Hakkaks nagu abielluma..

..aga aru ei saa!

Iga kord kui ma kalendrisse vaatan peaks keegi minust pilti tegema! Tegelikult isegi iga kord, kui ma kella vaatan,sest nii kui ma saan aru, et jälle on aega vähemaks jäänud, siis muutub mu nägu kaameks ja kõik näos olevad närvid hakkavad tõmblema. Sel põhjusel otsustasin ma ka oma juuksed ( ja käed ja kaela ja otsaesise ja kõrvatagused) mustaks värvida, et kui juba näost valge, siis võib mind vähemalt Lumivalgukeseks kutsuda!

Kuidas saab olla võimalik, et jäänud on vähem kui kuu? Eiei, tegelikult öelge mulle kuidas on võimalik, et ma hakkasin kaalu langetama oktoobris ja ma pole ikka ideaali juures? Olgu, eks ma võtsin endale vahepeal missiooniks kõik maailmas leiduva virsikuveini ära joomise ja tegin iseendaga maailmameistrivõistlusi Milka šokolaadide söömises, aga no ikkagi

Tegelikult nii mannetu ka pole, maha on läinud kuskil 4-5 kg ja sentimeetreid vähe rohkem, aga lihtsalt valedest kohtadest. Ma ikka tahtsin oma batmani kätest lahti saada, aga selle asemel haigutab mu rinnahoidjates hoopis tühjus ( kui vajalik info!)

Mis puutub aga pulmadesse endisse, siis mina võtan oma kujuteldava mütsi maha Bruno ees ja soovitan seda sama teha ka teil kõigil, kes te seda loete. Samal ajal kui mina Eestis vegeteerisin otsis tema mulle juuksuri ja meikari ( küll ühes isikus, kuigi ma tahtsin kahte erinevat, aga vähemalt otsis ja tema leitud naisterahva jätan soengu jaoks alles), jagas maid dekoraatoriga ( vallandas ta, võttis uuesti tööle, vallandas uuesti ja siis vist leppisid jälle ära) ja eile veetis ta terve hommiku imepisikesi lipsukesi tehes, et nimekaardid ikka ilusad tuleksid. Mida mina sel ajal tegin? Magasin hambad laiali. Kusjuures ma varem arvasin, et ma magan ikka elegantselt ja kaunilt, aga Brunol on tekkinud halb komme teha minust pilti, kui ma magama jään ( vist tahab väljapressimismaterjali koguda..) ja tuleb tunnistada, et olen ikka kaunis kole küll.

Räägitakse küll igal pool,et mehed pulmadest ei huvitu ja ainult naised rabavad, aga vot, meil on teisiti. Mina olen siis ee…tööde ülemjuhataja, kes ütleb mis ja kuidas ja siis Bruno teeb ära. Ma võiks ka teha, aga ma olen korduvalt maininud oma imelist kannatust ja kui mina oleks pidanud sada pisikest lipsukest tegema, siis noh..oleks valmis võib-olla kolm, sest peale seda kui esimene ei oleks hästi välja tulnud, oleks ma lihtsalt närvi läinud.

Rääkides veel korralduslikust poolest, siis tegelikult oleme me otsi päris korralikult kokku tõmmanud. Vaatasime eelarve kriitilise pilguga üle ja tõmbasime maha kõik, mis vajalik polnud. Tähendab siis, et Bruno tõmbas maha ja mina ulgusin kõrval, et ” issaaaaand, aga kas sa kujutad ette pulma ilma sädelevate salvrätihoidjateta, mis seal ümber ainult 5 minutit püsivad, miiiiksss sa teed mulle niiiiiii:(“

Olgu, tegelikult oli asi veidi vähem dramaatilisem ( valetan). Mahatõmbamisele läks siiski palju. Nii eelmainitud salvrätikuhoidjad, laekaunistused, kui ka veel mõned dekoratiivsed elemendid. Samuti kadus nimekirjast pulmaauto. Seda küll sel põhjusel, et auto omanik otsustas meile alles nüüd mainida, et ta ei luba autole ühtainustki dekoratsiooni ega lille peale asetada. No kurat küll, sa laenad oma auto välja pulmaautoks ja see ei olegi esimene asi mida sa ütled? Kuigi Bruno ja ta vanemad leidsid, et see ei ole oluline, siis mina otsustasin jonnida ja ütlesin, et mina enam kompromisse ei tee ja kui dekoratsioone pole, siis mina seda autot ei taha. Niisiis oleme me hetkel üldse ilma autota. Ei saa öelda, et see just parem seis oleks 😀

Kuna on ilmselge, et ühtegi vanaaegset autot me enam ei leia ( sest me ei soovi ühe päeva rendi eest 300 eurot maksta), siis otsustasime stiili vahetada ja katsume kuskilt hoopis uue ja ilusa auto leida. Tegelikult on ka meie auto uus ja ilus, aga ma kavatsen jääda pirtsakaks ja keelduda meie autot pulmaautona kasutamast, sest see on lihtsalt üks suur ja kobakas pereauto ja ei sobi. Vot nii!

Rõõmusõnum on aga see, et lõpuks on meil olemas pulmatort! Käisime küll kohtumas ühe kohaliku ja tunnustatud tordimeistriga, kelle tordid olid vot niiiiiiiii ilusad,  aga hind palju vähem ilusam ( kuidas kõlab 1000 eurot tordi eest?) ja noh, ilmselgelt tulime sealt ära tühjade käte ( ja tühja kõhuga). Ometigi sai meie cateringil meist kõrini ja peale kuudepikkust mangumist olid nad nõus meile tordimaitsmise korraldama. Tuli välja, et oskavad küll torti teha. Isegi väga hästi! Niisiis lisasime tordi oma arvele ja kujunduse osas on nad ka nõus meile igati vastu tulema, nii et üks mure vähem!

Praegu sisustame me oma päevi aga igasuguste nipet-näpet asjade leidmisega. Eile leidsime me lõpuks sobivad karbid dražeede jaoks. Dražeelahingus jäin ma ka “kaotajaks”. Nimelt tahtsin ma kindlapeale saada südamekujulisi, AGA ka mandlitäidisega. Enamik helgeid päid saavad nüüd aru, et see ei ole võimalik. Mina keeldusin seda tunnistamast ja soigusin, et need tootjad on ikka niiii ebaausad, et nad ei või neid mandleid siis pisemaks teha 😀

Lisaks leidsime me lõpuks ka sobiva külalisteraamatu ja hetkel käivad otsingud ideaalse sõrmusepadja leidmiseks.

Ja nii muuseas on mul puudu ehted, kingad, pesu ja loor. Samuti on puudu raha nende asjade soetamiseks, aga ma ei lase end sellest häirida ja elan ikka edasi oma motoga ” Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab”. Ja siiani on see väga ilusasti toiminud.

Puudu on ka playlist DJ-le. Mitte, et me annaks talle täpse nimekirja lauludest mida mängida, aga ma tahaks siiski, et peol kõlaksid mõned Eesti lood ja on lihtsalt mõned südamelähedased laulud, mida selle peo ajal kuulda tahaks. Samuti tuleb välja valida muusika peokohta sisenemise ja tordilõikamise ajaks. Rääkimata siis avavalsist ( mida me endiselt tantsida ei oska).

Noh ja siis on mul muidugi ka nimekiri lauludest, mida ma selle õhtu jooksul kuulda EI taha. Esikohta omab teada-tuntud “My heart will go on”. Sellele järgnevad umbes kõik Enya lood ja Gangnam style.

Ja vot niimoodi see päev lähenebki. Kui hästi läheb, siis kaotan ma stressiga need üleliigsed kilod ka ära ja vot siis on elu lill!

P.S. Ma tegelikult ei ole üldse nii vinguv ega pirtsakas inimene nagu siit postitusest võib välja lugeda. Kõike võib võtta läbi huumoriprisma