Ma olen selle rasedusega üritanud vältida kuskil oma tähtaja välja kirjutamist. Need, kes nädalate vastu huvi tundnud, on küll oma vastuse saanud ja seeläbi osanud vast enam-vähem aimata, et umbes millal midagi oodata võiks, aga sellega asi ka piirdunud. Ma ise mõtlesin, et ehk pääsen niiviisi nendest kurikuulsatest “noh, kas sünnitad juba?” ja “sa pole kaks päeva endast märku andnud, kas sünnitasid???” küsimustest.
Mitte, et ma saaks uudishimu kellelegi pahaks panna. Lihtsalt muutub pikapeale väsitavaks ja lootsin, et võib-olla õnnestub sel korral enne tähtaega siiski ära sünnitada ja kõigest pääseda.
Ma muidugi ei arvestanud sellega, et tegelikult tekib niiviisi küsijaid hoopis rohkem. Ilmselgelt ju. Kui tähtaega ei tea, siis võib kogu aeg tähtaeg olla ja ruumi uurimiseks kui palju. Paraku minust nendele “kuidas enesetunne on? kas tahaksid juba sünnitada?” asjadele suurt vastajat pole. Mitte üldse paha pärast, aga ma parema meelega vestleks umbes ükskõik millest muust, kui sellest, et ma parasjagu ei sünnita (ning ei, sünnitamise hetkel ma ka vestelda ei taha, aitäh :D).
Kuna juba korra niiviisi alustatud, siis lähme igatahes lõpuni ka nõnda ja piirdume hetkel lihtsalt selle infokilluga, et tähtaeg on praeguseks juba kenasti ületatud. Mis ei tohiks vast kedagi üllatada arvestades seda, et ega muud moodi mu keha ju ei oska.
Ma üritasin siin end vahepeal veenda selles, et see laps ei tule igasuguste lõpetamata asjade tõttu. Näiteks suutsin ma Brunole selgeks teha, et ega see laps ei kavatsegi sündida enne, kui ta pole juuksuris ära käinud. Käis! Ühtki last seepeale küll ei sündinud. Vähemalt mitte meie peres. Prantsuse beebigrupis see-eest paar tükki küll. Ju olid siis nemad hoopis Bruno lokikestest häiritud.
Seejärel tundus ainult loogiline, et ehk häirivad seda last hoopis minu juuksed ja ootab, et ma nad ära värviks. Tehtud. Aga ei kippu ega kõppu.
Mõistagi ootas see laps veel seda, et haiglakott kokku saaks, ma 2841155 erinevat tööasja ettevalmistatud saaks, peeglid ära peseks, äikesetorm mööda läheks, arbuusihind kolinal kukuks ja 135856 muud asja. Ja ootab ta endiselt. Ainult mina ei tea enam mida. Ilmselt kollaseid ploome turulettidele. Mina vähemalt ootan. Bruno, va sigudik, üritas mulle eelmisel nädalal väita, et vara on. Pole veel hooaeg. Pole mõtet turule nillima minna. Ja samal õhtul andis Bruno vend teada, et nad korjasid aiast juba suure korvitäie. Ehk siis sel laupäeval olgu ploomid olla. Ükstapuha mitmes tükis ma olen.
Ainuke, mida ma tean on, et täna lasin ma endasse jälle nõelu toppida lootuses, et ehk meelitab välja. Kui eelmisel korral olin asja suhtes üsna skeptiline tänu naljakale vanaonule, kes ei tundunud nägevat ega kuulvat, siis sel korral hirm puudus. Tegijaks igati krapsakas ämmaemand.
Paraku kogemus ise umbes seitse korda ebameeldivam. Tundub, et liigne krapsakus pole vist ka hea. Kui vanaonu võttis aega seletamaks, mis ja kuhu ja kuidas, siis too tädi viskas nõelu nagu ninja ja samal ajal põrnitses mind üsna kurja näoga. Muidugi olid sel korral manipuleeritavad punktid nõks ebamugavamad ka. Peanahk näiteks pole koht, kus mulle meeldiks nõelu hoida. Lihtsalt edaspidiseks meeldetuletuseks endale.
Igatahes sain ma siis õndsalt pool tundi selili lebada (samal ajal olid nõelad ka seljas) ja mõelda, et kas oksendaks kohe või ootaks natukene. Otsustasin oodata. Ühesõnaga polnud hea. Sünnitama pole ka praeguseks hakanud. Kuigi vast paari tunni jooksul olekski seda palju loota.
Fakt on muidugi see, et kui ma ise ei otsusta sünnitama hakata, siis mind lihtsalt ühel kenal hetkel pannakse sünnitama. Nii nad vähemalt väidavad, et rasedaks ei jää keegi. Mina neid mõistagi enam ei usu. Kasvõi seetõttu, et nädal tagasi leidis ämmaemand, et kõik on ju valmis. Pea on fikseerunud ja surub korralikult kuhu vaja, avatus on olemas (olgu, korduvsünnitajal pole mõtet selle üle suurt rõõmustada, sest see on liialt tavapärane), emakakael ise lamenenud ja pehme. Tema sõnutsi on ainult mõned kokkutõmbed puudu, et asjaks läheks.
No mis ma oskan teile öelda. Nädal aega on mul kokkutõmbed olnud absoluutselt iga päev ja vähemalt pool päeva. Enamasti siiski terve päeva jooksul. Miskipärast istun ma ikka siin ja söön oma terakesi, mis peaks protsessile kaasa aitama. Muidugi siin võib jälle see kala peituda, et ma nende toimesse suurt ei usu ja platseeboefekt on enamasti see kõikse vägevam ravim.
Ilmselgelt olen ma siin igasuguseid muid vanarahva ja igasuguseid muid soovitusi proovinud, aga samamoodi pole mul nendessegi erilist usku. Ja ausalt öeldes ei jaksa ma end praeguses seisundis enam niisama mingite treppide ja kiirkõndidega asjata väsitada ka. Parem puhkan. Ja jään selle seisukoha juurde, et kui protsess ikka alanud pole, siis ühegi tee joomine ega trepist vantsimine seda ei alusta ka. Muidugi, kui protsess juba peal, siis kiirendada võib küll. Sellele minust vastuvaidlejat pole.
Ühesõnaga nõnda ma siin tiksun. Ümaralt ja ootusärevalt 
Ja see tuub on hetkel ainukene asi, mis mulle enam selga läheb. Või noh, selga lähevad ikka teised asjad ka. Lihtsalt nabast madalamale neid ei jagu. Tuubi ainuke häda (mis ühtlasi on ka tegelikult selle positiivseim punkt) on topeltmaterjal, mille tõttu ma seda näiteks täna kanda ei saa, sest lihtsalt rämedalt palav hakkab. Pildi tegi ilmselgelt Maris Sits!
pühaissaristike kui ilus pilt! ja sa võid vabalt sõpra järgi oodata kui tahad, ma ilmselt sünnitan kolme nädala pärast, asi see siis sul nüüd natuke aega kannatada veel 😛
Ma peaaegu oleks juba kibedalt öelnud, et ehk pead ka sel korral ootama, aga leidsin, et poleks ilus 😀 Pealegi ma ei usuks nendesse sõnadesse nagunii 😀
Aga noh, kui ma veel seltsimehelikult võiks oodata, siis ma kardan, et arstidel on asjast natuke teine arusaam 😀
eks mu kommentaar ületas ka natukene hea maitse piiri, olgem ausad 😀 ja tõesti, sul pole ju enam üldse jäänud oodata ja see on nii hirrrrmus põnev!
Haha 😀 Ma lihtsalt pean mainima, kuidas mulle meeldib see, kuidas sa kirjutad.
Ja need küsimused…oeh, ma saan aru, et põnev on, aga jah. Pea vastu, ma olen kindel, et sina ja beebi kohtute õigepea.
Ilusat suve!
Aitäh sulle! Ja õigepea kohtume me beebiga nii või naa. Tähtaeg on selle jaoks juba piisavalt üle, et ootamine enam pikk pole
Nii ilus pilt Sinust! Ja ootame koos Sinuga
.. põnevusega.
Aitäh!
Ilus oled tõesti!
Kas sul võib olla nn laisk emakas? Sõbrannale pandi selline “diagnoos” kui teine laps ka esilekutsumisega välja tuli.
Igatahes. Sain ka mina nõelu. Enne sünnitust, et last välja meelitada ja sünnituse ajal, et avatus kiiremini tekiks ja värki (sest valud ja asjad kestsid pea 30h juba kuid avatust oli miinus neli ).
Edu ja jaksu, küll ta välja tuleb
Kas nõelad aitasid välja meelitamiseks või ei? Ma laisa emaka kohta ei oska kommenteerida, sest kuulen esimest korda. Muidu, kui ta tööle hakkab, siis on kiire ja efektiivne. Lihtsalt aeglase käivitusega mootor nii-öelda.. 😀
Oled kindel, et sa kaksikuid ei oota?
*Niisama narrin, see oli see küsimus, mida ma kuulsin päevast päeva, isegi ämmaemanda käest. 😀
Oeh, kuidas ma vihkan neid “heheee, kindel, et ainult üks või?” kommentaare. Isegi kui need naljaga öeldud on, sest no … ma ei tea, leidub humoorikamaid nalju 😀 Muidugi minu puhul lisandub veel:
“oi, sellise kõhukujuga tuleb RAUDSELT poiss”
“no sellise nurga alt vaadates on KINDLASTI tüdruk”
Ja ma lihtsalt pigistan kõrvad kinni ja mõtlen, et las mu vaene kõht olla 😀 Mul õhtuti muundub kõht üldse kaheksanurkseks. Ma nüüd ei teagi, mida oodata. Kaheksajalga? 😀
Kui ma su kõhtu vaatan, siis ma olen üsna kindel, et seal on poiss või tüdruk! 😀
Pea veel viimased päevad vastu ja kui lõpuks asjaks läheb, siis kiiret ja kerget!
Minu tähtaeg on küll alles homme, aga no tahaks sellega ühele poole juba saada, aga no füüsiliselt ei jaksa ringi tatsata ja kahtlustan, et kuna ma vist tegelikult 100% erinevatesse vanarahvatarkustesse ei usu, siis ilmselt need ka kasutud. Täna muidugi ämmakas lootust ei andnud ja arvas, et ilmselt aega veel läheb. Lisaks sama mõte pidevalt, et kui selle ja selle ära teen, siis kindlasti tuleb. Aga no tundub, et pole seda kindlat asja veel leidnud, mis tegemata 😀 Igatahes edu sulle ja õnneks näed sa väga kaunis välja ja nii nad väidavad, et rasedaks ju keegi ei jää 😀 Loodan, et kohtud juba varsti oma beebiga
Kas A. sündis enne või peale tähtaega? Mina kohtun varsti kindlasti. Selles pole kahtlustki. Võimalik, et juba selle nädala sees
Aga sind lohutan sellega, et see kui ämmakas täna lootust ei andnud, ei tähenda tegelikult mitte midagi. Sünnitus on selline kena müstiline asi, et võib täiesti suvalisel hetkel pihta hakata 😀
Ta tuli mul täpselt nädal hiljem, niiet ega ei imesta ka, et hetkel vaikus veel
Aga põnev on ka teiste uudiseid oodata 😛
Tõeliselt kena pilt,kohe nii nii meeldib
Aitäh!
Minul kolmanda lapsega tulid veed ära, aga sünnitegevus ei tahtnud üldse alata. Taheti juba tilka panna, aga äe ütles, et proovime nn aroomiteraapiat, et on sellega väga häid tulemusi saanud. Sain ise lõhna valida ja anti mulle väike topsike selle lõhnaga nuusutada. Ja see töötas, sünnitegevus hakkas ise pihta. Ma muidugi ei tea, kas seda Prantsusmaal üldse kasutatakse. Mina ei olnud varem sellisest variandist üldse kuulnud. Loodame, et hakkab ikka ise tulema
Esimest korda kuulen! St. ma tean, et paljud võtavad oma õlid kaasa sünnitusmajja, et aidata lõõgastuda, aga ma ei teadnud, et see võib ka sünnitusprotsessi edenemisele sel kujul kaasa aidata. Kas sa tead, mis lõhna sa valisid?
Nii ilus pilt! Oled üks neist inimestest, kellele rasedus tõesti sobib, olgugi et praegusel hetkel ei taha sa sellist juttu ilmselt kohe üldse kuulda.
Mul ka tähtaeg nüüd üle ja mitte kunagi varem pole päevad niimoodi veninud. Ega mina ka ei usu, et see päriselt aitab, aga ometi koristasin terve maja ära, käisin kõndimas, jõin lihaseid lõdvestavat teed jms. Ja üllatus-üllatus, ikka pole ühtegi märki, et beebi kavatseks lähiajal välja tulla.
Kõigele lisaks käisin eile tavapärases ülevaatuses, kus ootas seekord uus inimene, sest minu oma pereõde on puhkusel. Esiteks on mu vererõhk kahtlaselt kõrgeks läinud, teiseks on meie beebi tema arust v ä g a pikk (pakkus varasemast lausa pool kilo suuremat sünnikaalu) ja kolmandaks oletas ta ilma küsimata, et meil poiss tulemas. Ma lihtsalt istusin seal šokeeritult.
Hoian sulle pöialt!
Kusjuures ma just seda postitust kirjutades mõtlesin su peale, et huvitav, kas oled minust ette jõudnud 😀
Ma arvan, et asi pole üldse mitte selles, et rasedus sobiks, vaid ma lihtsalt jagan ju ainult selliseid pilte, kus ma enam-vähem esinduslik välja näen. Kui sa mind praegu näeksid Bruno t-särgis, lohvakates pükstes ja krunnis, millest salgud välja turritavad, siis sa vast nii optimistlik poleks selles osas 😀
Kas vererõhku mõõdeti muidu ikka mitu korda ja korralike vahedega? Või tehti mingi järeldus ühe-kahe korra kohta ainult? Ja saan aru, et tahtsite ka sugu üllatuseks jätta? Kui ta selle oletuse lihtsalt kõhtu kompides tegi, siis pole ju selles osas hullu, et üllatust see ikka ei riku (sest sel viisil on ikka maru raske ennustada). Aga kas üldse peaks oletama ja suud pruukima, see on muidugi teine tera juba…
Ahjaa, ma polegi vist seda maininud, et meile lubati tüdrukut. No mitte 100%, aga üsna kindlalt. See oleks ikka päris suur šokk, kui nüüd hoopis poiss tuleks. Mitu kuud oma tulevase tütrega juttu ajanud, nimesid mõelnud jne 😀 Vererõhku mõõdeti 2x, aga ämm tõi mulle täna koju ka selle masina, et vaatan, mis tulemused siin rahulikus olekus saan.
Mõõda jah parem kodus rahulikult
Kui ma viimati kontrollis käisin, siis esimese raksuga oli ka päris kõrge, aga õde ise ütles ka, et kui erakorralisse tullakse, siis tihtipeale ongi stressist kõrge. Ehk siis jäeti masin 40ks minutiks peale ja mõõtis iga viie minuti tagant. Käsi oli lõpuks küll üsna hell (to say the least), aga vererõhk igati normis. Jõudsin selle ajaga end ise maandada 😀
Minu meelest on samuti väga kaunis foto. Ühel heal päeval (või ööl) sünnivad nad kõik. Mõistan, et palavuses seda päevast päeva oodata on väga väsitav. Jõudu Sulle! H Saaremaalt
Ma loodan, et pigem päeval 😀 Mul on eelmisest öösünnitusest liialt eredalt meeles, kui palju aega kulus, et see üks kaotsiläinud öö tagasi teha. Aitäh!
Ahhh! Kui kaunis sa sel pildil oled, mul võttis viivuks suisa hinge kinni! Süda!
Aga aitäh meenutamast, et mulgi on üks tuub kodus! Kohati on juba raske see riiete valimine ja mul veel tükk maad kasvada (ma arvan, et Mirjam sünnitab mingi kuu aega varem minust, mis sest, et tähtajad justkui lähestikku, hehe).
Armas oled!
Tuub on mõnus, eks. Mulle meeldib eriti seetõttu, et toestab kõhtu ja on endal natuke kergem olemine
Tundub mõttetu siia veel kirjutama hakata, kuna seda on juba nii mitmeid kordi mainitud, aga ma ei suuuuuda end tagasi hoida. See pilt. NII ILUS!!! 😀
Lõpurasedale võib mett moka peale määrida küll! Aitäh
Mu arust nii naljakas, kui inimesed pärivad koguaeg. Mul ämm helistas ka ja tundis muret, et kas ma ikka annan teada, kui sünnitama lähen. Aga okei, saan aru. Veidi kummaline tundus, et inimesed kellega ma polnud aastaid suhelnud, ilmusid järsku välja ja uurisid, et kas ikka pole sünnitanud ja anna ikka teada, kui laps käes. 😀 Kusjuures üks hea sõbranna rääkis minuga tihti aga kordagi ei uurinud, et noh kas juba sünnitad. Alles pärast ütles, et ta veidi nagu kontrollis ka. Kui vastasin kohe siis oli ilmne, et ei sünnita veel. Aga kuna ta tegi koguaeg niisama juttu siis ei olnud see tüütu.
Hetkel ajab mind veidi närvi pidev küsimine pulmapiltide kohta. Sai nagu öeldud, et kui saame fotograafilt pildid, siis jagame ka kõikide külalistega. Ometi aeg-ajalt uuritakse, et kas me oleme juba pildid kätte saanud? Jaa, ammu juba aga hoiame saladuses, sest miks mitte eksole.
Sulle aga jaksu ja varsti kohtud oma üllatusega.
Mind õnneks igasugused kadunud tuttavad ei tülita. Ainult pärast esimese lapse sündi üks juhututtav valas mind sõimuga üle, et miks ta peab facebookist teada saama ja kas meie sõprus ei tähendagi siis mulle midagi. Mitte ei taha halvasti öelda, aga enne seda oli meie viimane vestlus aset leidnud neli aastat tagasi. Ma tõesti ei osanud säärast reaktsiooni oodata.
Ja selline niisama jutustamine on ju tore. Mu meelest palju normaalsem sel viisil “kontrollida” ja inimese meelt lahutada, vestelda, kui et hakata otse pärima.
Tugevat närvi pulmapiltide osas! 😀
Minagi kandsin oma viimase lapse võimsalt üle ja seda augustikuises leitsakus. Ei tea, kuidas teil plaanid on, kas tahate tulevikus veel lapsi, aga mina teadsin kindlalt, et see viimane ongi päriselt viimane. Viimane kord, kui keegi mu kõhus koogel-moogelit klopib, mu põiel lebab, mu mao olematuks surub, kerge koputuse peale vastu kõhtu sellesama kõhu kolmnurkseks muudab. Ja veel ja veel neid igapäevaseid pisiasju. See kõik pani mind neid viimaseid raseduspäevi kuidagi eriliselt nautima ja ma tundsin, et mul ei ole kiiret kui põnnil ei ole.
Lisaaeg hakkas täis tiksuma ja mulle määrati esilekutsumine. Aga kuna kõik näitajad ja asjad olid viimase peal korras, siis ma võtsin endale selle õiguse ja juba ennetavalt keeldusin esilekutsumisest. Ainuüksi mõte sellest ajas mind kummaliselt närvi ja viis une. Arsti ja ämmaemanda imestav-põlglik suhtumine ei morjendanud mind üldse, mingi kindel teadmine oli sees. Põnn sündis täitsa ise, päev peale esilekutsumiseks pandud tähtaega.
Jõudu teile ja imelisi viimaseid ootuspäevi!
Praegu oleme seda meelt, et tegu on viimasega
Ma tahaksin, et suudaksin ka sel määral seda lõppu nautida aga lihtsalt ei oska. Kuigi see kõik on eriline, siis üle nädala kestnud valulikud kokkutõmbed ja unetus on oma töö teinud kahjuks.
Palju sul lõpuks rasedus üle läks? 42+?
Aitäh ilusate soovide eest ka!
42+1 oli.
Aga libatuhusid tundsin minagi, lausa kaks nädalat, siiski möödusid need kogu aeg paari tunniga. Õhtuti algasid reeglina, nii et muudkui pakkisin oma hambaharja, kuniks lõpuks taipasin teise hambaharja kotti pista.
Esimene laps sündis õigeaegselt. Meil oli küll tähtaja suhtes arstidega eriarvamus, aga ainult kahepäevase vahega. Arstide arvates ma sünnitasin 39+5, minu arvutuste järgi 40, ehk siis täpselt enda pandud tähtajal
Ma arvan, et laps ootas veel, et sa selle postituse ka ära kirjutaksid
Ja tundub, et ootab mõnda postitust veel 😛
Üks asi, mida õppisin oma esimese rasedusega (sain laupäeval tibu kätte, jee!!). Ütle tähtaeg 2 nädalat hilisemaks.
Ma ei tea kuidas teil seal Prantsusmaal lood, aga mul teostas ämmaemand täna (39+6) sweep and stretch (ei tea eesti k vastet) ehk siis membraanide aktiveerimist, ja selle käigus puhkesid mul veed (see polnud taotluslik, kuid hea, et juhtus). Seejärel tehti UH scan, mis näitas, et kõik on korras. Paar h hiljem hakkasid kerged krambid. Nüüd on 24h jooksul beebit oodata. Juhul, kui 24h peale vete puhkemist veel sünnitama ei hakka, siis pean haiglasse minema ja siis võetakse midagi ette. Enne tänast ämmaka vastuvõttu polnud mitte mingeid sümtomeid, v.a. kõrvetised juba viimased paar kuud. Edu Sulle!
Jep, see on siin üsna popp protseduur. Ma ise küll sellest loobusin ja mu enda ämmaemand ka pigem ei soovita. Aga mul on hea meel, et see sul asjad liikuma pani! Ilusat beebiga kohtumist!
Lavendli. Oli tugev lõhn, aga südant pahaks ei ajanud. Ma muidugi loodan, et nüüdseks oled juba oma beebiga kohtunud
Lähen Bruno vanemate aeda lavendlit nuusutama siis – ehk annab sama efekti 😀
Kuna ma sünnitasin esimese 42+0 ja teise 42+5, siis otsustasin juba kohe, et ma kellegile tähtaega ei ütle. Või siis valetasin hilisemaks. Ühesõnaga tähtajad olid mul augusti esimestel päevadel (tegelikult LA ja 3d, mida viimasel kuul tegin, tähtajad olid vist 20 ja 22 juuli), aga need esimesed ja täpsemad tähtajad olid 1-2 august. Aga ütlesin kõigile, et augusti keskel sünnib, sest ega ma olin täiesti kindel ka, et jälle üle kannan. Niiet ma ei öelnud täpset tähtaega ja umbkaudse aja valetasin kohe paar nädalat hilisemaks.
Kui keegi väga uuris ja nädalaid küsis, siis rahumeeli valetasingi kaks nädalat vähemaks 😀 Rasedakaarti kellegile ei näidanud ja teadsid ainult kaks sõbrannat ja mees.
Ja sa ei kujuta ette kui hea ja rahulik ootus mul oli 😀 Nii rahulikke viimaseid nädalaid mul eelmistega polnud.
Kolmas muidugi tegi natuke pulli ka ja sündis hoopis 22.juuli, ehk siis tegelikult natuke enne tähtaega (või siis LA ja 3d järgi tähtaegselt). Suur oli siis kõigi üllatus muidugi, sest jutt oli ju augusti teisest poolest, eriti veel kui üle kannan(nemad ju arvasid, et augusti keskel tähtaeg + veel 2 nädalat :D).
Aga mulle niiväga meeldis nii. See on ikka jõle tüütu kui kõik küsivad ja nii pettunud on kui ikka ei sünnita.. nagu ma ise ei ootaks eksole.