Tundub küll uskumatu, aga tänane märgib kahte kuud sellest, mil Ella meiega liituda otsustas (okei, tegelikult otsustati see küll tema eest, aga noh..siiski)
Iga päevaga tundub ta aina suurem, aina asjalikum.
Mis on siis muutunud võrreldes esimese elukuuga?
Alustuseks on teda võimalik vankris sõidutada. Küll mitte alati ja mitte pikalt, aga edasiminek on toimunud. Rütm on natukene paremini paika saanud ja mis mind ennast kõige rõõmsamaks teeb..ta on hakanud naeratama ja kilkama.
Leenu ei olnud just väga agar naerataja, mistõttu sulatab iga Ella naeratus mu südant aina rohkem.
Rääkides Leenust, siis tema on Ella suhtes veelgi tähelepanelikumaks muutunud ja hetkelisi vihahooge jääb aina vähemaks.
Praegu pole mul kahjuks aega pikemalt kirjutada, aga ma luban, et teen seda mõnel teisel korral, sest kuigi me sõstrake on nii pisike, siis on tema kohta mul öelda niivõrd palju.
Lõpetagem siis hoopiski selle kuu parameetritega : 60,5cm ja 5050g
Aeg on uskumatult kiiresti läinud, ta ju JUST sündis!
Miks teda pole olnud võimalik väga vankris sõidutada saanud? Anna andeks, kui seda maininud oled – vist vahele jäänud…
Ei ole hullu, ma kirjutan nii palju, et täitsa arusaadav kui miskit vahele jääb.
Ellale lihtsalt ei meeldi vankris absoluutselt. Osade beebidega on niiviisi, et paned nad sinna, nad nutavad ja seejärel rahunevad, aga Ella ei rahune ja võib ikka päris-päris pikalt nutta. Rohkem linabeebi, kellele meeldib kehasoojus ja lähedus. Aga vaikselt hakkab ka vankriga leppima, aga no tõesti väga tasakesi 😀
Ilus lilla mummuline riie seljas:)