Märkamatult on täitunud Ella kolmas elukuu. Iga päevaga õpin ma teda rohkem tundma ja adun, et ma ei ole veel näinud nii rahulikku ja niivõrd rõõmsat beebit.
Ma tean, et emasüdame loomuses ongi näha enda lapses seda “kõige-kõigemat”, aga ma võin ausalt öelda, et Ella ei ole keeruline beebi. Võimalik, ta on nii lepliku loomuga tasakaaluks Eileenile?
Kuigi noh, mis leplikust me räägime, kui kõik autosõidud mööduvad niiviisi, et enda mõtteid ka ei kuule.. See on ka ainus keeruline aspekt.
Üldjoontes me sõstrake aga magab, naeratab ja sööb. Ongi kõik. Mõistagi ka uudistab maailma oma suurte ja sügavale tungivate silmadega.
Tundub, et tegu on lapsega, kellele meeldib suhelda. Ta otsib pidevalt silmkontaktki, ning olles selle saavutanud, ei lase ta partnerit enam haardest ja võlub lakkamatute naeratustega.
Leenu ajal olin ma väga kärme lugema ja võrdlema kõiki erinevaid tabeleid selle kohta millal üks beebi peaks mida tegema. Sel korral mitte.
Ma tunnen, et see on lisastress. On asju mida osad lapsed teevad varem ja asju mida hiljem. Tean ma Leenugi pealt, et mõningate asjadega oli ta teistest pikad sammud eespool, osadega on see-eest praegugi mitu meetrit tagapool.
Seetõttu pole ma praegu neid tabeleid enam ka vaadanud. Igatahes tundub mulle, et Ella on üks igati normaalne ja tubli kolmekuune.
Mul on kohati kahju, et ma temas kordades vähem pilte ja videosid teen, aga see ongi vist teise lapse “needus”..
Tema arengut on ikkagi niivõrd tore ja huvitav jälgida, sest see millise kiirusega üks pisikene inimene kasvab, on meeletu.
Bruno ei näinud teda kõigest mõned nädalad ja selle aja jooksul toimus sõstrakesega meeeletu edasiliikumine (rääkimata kasvamisest..)
Nüüd on ta ikka juba täitsa oma nägu, mina vähemalt küll enam niii suurt sarnasust Leenuga ei näe, kui esimesel elukuul 😀
Sai aru jah, et isemoodi on vast toredam olla.. 😀
Märkasin ka seda, et hakkab Ella hakkab rohkem oma nägu minema kuigi sarnasus Eileeniga on endiselt olemas, mis on tegelikult väga armas
Vabandan! Ühest hakkamisest täitsa piisab Ellale
Topelt ei kärise! 😀
Huvitav minul selle pildistamisega just vastupidi. Esimesest lapsest(9 aastane) ei teinud väga palju pilte aga nüüd teist last(2.5 kuune) ainult pildistan igas asendis 😀 aga ilmselt see ka sellest tingitud, et kui vanem laps beebi oli siis telefonid veel nii häid pilte ei teinud kui praegu
Ma usun ka, et siin võibki see “konks” peituda paremates pildistamisvõimalustes. 9 aastaga on ju tehnoloogia päris korralikult edasi arenenud ja pildistamine puhas lust
no milline nöpsik, imearmas
nöpsik jah
nii vahva, et varsti sul endal ka üks 
uhh, ei jõua ära oodata
Mulle tundub, et teisena sündinud ongi rahulikud ja tšillid. Meil vähemalt on ka nii, isegi autosõit, ööd samuti. Mina seletasin seda sellega, et kuna ümberringi koguaeg üks triangel käib (mida teeb suurem laps), siis ei jäägi neil muud üle, kui seda komejanti rahulikult pealt vaadata ja ainult naerda suurema õe/venna tsirkuse peale :D.
Arengut mina samuti teise lapse puhul enam väga ei jälgi, lõppkokkuvõttes ju erilist vahet ei ole, kas ta hakkas keerama 4- või 5-kuuselt.
Ja noh pildistamise/filmimisega meil ka kahjuks sama teema, aga üritan end parandada :).
Ella on väga armas ja läheb tõesti üha rohkem enda nägu. Olge sama tublid ja toredad edasi!
Ilmselt nii ongi. Või siis see variant, et igaühele antakse nii palju, kui ta kanda jaksab. Mina kahte Eileeni ei jaksaks.. 😀
Aitäh!
Ella ja Eileen on mõlemad imearmsad
Ma arvan, et Ella on rahulikum, kuna sa ise võtad seda kõike chillimalt ja muretsed vähem :).
Lapsekandmise osas võiksid sa video teha, kuidas sa kandelina seod ja rääkida, kas tänavapildis on kandmise osas erinevusi Eestis ja Prantsusmaal. Kui Ella kõhu peal on, kas Eileen ei muutu armukadedaks ja ei taha ka sülle?
Muretsen ma tõesti vähem. Üks teooria (mille küll käis välja hoopis Mirjam, mitte mina), on, et ehk on Ella rahulikum kuna ta saab niivõrd palju rohkem lähedust (kandelina).
Jah, video tuleb kindlasti. Sain täna kootud lina kätte ja pean tunnistama, et see “trikotaaž on kergem” jutt, vastab tõele, sest mul oli ikka palju-palju pusimist
Teisest lapsest on veel pilte. Minu kolmas (kes eile sai nelja kuuseks) on erilises vaeslapse seisus piltide poolest.
Ma kardan ka, et kui kunagi kolmas tuleb, siis temast saab aastas korra ehk pilte tehtud 😀
Ma olen Kaidiga nõues, et teised lapsed vist ongi rahulikumad. Mul endal teine praegu 1.kuune ja vanem laps 1a9k ja no samamoodi ei suuda ära imestada,et pisikene nii rahulik ja mõnus beebi,kes vaikselt vaatab kõrvalt,kuidas vanem õde reaalselt sööb emme energiat
Eiei. Mu õde on teine laps. Mina olim vana rahu. Soin, magasin, kakasin. Ode ei maganud üldse. Ema arvas, et hakkab hullarisse minema varsti. Keegi ei võinud majas pussu ka lasta kui õde juba ärkas.. ja röökis..
Järelikult on sul tundliku ninaga õde.. 😀
Võimalik, et lihtsalt haub plaani kuidas tulevikus samasugune olla 😀
Sattusin hiljuti huvitava artikli peale ja pean ütlema, et olen väga nõus
Tee mis tahad, aga lõpuks mängivad ikkagi põhilist rolli see, millised geenid kaasa on antud ja ka see, millistesse tingimustesse laps sündinud on. Kas laps õppis lugema kolmeselt või seitsmeselt näiteks ei oma üldse mingi tähtsust! Minu kaks tütart on kasvanud ju täpselt samamoodi, aga kumbki on välja kukkunud ikka täiesti “oma nägu ja tegu” 
http://www.vox.com/2015/8/11/9127769/parenting-advice-worthless
Jah, lõppkokkuvõttes ongi kõik lapsed isemoodi ja samade vanemate kaks last, kes kasvatatud samas keskkonnas, samadel tingimustel, võivad olla vägagi erinevad :))
Aitäh artikli eest ka!
Niiii armas (:
Aitäh
Ella on näost tõesti nii muutunud! See teine pilt on mu uus lemmik sinu blogis!!!
Eks ta kasvab ja lähebki vaikselt enda nägu
Aitäh, mulle ka see pilt täitsa meeldib. Loodan, et saan neist varsti natukene parema kallipildi ka 
Öeldaks ikka, et teise lapsega võtad asju rahulikumalt
Palju palju õnne Ellale kolmanda minika puhul!
Võimalik jah, sest enamik asju on tuttavad ja juba läbi tehtud, ning üleüldine olek muretum
Kui palju Ella sul päeva jooksul linas on? Kas ainult õues käies või kodus toimetades ka?
Mul on ka väikese vahega lapsed ja kasutan kandelina. Beebi on hetkel 1 kuune. Beebi mul linas õues olles ja nüüd viimasel ajal ka toas, sest ärkvel olles ta enamus ajast nutab lihtsalt
Tahaks temaga tegeleda, võimelda, kõhuli panna teda jne, aga suht võimatu. Siis panengi ta linasse, sest niisama süles kussutada raske ja siis vähemalt käed vabad ja saab aidata vanemat last kui vaja (vanem on 1a 7kuud, seega ise alles paras “beebi”)
Kodus toimetades on ta linas sel juhul, kui on õues magama jäänud linas, sest ma teda üldjuhul linast välja ei kisu enne kui ta ise üles ärkab
Kindlasti on ta linas päeva jooksul ühe 3h une ja siis väiksemate satsidega ilmselt tund-kaks veel lisaks
Su olukord on üsna kahe otsaga.. Selles suhtes, et kui beebi soovib lähedust, tuleb seda talle ilmselgelt ka pakkuda sel määral nagu ta soovib. Samas tuleks siiski beebiga ka võimelda, kõhule panna ja kõik muu, mis ütlesid. Seega ilmselt tuleks natukene üritada teda harjutada
Aga kui ka ei õnnestu, siis pole ju miskit katki vast 
Mina soovitan sul esialgu võimelda ja panna kõhuli mähkmevahetuse ajal. Ka sellest natukesest on palju kasu
See esimene laps saab rohkem kaadrisse teema oli täiesti olemas ka siis kui sündis minu õde 34a tagasi – minust 26a tagasi ei ole nii palju pilte (“palju” selle aja tähenduses).
Aga õed on küll väga vahvad postkaardilapsed!
Tundub, et see on siis alati niiviisi olnud
Aitäh!
Minul on täpselt ristivastupidi. Esimene laps oli beebina täpselt selline nagu sa Ellat kirjeldad. Teine laps aga pigem Leenu moodi. Ja meil käib nüüd nii, et suurem õpib pisema pealt. Ta on nii kohutavaks kratiks kätte läinud, et kahe lapsega ma enam üksi õue väga ei kipu aga peab käima. Enne kuulas ilusti sõna ja lõpetas keelatud tegevuse tegemise kui ühe korra ütlesin. Enam mitte. Aastane mul jookseb õues sihitult ringi ja nüüd teeb seda ka suurem. Suur erinevus on selles, et aastasele ma jõuan kiirelt järgi aga kolmene jõuab mul selle ajaga liiga kaugele joosta juba ja tema kätte saamine võtab aega.