3 kuud pulmadeni

Üks kuu on jälle vuhinal mööda lennanud, mis saab tähendada vaid ühte : tänase seisuga on meie pulmadeni jäänud täpselt 3 kuud.

Õnneks oleme me viimase kuu jooksul natukenegi edasi arenenud. Siiski on puudu paar tähtsamat asja ja siis juba detailid,detailid,detailid ( loe : peavalu ja suur segadus/ideedepuudus).

Aga alustame siis taaskord sellest, et mis olemas ja mis mitte. Boldiga märgitud asjad on need, mis viimase kuuga korda aetud.

Olemas on :
pulmapeo toimumiskoht
fotograaf
catering
kleit
DJ
peokoha dekoraator
kutsed
sõrmused
pulmaauto?

Puudu on :
meik&soeng
tort

Kõige suurem kergendus on ikka nende kutsete üle. Lõpuks nad saabusid ja praeguse seisuga on nad ka välja saadetud ja kõigil käes. Tegelikult kahe pisikese erandiga, sest mul on kaks kutset Eestisse saatmata kuna margid said otsa (ups), aga täna panen ilusasti posti ja siis on sellega korras

Kutsete kohta tuleb ka järgmisel nädalal eraldi postitus, aga nii palju võin etteruttavalt öelda, et kuigi nad said üsna sellised nagu vaimusilmas ette nägime, siis tehtud tööga me kumbki siiski rahul ei ole ja Bruno, kes on kõige zenim inimene üldse, läks kutseid nähes ikka päris vihaseks, sest viimane kast kutseid nägi lihtsalt välja selline nagu tegijal oleks kõigest absoluutselt kõriauguni ja lõppkokkuvõttes tuli meil neid sirgeks lõigata, lahti harutada, uuesti liimida ja ühesõnaga teha kõike seda, mille eest me maksime kellelegi teisele.

Muidugi juhtus ka selline tore aps, et kutseid ümbrikesse pannes tegime me pisikese vea. Prantsuse kutseid saime me nimelt 2 versiooni. Üks ainult aperatiivile kutsutuile ja teine nii aperatiivile kui ka õhtusöögile. Kui kõik kutsed ära kasutatud, avastas Bruno allesjäänud kutseid vaadates, et midagi ei klapi. Seega sai selgeks, et 4 õhtusöögikutset on läinud valedele inimestele ja meil tuli pea kõik ümbrikud katki lõigata ( auruga avamine ei toiminud) ja uuesti teha..

Sõrmused leidsime me aga eile Saksamaalt Saarbrückenist. Ma olen juba mitmelt inimeselt saanud soovituse minna sõrmuseid Saksamaalt otsima, kuna kuld pidi seal odavam olema. Selle hinna suhtes ma just väga kaasa rääkida ei oska, sest mina nägin ikka igal pool liiga suurte numbritega ilusaid sõrmuseid. Küll oli aga palju suurem abielusõrmuste valik! Lisaks ka positiivne erinevus Prantsusmaaga ehk siis seal olid sõrmused ilusasti paaris ehk siis 2 sobivat sõrmust, naiste oma veidi edevam ja meeste oma veidi paksem. Siin müüakse aga sõrmuseid eraldi ja sobivaid on päris keeruline leida.

Tegelikult hakkasime me juba alla andma, aga autoni jalutades jäi meile ette veel üks poekene ja just sealt oma tulevased sõrmused leidsimegi. Plusspunktiks muidugi ka see, et tegu oli esimese teenindajaga, kes inglise keelt rääkis ja Eileeni halva tuju peale silmi ei pööritanud vaid pakkus talle küpsist ( mille mina ära sõin) ja siis hoopis seda pehmet asja mängimiseks, mis sõrmusekarpides sõrmust hoiab.

No ja siis oli positiivne muidugi ka see, et enne tellimuse tegemist tuli müüjal kontrollida kas sõrmuste hind on sama või on kulla hind langenud/tõusnud. Meie õnneks oli langenud ja saime sõrmused veidi odavamalt. Lisaks oli hinna sees ka graveerimine ja kolme nädala pärast saame oma sõrmused kätte

Mis puutub pulmaautosse, siis Bruno ema leidis kellegi, kelle poeg olevat nõus oma autot laenama juhul kui tema ise autojuhiks on. Tundus päris okei diil, kuid talle helistades selgus, et ta tahab auto laenamise eest ka päris kopsakat summat. Ega me niisama aitähi eest ei eeldanudki, ikka oleks kütuse kinni maksnud ja natukene peale, aga tema küsitud summa on ka veidi ahnevõitu. Nii me siis natukene mõtleme, et kas kasutame seda varianti või ei.

Puuduolevatest asjadest on hetkel suurimaks probleemiks endiselt tort. Käisime veel ühest kohast uurimas, aga nemad ka selliseid pulmatorte ei tee ja pakkusid hoopis lahendust panna erinevatele tasanditele tavalised šokolaadi-ja õunakoogid. Ma usun, et seda saaks kuidagi ilusasti demonstreerida, aga nende kataloogides oli üks variant vanaaegsem kui teine ja me Brunoga mõlemad vaatasime seda kataloogi lihtsalt viisakusest. Bruno ema muidugi leidis, et kõik on suurepärane ja nii võikski olla. Meie õnneks on nad meie pulmade ajal siiski puhkusel ja nende teenuseid me kasutada ei saa. Küll aga tellisime me neilt magustoidu Eileeni ristimisele.

Ja teine kiireloomuline probleem on endiselt meik&soeng. Tundub võimatuna leida kedagi, kes tuleks minu poolt valitud kohta aga ka salongi leidmine on raske. Peamiseks põhjuseks see, et meie pulmapäeva ajagraafikut arvestades peab salong asuma linnas, kus elavad Bruno vanemad. Seal on aga valik üsna pisikene ja puudub võimalus selle jaoks, et meik ja soeng tehtaks ühes kohas. Mõlema jaoks tuleks minna eraldi kohta aga selle jaoks mul aega ei ole. Ühe naise ma küll facebookist leidsin, kes reklaamib, et teeb pulmameiki ja soengut, kuid ta viimane sissekanne oli rohkem kui aasta tagasi. Ometigi üritan ma talle kirjutada ja uurida kas ta tol päeval üldse vaba ja mis hinda ta küsib. See hinnateema on muidugi ka päris keeruline. Mina arvasin alguses, et 100 eurot on maksimum mida ma olen nõus soengu&meigi ( pluss proovimeik ja proovisoeng) eest maksma, aga tuli välja, et alla 150 midagi isegi ei eksisteeri, nii et tõenäoliselt tuleb jälle asju ümber hinnata.

Kui need 2 probleemi saavad lahendatud, siis saame aga hakata tegelema kõige muuga.
Näiteks äärmiselt tähtsa asjaga nagu päevaprogrammi koostamisega. Minu jaoks on lihtsalt tähtis, et kogu tegevus oleks ühtlaselt jaotatud. Noh, et ei oleks mäng mängu otsa või siis, et söömiseks on mõeldud liiga vähe aega. Et keegi alles lõpetab esimest eelrooga ja juba tuuakse teine. Samas ei tahaks ka seda, et aega liiga palju. Ühesõnaga on selline mõistlik ajaplaneerimine päris keeruline.

Umbes sama keeruline on transpordile mõtlemine. Kuidas saada inimesed punktist a punkti b. Kerge näide on see, et tseremoonia toimub punktis a, pidu punktis b, osad inimesed ööbivad aga punktis a. Kuidas nad saavad peolt ööbimiskohta? Ronge nii hilja ei liigu, takso on täiesti ülehinnatud. Muidugi on erinevad Bruno sugulased öelnud, et nende autodes on vabu kohti, aga see tähendab seda, et tuleb arvestada sellega mis kell nemad lahkuda tahavad. Küll ma leian mingi kuldse kesktee, ma loodan..

Ja mis siis veel?No näiteks lauaplaan. Ma olen sellele natuke mõelnud ja ma kardan, et see saab olema tegevus, mis vajab enda kõrvale valuvaigisteid, sest tegelikult on omavahel võõraid inimesi kokku sobitada ikka päris keeruline ja veel keerulisem on inimestega, kes omavahel läbi ei saa. Sest tahaks ikka ju omalt poolt teha nii palju, et kõigil oleks mugav ja ei peaks jagama lauda kellegagi, kes ebamugavust tekitab.

Lisaks tuleks ka mõelda milliseid menüüsid ja nimekaarte me tahaks, etiketid pudelitele, kõik nipet-näpet dekoratiivsed elemendid, pruudikimp..

Ja ma tahaks, et KÕIK oleks läbi mõeldud ja tehtud enne mu Eestisse tulekut ( 11 juuni). Sest ilmselgelt ma Eestis olles väga palju pulmateemalist korda ei saada ja kuna ma olen ära kuu aega, siis tagasi tulles on minu meelest liiga hilja hakata mõtlema, et mis ja kuidas.

Ühesõnaga on mul/meil kuu aega, et mägesid liigutada! Soovige edu ja loodetavasti kirjutan ma kuu aja pärast kuidas kõik tähtis ja vähemtähtis on korras/planeeritud ja üle jääb vaid teha pisikesi modifikatsioone