Pühapäeva hommik. Liisu magab enda (!) voodis oma päeva esimest uinakut. Suuremad mürtsukarud (sest mürakaru ei anna kogu seda lärmi piisavalt hästi edasi) joonistavad õues kriitidega printsesse ja vaidlevad selle üle kummal suurem kunstianne on.  Tulime just korterit vaatamast ja kirjutasime herr omanikule tšeki, mis korteri meile broneerib. Kuna mina esimesel korral ülemisel Loe edasi..

Üsna mitu laialivalguvat teemat koos kevadiste piltidega: - Ma ei tea, mis toimub, aga Ella, kes on siiani olnud kõige lihtsam ja leplikum laps, on ühtäkki digimuutunud. Ma ei tee nalja öeldes, et ühel hommikul ta lihtsalt ärkas ja polnud enam tema ise. Oli Ella 2.0. Ning olgu öeldud, et sellel versioonil on üks kuni väga mitu süsteemiriket. Jookseb kokku ja jääb sama asja Loe edasi..

Detsembris sain ma ühelt Bruno sõbralt sõnumi, mis oli kirja pandud kõikide suurima sõbra ehk google'i tõlkemootoriga. Sõnum suurt midagi ei tähendanud, aga üks sõna oli seal küll äratuntav. Ristiema. Vaagisin üht ja teistpidi ja ei saanud aru, mis ta mulle nüüd öelda tahtis. Tahab abi lapsele ristiema valimisel? Midagi Tuhkatriinu kohta? Bruno käis siis ühel hetkel välja, et Loe edasi..

Me oleme tahtnud kolida juba veidi üle aasta ja ausalt öeldes on see olnud üks paras ora tagumikus. Kohalik kinnisvaraturg on lihtsalt hädine ja meil lisaks sada erinevat kriteeriumit. Ärge saage valesti aru - me ei otsi kullast paleed võileivahinnaga. Ei taha maja ees olevaid sambaid või aeda, mis oleks sama suur kui mõni männimets. Alustuseks tahaks näiteks, et aiajupi Loe edasi..