1 aasta : andmed ja oskused

Ma olen siin viimasel ajal küll päris palju postitusi Eileenist valmis treinud, aga näedsa, üks on ikka tegemata!

Ehk siis selline rohkem faktipõhine, et mis see aastane laps siis oskab ja suureks ta siis ka kasvanud on.

Alustame siis nendest “parameetritest”. Ehk siis kaalu oli viimati 10,6kg ja pikkust 77,5 cm. See viimane valmistab meile veidi peavalu, sest ikka leidub toredaid sõpru ja sugulasi, kes Eileenile kingiks riideid toovad, aga nad arvestavad riiete valimisel vanust ja toovad riided suurusele 12 kuud. See on aga mõeldud rohkem 74cm-80 cm lapsele ja kui pluusid, kleidid veel sobivad, siis pidžaamade ja pükstega on lugu teps keerulisem.

Hambaid on antud hetkel 6 ja seitsmes on kohe-kohe lõikumas. Võimalik, et neid on rohkemgi, aga endale suhu vaadata ta väga ei lase ja mulle ei meeldi jälle hammustatud saada, niisiis on meil selline kompromiss, et mina ei torgi ja tema on rahul. Järgi mõeldes ei ole see just päris kompromiss, aga olgu, las see jääda..

Kuna kõndimine sai selgeks juba mõni aeg tagasi, siis nüüd testib ta pigem kui kiirelt seda teha annab. Ütleme nii, et päris kiiresti

Üheks suureks lemmikuks on Eileenil aga lukud, mida tal on kogu aeg vaja üles-alla tõmmata ja seetõttu sai ta mingitmoodi selgeks ka jope seljast võtmise. Sakutab lukku kuni see on lahti ja siis vähkerdab oma kätega kuni jope seljast ära on tulnud. Sellele järgneb muidugi kilkamine ja plaksutamine.

Samamoodi on ta selgeks saanud ka krõpsuga jalanõude ära võtmise. Mis on veidi tülikas, sest kui ma panen talle jalanõud jalga ja lähen ise veepudelit täitma, siis selle ajaga suudab ta need juba jalast ära võtta ja kuskile ära kaotada.

Mis puutub sõnadesse, siis ma olen alati öelnud, et mul ei ole suuri ootusi selle suhtes, et temast varajane rääkija saaks, sest kolm keelt on ikkagi kolm keelt ja las tuleb kõik omas tempos. Seetõttu olen ma rohkem kui üllatunud, et tal on juba kasutusel 2 päris sõna ja üks noh.. “titesõna”.

Päris sõnadeks siis emme ning aitäh. Titesõnaks mämm-mämm. Miks ma kutsun seda titesõnaks? Sest see lihtsalt ei ole päris sõna ja kõik, ometigi on äärmiselt arusaadav mida ta sellega öelda tahab. Või noh..mis seal ikka arusaamatut kui teine tuterdab rõõmsalt kööki, koputab külmikule ja hakkab “mämm-mämm” nagu mantrat kordama.

Üsna palju on arenenud ka käeline tegevus. Ehk siis kui varem piirdus see sellega, et ta lihtsalt loopis või tagus asju, siis nüüd veedab ta vägagi rõõmsalt aega näiteks rõngaid torni ladudes. Kuna neid rõngatorne on tal 2, siis tihtipeale võtab ta need mõlemad endale ette ja kukub siis õnnelikult neid rõngaid seal vahetama.

Samuti üritab ta järjepidevalt küpsisetünni aukudest kujundeid läbi suruda, aga noh..selleni kuni see õnnestub, läheb vist veel veidi aega

No ja käelise poole pealt on “nunnufaktor” laes ka seetõttu, et mingil arusaamatul viisil õppis Eileen ära peavõrude pähe paneku ja nii kõnnib ta igal hommikul ringi kassikõrvad peas.

Mis mind veel üllatas oli see kuidas Eileen käitus sünnipäevaks saadud nukuga. Nimelt on tollel nukul kaasas pisikene lutt, mille ma ära võtsin, sest ma olin kindel, et Eileen kaotaks selle kahe minutiga ära. Panin selle luti siis enda kõrvale ja tuli Eileen, võttis luti ja surus nukule suhu.

Üllatas see mind lihtsalt seetõttu, et Eileen ise lutilaps pole ja teisi beebisid ka ei näe, kel lutt oleks.

Jätkates veel positiivse poole pealt, siis on ta hakanud juba aru saama ka lausetest ” Ei tohi” ja ” Palun anna emme kätte”. Positiivne on muidugi ainult see, et ta neist aru saab, sest vähemalt esimesele reageerimine on küll paras tsirkus. Näitena võin tuua selle kui ma tuppa sisenen ja näen, et ta hakkab televiisorit keerama ja ütlen ” Ei tohi”, siis ta hakkab nutma ja viskab end maha vibuks.  Õnneks kestab see küll kõigest paar sekundit, aga tore see reageering ikka pole.

Mis puutub aga sellesse kui ma palun tal endale midagi anda, siis suurem osa ajast ta kuuletub ja vahel juba kõnnib minu poole, valmis asja üle andma, ent siis võtab endale ligi ja kõnnib kiirelt muiates minema.

Minnes söögi juurde, siis olen üritanud vaikselt munavalgega katsetama hakata ja siiani tundub, et sobib. Samuti üritan aina rohkem talle pakkuda sööke meie laualt, ent soola lisan toidule ikkagi peale seda kui olen tema osa eraldanud.

Söögiaegu on tal praegu 4 ehk siis hommikusöök, lõunasöök, õhtuoode ja õhtusöök.

Hommikusöögiks on tavaliselt puder, lõunasöök tuleb tavaliselt meiega sama ehk siis juurviljad/riis/tatar/ ja liha, õhtuooteks tavaliselt kas jogurt või mõni juustutükk ning õhtusöök on siiani olnud see kõige varieeruvam ehk siis vahel magus, vahel soolane.
Lisaks saab ta päeva peale jaotatult näiteks ühe õuna, pirni vms.  Ning muidugi on endiselt omal kohal piim. Rinda saab ta hetkel 2x päevas ja lisaks ka rpa’d kuna tavalist piima, ma talle niipea pakkuda ei soovi.

Ühesõnaga kokkuvõtlikult aastane Eileen oskab :
-kõndida
-plaksutada
-lehvitada
-laduda rõngaid torni
-keerata raamatutel ilusasti lehti ja neid vaadata
-avada kõiki sahtleid ja kapiuksi
-öelda emme ja aitäh, esimest nii eesti kui prantsuse keeles
-teha end arusaadavaks kui soovib süüa ning ka siis kui kõht on täis ja enam juurde ei soovi
-veeretada palli
-võtta seljast jope ning jalanõud ( no okeiokei, eks see koba peale on, aga loeme ikka oskuseks)
-panna pähe peavõru
-mängida peitust ( mitte, et ta läheks ja end kuskil vaikselt peidaks, vaid tõstab endale teki näo ette ja ootab kuni keegi küsib ” Kus on Eileen?”, ning seejärel laseb teki maha ja plaksutab)
-Näidata õigetele piltidele seinal kui esitada küsimusi ” Kus on issi?”, ” Kus on emme?”, “Kus on Leenu?”. Sellega on küll selles suhtes nihu läinud, et kui täna Bruno talt küsis “Kus issi on?”, siis kõndis Eileen seina juurde ja näitas pildile..et siis issi eksisteerib ainult pildil 😀
– no ja et liiga tore kõik poleks, siis oskab ka VÄGA kõvasti kiljuda, visata end vibuks, hammustada, näppe silma torgata ja selle üle naerda, väga kaua järjest ärkvel olla ja muid selliseid toredaid asju, mida beebid ikka teevad.

Siinkohal oleks vist ka paslik lõpetada, sest ma olen niigi pikalt jahunud juba teemast, mis huvitab tegelikult ju ainult mind ennast