Bride to be ehk siis pulmade-eelne tüdrukuteõhtu

Sel laupäeval toimus minu pulmaeelne tüdrukuteõhtu!

Ise teadsin ma täpselt nii palju, et mis kuupäev, kellaaeg ja kes kohale tulevad. Ülejäänud oli aga üllatus ja ega ma eriti sellele ei mõelnud ka, sest mul on kombeks asjad väga kiirelt ja kergelt läbi närida.

Enne õhtu algust sättisime me end Sveaga tema pool ja sellest tuleb kunagi ehk ka video ( kus Svea on normaalne ja teeb kiirelt meigi ära ja siis mina teen pardinägu ja mõtlen, et kuidas küll pintsliga jumestuskreemi peale kantakse, huumor ühesõnaga..). Siis võtsime me suuna linna ja suur oli mu üllatus, kui kohtumispaiga ust tuli avama Sirli. Ma teadsin küll kus ta töökoht asub, aga ei suutnud ikka punkte omavahel ühendada.

Ühesõnaga algas õhtu meil DWL Agentuuris, mille looja Sirli ongi. Mind olid ootamas armsad sõbrannad, vahuvein ja palju-palju snäkke.

Veetsime aega mõnusalt jutustades ja mängisime ka kaks mängu. Never have I ever ja sedelimäng, kus kõik kirjutasid minu ja Bruno kohta küsimused, need segati ära ja siis tuli küsimustele vastata ja mina sain au selle kompoti ette lugeda 😀

Olgu öeldud, et tegu on niii mõnusa kohaga, et me pidasime vandenõud, et ehk ikka võtaks kardinad endaga kaasa..ja diivanipadjad. No ja tegelikult oleks vist lihtsalt tahtnud kohvritega sisse lennata ja öelda, et “Noh, ma siis elan siin nüüd”.

Muidugi ei puudunud ka grupipildid, sõbrapildid ega..selfied

Edasi võtsime me suuna vanalinna, et saada rikkamaks. Kaasas oli nii hambaharju, pastakaid,pulgakomme, kui ka õlut ning makroone. Siinkohal olgu öeldud, et kõige tüütum ja sõrgasid vastu ajav grupp, kellele midagi müüa, on 18-25 aastased Eesti mehed. Ma pidin umbes kolme juurest minema kõndima, sest ma kartsin, et ma oleks neile pulgakommi kurku surunud 😀

Kõige paremad ostjad on aga otseloomulikult välismaalased. Siinkohal oleneb ka muidugi rahvusest ja vanusest.  Kõige armsam jutuajamine oli mul terve õhtu jooksul vist kahe ameeriklasega, kes mõned kuud Eesti Kaitseväes teenivad. Tegu oli väga südamlike ja toredate noormeestega ja üks neist otsustas ilma midagi ostmata meid niisama rahaliselt toetada, sest “I’m not a person who laughs a lot, but you’ve made me laugh so hard” Ilmselt ajas teda naerma mu imepärane müügitaktika, kui ma ta sõbrale hambaharja maha ärida üritasin. Kuidas? Noh, ma näitasin talle ära kuskohast saab häid küüslauguleibasid ja siis palusin tal ette kujutada mis saab siis, kui sealt väljudes kohtab ta oma elu armastust, aga ta ei saa talle läheneda, sest ta hingeõhk haiseb. Lihtsalt nii kaob ta lootus tõelisele armastusele, armastusele esimesest silmapilgust. Kas ta tõesti tahab oma elupäevade lõpuni kõndida ringi oma sõpradega ja kahetseda, kõike seda ainult seetõttu, et ta ei ostnud hambaharja? Homme saadan teleturgu oma CV ära 😀

Muuhulgas nägime ka ühte poissmeestepidu pidavat seltskonda ja aitasime toreda noorsandi hädast välja. Nimelt oli tal seljas särk koos ülesannetega, mis ta õhtu jooksul ära tegema peab. Meie aitasime tal sealt 3-4 maha kriipsutatud saada. Ühtlasi sai ta mulle serenaadi laulda ( peale mida ta mind kallistas ja tänas, sest see olevat ta suurim hirm olnud :D)



Lisaks sain ma muidugi Harju mäe treppidest üles kõndides lugeda ette põhjusi miks ma just Brunot armastan ja jagada oma sõbrannadele soovitusi, mida nad enne abiellumist silmas pidama peaksid. Ei puudunud õhtust ka vanne ega tõotus

Edasisest mul väga pilte pole, aga tegelesime ikka edasi tõhusalt müügitööga, lasime lendu paar taevalaternat ja siis suundusime juba klubisse.

Ühesõnaga tuleb tõdeda, et mul oli väga tore õhtu ja mul on nii hea meel, et mul sellised toredad sõbrannad on. Aitäh!

P.S. Kõik pildid on Sirli tehtud