Seda, et sügis on käes! Teate ikka, jah? Seda ikka ka, et ma lihtsalt armastan sügist? Aastaaeg, mis paljusid rusub, pakub mulle hoopis mingit sõnuseletamatut hingesoojust. Aga ma tegelikult ei tahtnud siia mingit sügispoeesiat kirjutama tulla. Hoopis raamatuklubist rääkima!
Olgu, võib-olla oleks see kergem, kui ma taustal mängiva Nublu kinni paneks. Tegelikult ma ta fenomeni vist hästi ei mõista. Või noh, see on ka koledasti öeldud. Tähendab, mulle ei meeldi räpp. Olgugi, et see ta mõminaräpp on nõks erinev. Pole lihtsalt mulle. Ainult, et ennist panin huvi pärast käima selle Curly Stringsi kaveri, mis polnud üldse avaldamiseks mõeldud ja… Liisu tegi oma esimesed tantsusammud.
Ok, nina kasvas just mitme sentimeetri võrra pikemaks. Päris tantsusammud vist ikka polnud. Pigem hakkas puusa nõksutama ja pead kaasa jõnksutama justkui muusikavalikut heaks kiites. Ja jumala eest – kui Nublu on see, kes mu lapsele elurõõmu pakub, siis meie kuulame siin päikeseloojanguni Nublut. Või vähemalt seni kuni Bruno koju tuleb ja uurib, mis hirmsat asja me siin kuulame.
Et siis ma nagu üritan kirjutada aga samal ajal mõmisen omaette kaasa “müüja kutsub turvamehed, kõik me lähme kinni”. Ehk siis kõikide postituses esinevate vigade eest vastutab tegelikult Nublu, mitte minu puudulik keskendumisvõime, onju.
Jumala eest, lähme asja juurde. Raamatuklubi!
Ma suutsin vähemalt kolm korda asja enda jaoks liialt keeruliseks mõelda, nii et lõpuks pidin end natukene raputama ja meelde tuletama, miks ma seda üldse teha tahtsin – et oleks kellega loetud raamatute üle arutada. Seega jääb ka kontseptsioon äärmiselt lihtsaks.
Ehk siis proovime alustuseks paar kuud, mis arvate?
Esimese raamatu kuulutan välja selle postituse lõpus ja 24.10 avaldan postituse, kus kirjutan selle raamatu kohta enda arvustuse ja kuulutan välja järgmise raamatu. Ning just tolle postituse kommentaariumisse jään ootama ka nende mõtteid, kes raamatut lugesid. Ilmselgelt võite juba lugemise ajal märkmeid teha, et hiljem oleks kergem oma mõtteid koondada. 
Raamatute valik
Esimesena valisin ma raamatu, mida mul oli lihtsalt plaanis järgmisena lugeda. Puhtalt seetõttu, et mulle meeldib selline “aga mis tegelikult juhtus ja kas keegi normaalsest tegelastest on tegelikult psühhopaat???” žanr. Kellele see valik ei meeldi, see võib ilmselgelt selle kuu vahele jätta. Mõistagi on see raamatuklubi 100% vabatahtlik ja igal kuul ei pea osalema.
Edasi valiksin ma raamatuid natukene teie abiga. Hoiatus, järgneb äärmiselt lihtne seletus, mille ma suudan tõenäoliselt kirja panna kolm korda keerulisemalt. Mis teha, kui see mulle nii omane anne on!
Iga kord, kui kuulutan välja uue raamatu/arutame eelmise kuu raamatu üle, palun teil ka selle sama postituse kommentaariumisse kirja panna, millisest žanrist raamatut te järgmisena lugeda tahaksite koos ühe kuni kolme näitega, mis sellesse sobiksid. Kõige rohkem mainitud žanr võidab.
Pakutud raamatute seast valin välja kolm raamatut, mille tutvustused panen ülesse ning seejärel lasen teil läbi küsitluse hääletada.
Veidi hiljem võime proovida ka teisi variante. Näiteks huviliste vahel loosi tõmmata, kes järgmise raamatu valida saab. Või midagi muud toredat.
Aga praegu alustaks niiviisi lihtsalt.
Ja nagu öeldud, siis esimene raamat läheb žanri, mis mulle endale meeldib. Intellektuaalsust just ei suurenda, aga vähemalt mõnikord on põnev küll. Tihtipeale otsingi ma raamatuid näiteks eelmiste raamatute järgi, mis mulle meeldinud on (Gone Girl, The Girl on the Train, The Girl Before – ok, võib-olla mulle meeldivad lihtsalt raamatud, mille pealkirjas on kindel sõna :D).
Ehk siis esimese kuu raamat on Ruth Ware – “The Lying Game” (eestik. “Valetamise mäng”)
“On a cool June morning, a woman is walking her dog in the idyllic coastal village of Salten along a tidal estuary known as the Reach. Before she can stop him, the dog charges into the water to retrieve what first appears to be a wayward stick, but to her horror, turns out to be something much more sinister…
The next morning, three women in and around London—Fatima, Thea, and Isabel—receive the text they had always hoped would NEVER come, from the fourth in their formerly inseparable clique, Kate, that says only, “I need you.”
The four girls were best friends at Salten, a second rate boarding school set near the cliffs of the English Channel. Each different in their own way, the four became inseparable and were notorious for playing the Lying Game, telling lies at every turn to both fellow boarders and faculty, with varying states of serious and flippant nature that were disturbing enough to ensure that everyone steered clear of them. The myriad and complicated rules of the game are strict: no lying to each other—ever. Bail on the lie when it becomes clear it is about to be found out. But their little game had consequences, and the girls were all expelled in their final year of school under mysterious circumstances surrounding the death of the school’s eccentric art teacher, Ambrose (who also happens to be Kate’s father).
Atmospheric, twisty, and with just the right amount of chill that will keep you wrong-footed—which has now become Ruth Ware’s signature style—The Lying Game is sure to be her next big bestseller. Another unputdownable thriller from the Agatha Christie of our time.”
Neile, kes soovivad tutvustust eesti keeles:
“Ühel jahedal juunihommikul jalutab naine koeraga Salteni idüllilise rannaküla Reachi-nimelise jõe loodeterohkel suudmealal. Enne kui perenaine takistada suudab, tormab koer vette ja lohistab kaldale eseme, mis paistab esialgu lihtsalt hulpiva kepina, kuid osutub millekski hoopis enamaks…
Järgmisel hommikul saavad kolm Londoni erinevates osades elavat naist, Fatima, Thea ja Isabel, oma kunagise lahutamatu seltskonna neljandalt liikmelt Kate’ilt tekstisõnumi, mida nad pole MITTE KUNAGI soovinud saada. Sõnumis seisab vaid kolm sõna: „Ma vajan teid.“
Tüdrukud olid Inglise kanali kaljusel kaldal asuvas teisejärgulises Salteni internaatkoolis õppides parimad sõbrannad. Neli omamoodi ja erinevat tüdrukut olid lahutamatud ning said kurikuulsaks oma valetamismänguga, mida mängisid igal pool ja nii kaasõpilaste kui õpetajatega. Valed olid erineva raskusastmega, kuid piisavalt ärritavad, et kõik teised tüdrukutest eemale hoiaksid. Mängul oli terve hulk keerukaid ja rangeid reegleid, ning üksteisele ei tohtinud nad iialgi valetada. Aga tüdrukute mängul olid ka tagajärjed ning nad kõik visati viimase õppeaasta keskel koolist välja, kui samal ajal kadus salapäraselt ka nende ekstsentriline kunstiõpetaja Ambrose (kes oli juhtumisi veel Kate’i isa).”
Keele, milles soovite raamatut lugeda, võite mõistagi ise valida! Mina soovin teile toredat lugemist ja ootan teid juba kuu aja pärast vastava postituse alla muljetama!
Seni olge nii kenad ja jätke siia postituse alla oma soovitused järgmise raamatu jaoks ehk siis žanr ja 1-3 raamatut, mis sinna sobiksid. Kui soovitusi pole, siis vaid esimene.
Ma siin TÄIESTI niisama. Ausalt.
kas e-raamatuid ei võiks valida? just selle mõttega, et mul siin raamatukogudega ja koduste raamaturiiulitega kehvasti (no tegelikult on mul mitu riiulitäit üürileandja raamatuid aga ma ei saa ju keelest aru)
Hei!
Mhmh, ma mõtlesin selliste küsimuste peale, aga sain lõpuks aru, et kõikidele on raske meele järgi olla. St. kindlasti on ka palju neid, kes näiteks ei soovi spetsiaalselt raamatut osta. Ka e-raamatut. Selles mõttes tundub hetkeline lahendus kõige paremini sobivat.
Aga kui sa oled nõus inglise keeles lugema, siis ma võin sulle selle raamatu osas meilile kirjutada.
See raamat oli ka minu listis! Niiet kindlalt ühinen lugemisega. Põnev põnev. Ma nimelt armastan lugemist ! Ja sügis on ka minu lemmik, lugemine ja kudumine/heegeldamine… jumaldan seda.
Väga äge mõte. Mul on küll paar raamatut pooleli, aga ühineks ka heameelega. Juhul kui muidugi selle raamatu kuskilt leian.
Kui ei leia ja oled nõus lugema tahvlist/lugerist ning inglise keeles, siis võid mulle kirjutada.
Omgomgomgomg. Ma olen nii excited, et kuigi ma plaanin siia pikemat kommentaari siis ma pean kohe ära mainima et ma nii excited. Raamatukoi minus kepsutab lõbusalt tantsu. To be continued.
1. Nii tore, et ma ei oska muud moodi läbi telefoni kommenteerida kui kogu oma identiteeti paljastades :D.
2. Kui raamatu ostmine üle jõu käib ja raamatukogu võimalust pole, siis teen veidi reklaami e-raamatukogudele (Britt, kui see pole sobiv siis kustuta mu kommentaar ära :D). Tallinna Keskraamatukogul on kaks e-raamatukogu
Eestikeelne: https://ellu.keskraamatukogu.ee/
Inglise- ja venekeelne (+audioraamatud): https://keskraamatukogu.overdrive.com/
Kui ei ole veel Tallinna Keskraamatukogu lugeja, siis seda saab MobiilID olemasolul või IDkaardi PIN2 kasutades teha siin: https://login.ester.ee/registrations/select?library=5&locale=et&service=https%3A%2F%2Fwww.ester.ee%2Fpatroninfo~S1%2Aest%2F
Ehk siis kõik mugavalt läbi neti. Kahjuks küll seda raamatut ei ole kumbaski kohas olemas, aga ehk kulub tulevikus ära :).
3. Kuigi ma olen allergiline täiskasvanute raamatute osas (still waiting to grow up, I guess), siis kuna see on nii äge plaan ja alati on tore raamatutest rääkida, siis üritan igatepidi liituda sellega
4. Lugemishuvilised, kes ei ole veel avastanud goodreadsi, siis soovitan soojalt! Mõnus koht leidmaks endale raamatusõpru, avastamaks uusi raamatuid endale meeldivas stiilis ning ka talletama, mis loetud ja mis meeldis.
https://www.goodreads.com/
5. Soovitaksin žanriks düstoopiat. Kuigi Sci-fi pakub põnevaid lahendusi kõigest, mis võib tulevikus eksisteerida, siis düstoopia minu arvates vaatab rohkem inimese psühholoogilist aspekti tulevikus. Aga mis oleks kui armastus on deklareeritud haiguseks ja see opereeritakse inimestest välja? Aga mis oleks kui geneetilise mutatsiooni tõttu sünnib tüdrukuid vaid 1 iga 50 aasta tagant? Aga mis oleks kui sind surres külmutati ja sa ärkad üles 100 aastat hiljem ja pead korraga läbi elama kultuurišoki, kohanemise leinaga ja uue ümbrusega? Tuntumad raamatud selles žanris on kindlasti Näljamängud, Lahkulööja ja Labürindijooksja.
Minu kolm soovitust oleksid järgmised:
1) Margaret Atwoodi “Teenijanna lugu” on kindlasti väga aktuaalne hetkel tänu teleseriaalile. Raamat viib meid maailma, mida valitsevad mehed. Naisi on kahte sorti – naised ja lastetegemise masinad. Ja uskuge – nõnda kirjeldades kõlab see isegi ilusti võrreldes tegelikkusega, millega seisavad silmitsi naised raamatus.
https://www.apollo.ee/teenijanna-lugu.html
2) Kazuo Ishiguro “Ära lase mul minna” on populaarne vist juba puhtalt selle pärast, et jaapani autorid on hetkel tohutult hinnas ja Ishiguro on nende seas väga popp.
“Praegu kolmekümne ühe aastane Kathy elas lapsena Hailshamis, kaunis Inglise maakohas asunud erakoolis, kus lapsed olid välismaailmast eraldatud. Neid kasvatati teadmises, et nad on erilised ja et nende hea tervis on ülitähtis nii neile endile kui ühiskonnale, kuhu nad lõpuks hakkavad kuuluma. Kathy on ammu lakanud mõtlemast sellele idüllilisele minevikule, aga kui kaks sõpra Hailshami kooliaastaist ta ellu tagasi tulevad, loobub ta mälestuste vastu tõrkumast.”
https://www.goodreads.com/book/show/25112880-ra-lase-mul-minna?ac=1&from_search=true
3) Justin Cronini “Teekond”. Ma pole sellest varem eales midagi kuulnud, aga googeldades dystopia for adults jäi see silma ja tundus intrigeeriv. Ehk kellelegi teisele niisamuti.
“USA valitsuse militaaruuringute projekt läheb nurja ning ohtliku viirusega nakatatud katsealused pääsevad vabadusse. Nende hirmuäratavate omaduste tõttu muutub maailm ühe ööga. Tsivilisatsioon variseb kokku ning vapustatud ellujäänud peavad õppima elama uutes tingimustes.
Inimesed sulgevad end kindlustesse, mida valvatakse hoolega, sest väljas luusib surm või midagi veel hullemat. Kuid mööda laastatud maad rändab ka kuueaastane orb Amy Harper Bellafonte, kõige noorem katsealune, kelle teadvuses sosistavad oma lugu otsides kõik ohvrid.”
https://www.goodreads.com/book/show/16170423-teekond-i-raamat?ac=1&from_search=true
Ma arvan, et isegi kui ma oleks siia kirjutanud oma eluloo oleks see olnud lühem kui see kommentaar xD. SORRY!
(Edit: Apppi. Sorry, et ma niimoodi spämmin. Kommentaar oli nii pikk, et isegi peale pooleks tegemine ei näidanud “Saada kommentaar nuppu”. Palun valutut ja kiiret hukkamist.)
Mirjam, mina olen täielik SHi-Fi fänn igas võtmes 😀 Aga see Justin Cronini “Teekond”. tuletas mulle meelde, et selle sarja viimased raamatud on lugemata või viimane? Aga lõpuks see läks nii juraks ära, et uhh. Aga pean ikka punnitama lõpuni lugemisega, ma ei suuda pooleli jätta. Ja teine asi- telefonis nii pikki kommentaare teha-wow
Britt löön kampa ja võtan täna raamatukogust
Midagi välja ei paku uut, sest loen igast manti (seinast seina kirjandust st) koguaeg aga igaks juhuks hoian aegajalt distantsi raamatutega, sest unustan ennast lugema ja kõik muu jääb tegemata 😀
Aamen selle viimase osas! Mul jääb tihti näiteks magamata… 😀
Cronini “Teekonna” osas pean nõustuma eelpool kommenteerijaga- esimene osa oli hea aga teise jätsin pooleli.
Küll aga tahaks teada, mis raamatust on pärit see idee, et iga 50 aasta tagant sünnib ainult 1 tüdruk?
Reklaami tohib teha! Väga äge, sest ma näiteks ei teadnudki sellisest võimalusest.
Ja ma omaalgatuslikult muutsin su nime kõikides kommentaarides ära. Kui tahad pikemat varianti, siis ütle!
Ning kõikide raamatusoovituste eest suur aitäh, polnud üldse spämm! Hoopiski tore. Ja muidugi žanrivalik mind sinu puhul ei üllatanud. 😀
Britt, tänud nimemuutuse eest!!! Ma ei saa aru kuidas sind žanr ei üllata :D. Vähemalt pole ühtegi lohe või võlurit… seekord… 😀
Regiina, kas sa mõtlesid meelega öelda shi-fi? xD Eks see sarjadega kipub tihti nii olema jah, et punnitatakse ja punnitakse, aga midagi eriti ei tule ja õhku jääb rippuma vaid mälestus heast ideest, millest kunagi asi alguse sai. Aga kas esimene osa ise muidu vääris lugemist?
Tere! Ma ilmselt kommenteerin praegu esimest korda su blogis, kuigi elan juba mõnda aega kaasa. Proovin ka raamatuklubiga ühineda! See on sul üliäge mõte
Žanritest pakun välja ajaloolise romaani.
Hei! Nii tore, et kommenteerid.
Ajalooline romaan on kusjuures mu meelest väga hea žanr, milles lugemist jagub ikka korralikult.
kas see just žanr on aga: Huumor – ehk siis raamat, mis on sind pisarateni naerma ajanud. Vihmasesse sügisesse sobiks hästi. Paljude jaoks on seal hulgas kindasti Durrelli raamatud.
Aga üks mida laginal naerdes lugesin oli Henri Murger “Stseene boheemlaselust” – seda on ka e-raamatuna ja praegu apollos ülisoodukas -77% paberraamatule. Jah, selle alusel on tehtud ka ooper Boheem, aga kui ooper keskendus suhtele, siis raamat nende boheemlastüüpide elunatukesele ja no oli naljakas, just see kuidas nende mõtteviisi ja maalimavaadet ja sellest juhinduvat igapäevaelu esile tõsteti. No on kamp! Loeks veel 😀
Igati sobilik žanr ju!
Tore algatus! Mul kohe esimesega osaleda pole aega, aga ehk tulevikus…
Soovitusi tahan küll jagada. Mulle endale meeldib raamatuid lugeda pigem geograafia alusel. Autori päritolu ja ka tausta järgi. Näiteks praegu ootavad riiulil Zade Smith “Swing time” ja üks Chimamanda Adichie raamat. Keeleõppe pärast loen ka palju rootsi nooremaid (ja vanemaid) autoreid. Siin raamatuklubis oleks ehk põnev lugeda prantususe uuemat kirjandust (minu jaoks peaks see siis siiski tõlgitud olema), mida ma ise muidugi soovitada ei oska…
ps: Kazuo Ishiguro on pigem briti kirjanik kui jaapanlane ja ta raamatud on viimasel ajal kindlasti popid hoopiski seetõttu, et ta võitis viimase Nobeli kirjanduspreemia. Ma olen paari lugenud (“The Buried Giant”, “Never let me go”) ja minu jaoks on nad mõlemad oma moodi kuidagi vasitkult kõhedust ja ängi tekitavad tekitavad – tahaks raamatusse sisse minna ja seal revolutisooni korraldada :). Kuigi samas on nad mõnusalt ühiskonnakriitilised, mis mulle tegelikult istub.
Tänan valgustamast Ishiguro osas! Tahaks ju kõik nimede järgi ühte patta panna.
Chimimanda Adichie on võimas autor. Lugesin hiljuti tema “Americanah” ja on hämmastav, kuidas autor suudab korraga valgustada rassisi, feminismi, seksuaalsuse ja kultuuri teemadel. Prantsuse teema oleks tõesti siin blogis kohane ja saaks tõmmata pralleele Eestiga. Sest noh kui ei võrdle ikka oma vahel kahte täiesti erinevat maad, siis ju jama 😀
Lugege seda nt. kui tahate prantsuse kirjandust: https://www.rahvaraamat.ee/p/e-raamat-alistumine/841261/et?isbn=9789985339596. Üsna päevakajaline ja äärmiselt vastuolulisi tundeid tekitav.
Oo, aitäh, Britt, see tundub tõesti põnev.
Ja samuti, ootan põnevusega et tekiks aeg Chimimanda Adichie käsile võtta.
Aga maade võrdlemisest. Ma ei mõelnud üldsegi maade või ka konkreetsemalt ja otseselt kultuuride võrdlemist. Minu meelest on just põnev, et kirjanikud-autorid on ju siiski reeglina suht iseseisvad suure tunnetusega maailmakodanikud. Kindlasti pole nad mingi puhta kultuuri esindajad – Ishiguro, kes jaapani päritolu britt, Adichie on suure osa oma elust ikka elanud USAs, kuigi Nigeeria päritolu ja see ta raamatutes põhimotiiv ja ma arvan, et pea igas (tänapäeva) autoris on maailmakodanikku. Aga see “puder” ongi väga põnev, et kuidas see kogemuste ja inspiratsiooniallikate segu siiski esitab mingit oma kultuuri ja kogemust, mis peegeldub teksti kirjeldustes ja detailides, kui mitte ka kogu loos, mis reegline on siiski universaalne ja “tõlgitav”. Aga noh, ma olen ka veidi geograafia-friik ja vaatlen kirjandust ehk hoopis imeliku prisma läbi… triller on ju ikka triller ja detektiivromaan on detektiivromaan :).
Jah, nii ma ei mõelnudki. Ka kõige stiilipuhtam ühe kultuuri juurde jääv teos käsitleb seda ikkagi läbi mingi konkreetse prisma ja on puhtalt subjektiivne. Pigem saab vaadelda, erinevate subjektide kogemusi. Aga ka Adichie puhul leidsin mina paralleele koguaeg Eestiga, olgugi et reaalne seos täielikult puudub. Põnev oli vaadelda rassi teemat, mis Eestis on ikka täielikult teisel tasemel kui USAs. Ei tulnud ma varem sellepealegi, et tumedanahalistel on niivõrd teistsugune juus ja juuksekasv, et selleks täiesti eraldi juuksurid. Ja veel palju palju muud. Eks ma vaatan ju ka kõike läbi oma prisma ja võrdlen seda loetavat mätast selle mättaga, mille otsas ise istun.
Aga nii vahva, kuidas raamatud annavad selle võimaluse reisida läbi maailma, kultuuride ja aja. Sulle meeldib lugeda geograafia alusel ning uskumatu kui palju rännakuid saad teha läbi raamatute tänu sellele. Niiiii vahva :).
Ainuke koht, kust ma selle raamatu kohe kiiruga leidsin, oli raamatuvahetus.ee. Võiks ju osta ka, aga kuna ma ei plaani seda kaks korda lugeda, sest selliseid raamatuid vaata et polegi, mida kaks korda loeks, siis laenutamine on siinkohal igati hea variant. Üleüldse üritan ma raamatuid pigem laenutada kui osta ning kui ainus variant on osta, siis ennekõike otsin teise ringi raamatuid. Erandiks on vaid lasteraamatud, mida lastele korduvalt ette loeme ja mida mu lapsed loodetavasti kunagi ka oma lastele ette loevad. Kaldun juba teemast väga kõrvale, aga igatahes tegin raamatuvahetuse lehele konto. Seal tuleb raamatu laenutamiseks, muide, ka ise oma raamaturiiulilt midagi teistele laenutajatele välja pakkuda. No ja vot kui tore, et esiteks sain siinse lugemiskuu raamatu vähimagi vaevata tellitud ja juba paar minutit peale liitumist sain ka ise kaks kirja, et keegi minu pakutavaid raamatuid soovib laenutada. Täielik win-win-win! Tahaks juba lugeda
(…ja minult laenutati ka kolmas raamat. Ebareaalne 😀 Tunnen end hästi natuke nagu raamatukoguhoidja 😀 )
Pille, ma väga loodan, et sa tead, et raamatuvahetuses neid raamatuid mitte ei laenuta, vaid annadki nendele inimestele päriseks. Ma ise astusin küll selle reha otsa.
Tunnen end natuke tobedasti ja ütlen ausalt, et ma nii kaugele ei süvenenud. Aga õnneks juba eos panin enda virtuaalsele riiulile teistele võtmiseks välja need raamatud, mida ma olen nõus tagasi mitte saama – sellised asjad, mis raamaturiiulil minu jaoks mõttetult ruumi võtavad ja mida ma isegi ühe korra pole suutnud läbi lugeda, uuesti lugemisest rääkimata. Niisiis on see lausa väga tore uudis mu jaoks, et ma neid raamatuid tagasi ei saa 😀
Näedsa! Nii palju siis su uuest ametist raamatukoguhoidjana. 😀
Aga mu meelest oli sul õige lähenemine. Ma küll ei taha pessimistlik olla, aga selliste vahetuste-laenamiste juures tulebki valmis olla selleks, et enda poolt saadetut enam uuesti ei näe. Nii et sul läks õnneks siis, kui sa neid raamatuid tegelikult ei hindagi.
Mina loen ka väga harva kaks korda. Erandiks muidugi mingisugused nipiraamatud, inspireeriva sisuga raamatud vms. Aga kui on ilukirjandus, siis no ei suuda. Oleks mul siis Bruno mälu, et kaks päeva hiljem enam ei tea midagi, mis juhtus, siis veel. Mul püsib ju aastate pärast ka meeles. Mis ma enam loen, kui teada kuidas lugu lõpeb. 😀
See on küll praegu täiskasvanuna tekkinud. Lapsena lugesin lemmikuid ikka ja jälle üle. Üsna paljud Lindgreni teosed on kapsaks loetud.
Soovitan “žanrit”, ehk pigem lihtsalt kategooriat: Lapsepõlve lemmikud! Sellised, mis pole väga lastekad, vaid pakuvad mõnusat lugemist ja head nostalgiat. Näiteks “Kadri” (ja kasuema), Blomkvisti raamatud, “Vennad Lõvisüdamed”. Ehk nüüd vanematena näeme asju teise pilguga
Mulle nii meeldib see idee! Olengi ise just hiljuti mõelnud, et võiks “Kadri” uuesti lugeda.
Raamatu osas pakuksin välja biograafia mõnelt maailma mastaabis oluliselt inimesest. (Barack Obama, Michelle Obama, Malala Yousafzai)
Lisaks oleks tore kui uue kuu raamat pakutakse välja vähemalt nädal enne lugemist, et anda võimalus raamat amazonist tellida kui selleks vajadust on. Ise ei ela Eestis ja raamatu laenutamisega on siin kus elan natuke kehvasti.
Samas on ju lugemiseks aega terve kuu ja raamat jõuab ju ikka maksimum nädalaga?
Ma ise eelistan seda uue raamatu väljakuulutamist koos eelmise kuu raamatu arvustusega lihtsalt seetõttu, et ei tekiks liiga palju raamatupostitusi ja kogu info oleks võimalikult ühest kohast leitav. Aga kui keegi peaks veel leidma, et uue raamatu võiks eraldi varem välja kuulutada, siis muidugi mõtleme ja kohendame süsteemi. 
Hääletan ka “Kadri” poolt. Samas ei tea, kas seda e-raamatuna pakutakse. Üldse oleks väga tore kui raamatu valimisel lähtutakse ka sellest, et välismaal elavad eestlased samuti lugeda saaksid
Eks ma ise natukene selle järgi ju valingi.
Kuigi ma lähenen asjale pigem laiemalt. St. ei eelda, et teost peaks lugema eesti keeles. Ma ise loen selle kuu raamatut inglise keeles ja ei välista, et mõnd tulevast loen hoopis prantsuse keeles. Kui peaks mõne eesti autori teos valituks sattuma, siis vaatan kindlasti, et oleks võimalik nii minul kui ka teistel välisriikides elavatel osalistel seda kuidagi lugeda. 
Nii tore idee! Minu meeldisid ka kõik su pakutud variandid nooremana väga ja suurima heameelega loeks uuesti!
See raamat on loetud ,väga hästi kirjutatud ja põnev ka.Lugesin ühe õhtu/ööga läbi.
Tule kindlasti järgmisel kuul siis arvustuspostituse alla enda muljeid ka jagama, eks! Seltsis ikka toredam.
Ka mina kommenteerin su blogis vist esimest korda. Koos lugemise mõte meeldib mulle väga. Viimastel aastatel ongi niisama oma lõbuks lugemine päris unarusse jäänud. Viimased 3 aastat omandasin kõrgharidust ja kõik raamatud, mis koju jõudsid, olid ikka kuidagi koolitöödega seotud. Nüüd peale lõpetamist olen jõudnud natuke oma lõbuks ka lugeda. Mulle näiteks päris meeldib ka Audrey Carlani Kalendritüdruku sari, neid on nüüd 4 eesti keeles ilmunud, 3 on mul juba loetud. Selle kuu raamatu otsisin ka juba raamatukogust üles ja panin ennast järjekorda, tundub popp kraam olevat, kõik on hetkel väljalaenutatud. Ise eelistan reeglina lugeda armastusromaane, kuid vahel satub ka muud kraami sekka. Usun, et siit kooslugemise aktsioonist tuleb päris põnevat lugemist.
Mis eriala sa omandasid?
Ma ei ole armastusromaane väga lugenud ausalt öeldes. Mulle meeldib põnevus natukene rohkem. Samas, kui peaks kätte sattuma midagi, mille süžee esmapilgul meeldib, siis ilmselt prooviksin ikka. Uurin Kalendritüdruku sarja kohta ka.
Juhuu! Äge! Tellisin raamatu ära, kui Amazon sõna peab, siis saan 24. oktoobriks läbi kah loetud.
Jee, nii tore!
Ahjaa, järgmisest valikust ka. Minu lemmikžanr on õnnetuseks “Minu ToBeRead hunnikud”… Vaatasin just, et sa oled öelnud, et kõige rohkem nimetatud žanr võidab, nii et… 😀 pole vist mõtet jätkata… Kuigi annaksin hääle sellele kategooriale, mille nimi Waterstone’i listis on “modern & contemporary fiction”. Äkki teed järgmine kord hoopis poll-i? Kuigi samas meeldib mulle võimalus natuke oma kastist välja vaadata.
Kõik meie linna raamatupoed läbi käidud ja raamatukogus ka käidud. Ja siia i pole raamatut saanud eriti nõutud raamat. Ehk leian ka lõpuks ikka.
Ja siiani pole raamatut saanud. Eriti nõutud raamat.
RahvaRaamatu veebipoes paistab olevat… Kas see variant sulle ei sobi?
Kahjuks ei sobi, kuna ei ela eestis ja siis saaks kàtte alles oktoobri keskel. Muidugi on ka e raamatud aga neid ma osta vàga ei tahak. Kui osta siis ikka páris
Hästi tore mõte. Minu viimane “leid” oli “Seltsimees laps”. Lugesin muidugi e-raamatuna. Polnud üldse kahju selle eest raha maksta, sest Leelo Tungal on Leelo Tungal. Endiselt lausa imeline oma sõnaseadmisega.
Lõpetasin eile õhtul just George Orwelli 1984 ja tahtsin täna liituda Valetamise mängu lugemisega, AGA see raamat on kõigist Tallinna raamatukogudest pmst välja laenutatud (kuskil Lasnamäel üks oli, aga see on niiii kaugel mu kodust, et ma ei viitsi sinna minna seda otsima, pärast vii veel ära ka :)) Ei tea, kas kõik loevad seda raamatuklubi raames? 😉
Aga hoian silma peal sellegi poolest, äkki õnnestub järgmistel kuudel liituda
Žanri osas ei ole ma väga valiv. Vaatasin, et GoodReadsi “Want to read” riiulil on mul nt Camilla Läckbergi “The Ice Princess”, kõik Kepleri raamatud, mida pole veel lugenud, “Night Music” JoJo Moyesilt, “Scrappy Little Nobody” Anna Kendrickult, Katrin Pautsi “Tulekandja. Muhumaa põnevik”. Aga üldiselt on kõigele valmis võimaluse andma
Hee, ma miskipärast ei usu, et ma sellise põua raamatukogudes põhjustanud oleksin.
Vast lihtsalt popp.
Kui sulle e-raamat inglise keeles ka sobib, siis võid käpa püsti tõsta ja saan sulle meilile saata.