Endiselt täidan lünkasid ehk siis avaldan juba varem valmis kirjutatud postitusi, et ükskord omadega ree peale saada. Seekord siis kaheksas nädal :
See nädal on möödunud kuidagi faasidena. Just toitumise osas. Algas see apelsinifaasiga, mil ma toitusin ainult..tantatataaaaa arvake ära..apelsinidest. Seejärel otsustasin ma, et mõned mandariinid läheksid ehk ka alla ( Bruno manitses mind küll piiri pidama, sest praegusel ajal pidid need veel kallid olema) ja lõpetuseks suutsin ka porgandeid süüa. Äkitselt sain ma aru, et ma söön ainult oranže asju ja mõtlesin kas mul on ehk mingi oranži sündroom, et noh..järgmiseks lähen solaariumisse end kõrvetama ( võtke seda naljaga, ma pole solaariumis vähemalt 3 aastat käinud) ja söön end ümaraks kui kõrvits.
Siis ostsime me hoopis Leenule kõrvitsat ja seda tükeldades hakkasin ma oksele ja sain aru, et ju ei ole asi ikka nendes oranžides asjades.
Järgmine faas oli rämpsufaas, mil ma tahtsin süüa mäkkdooonaldsi kananugeteid, kebabi, friikaid ja pizzat ja seda kõike samal päeval. Hoolimata mu äärmiselt kapriissest suhtumisest ja äärmiselt dramaatilisest etteastest „kuidas sa siis aru ei saa, et just see kooslus lahutab mind õnnest ja seeeee pole juu ülllllllldse ebatervislik, auuuusaalt nohhh“
Olgu öeldud, et kogu oma rämpsu ma sain..lihtsalt erinevatel päevadel ja eranditult iga söögikorra lõppedes ma saatsin mõned mõttelised vandesõnad kuskile rämpstoidujumala poole, et miks ta mind nii ahvatleb ja siis läksin ja noh..tegin teate küll mida ( ühesõnaga mu organism hoolitses selle eest, et ikka miskit sellest rämpsust minusse jääda ei saaks)
Et elu oleks ikka tasakaalus, siis järgmine faas oli juba tervislikum ja seda saaks ehk nimetada värskeks?
Samal ajal kui Bruno vintsutas lõunaks juustu ja sinepiga praetud viinereid ( ma ei hakka üldse ütlema kui rõvedalt see lõhnas), sõin mina ära kuhja paprikat, kirsstomateid ja apelsine. Ja õhtusöögiks natukene veel+ porgandeid ja vahepeale ka müslit.
Ühtlasi avastasin ma, et kõige hullem asi, mida iivelduse korral juua on vesi. Või noh, tõenäoliselt puhas kange alkohol oleks veel hullem, sest ainult sellele mõtlemine kutsub mind vetsu poole, aga ausalt, vesi on kohutav-kohutav-kohutav.
Alguses aitasid iivelduse vastu ainult jääkülmad gaasilised joogid. Mis oli ühtpidi tore, sest ei iiveldanud, aga teistpidi tekitasid need minus kohutavaid gaasivalusid. Ma ei tea miks gaasivaludega seostatakse ainult imikuid, ma arvan, et kuskil peaks olema peatükk ka rasedate naiste kohta, sest mina olin ka pool eelmist rasedust gaasivaludega pidevalt kägaras ja kõhus käis selline mulksumine nagu oleks seal jalgpallimatš toimunud.
Seega tuli mul oma halb gaasijoogi harjumus maha jätta ja leida alternatiiv. Õnneks ei võtnud see kaua ja nii ma avastasingi, et jäätee sobib ka. Ühtlasi avastasime me, et Bruno peaks oma kõrvu kontrollima minema, sest mina dikteerisin talle väga selgelt, et ta tooks poest virsiku jääteed ja tema tuli tagasi lemoni/laimi jääteega. No ükskõik mispidi ma oma virsikut hääldan, ikka ei kosta sealt sidrunit ja nii see talle jäigi kuni me ükskord poest mulle õige tõime.
Minnes toidu juurest mujale, siis ühtlasi on mul sellel nädalal väga külm hakanud. Kogu aeg on külm ja pidevalt krutin soojust juurde, aga midagi ei muutu. Kuigi ma kahtlustan, et siin on oma osa Brunol, kes kohe peale mind soojust vähemaks paneb, sest „issand ega ma troopikas elada ei taha“. Noh, mina tahaks olla hetkel kuskil 24 kraadises toas ja Bruno eelistaks 18 kraadi ja nii me siis üksteise võidu keerame nuppe seina peal ja loodame, et süsteem hulluks ei lähe.
Rääkides Brunost, siis on mul ka suured süümepiinad, sest ma olen lihtsalt niiiii väsinud ja ei suuda öösel tõusta, kui üks allameetri“mees“ otsustab, et tahaks lärmi teha.
Siiis ma mängin magamist. Eks ma kuulen ikka, aga teen näo, et ei kuule ja lasen Brunol ärgata. Ja kui ma näen, et ta on juba 40 minutit ärkvel olnud, siis ma ausalt mõtlen, et ma lähen ja vahetan ta välja, aga siis..siis ma jään magama jälle ja nii läheb.
Minu ja Bruno vahe on aga selles, et kui mina voodist tõusen, ma enam magama ei jää. Tema võib aga hetkega jääda. Mina ei oska päeval magada ( ainult siis kui ta kodus on, muidu ma olen kindel, et Leenu ärkab iga hetk ja krutin end üles), temal sellega probleemi pole. Seega tundubki mulle mõistlik, et las öösel magada need, kes muul ajal ei oska 😀
Kogu see väsimus ja iiveldus on minust teinud aga ühe tohutult laisa ema ja mul on ausalt juba tunne, et ainuüksi Eileeni heaolu pärast peaks ta paariks päevaks vanavanemate juurde asumisele saatma. Ma tahan temaga mängida ja joosta ja keerutada ja kõike muud, aga ma ei jaksa ja iga äkilisem liigutus saadab mind kohe oksendama ja see on niii kurnav ja mul on kahju, et ma ei suuda endast 100% tema jaoks anda ja õueski käib temaga viimasel ajal ainult Bruno, sest nii kui ma välisuksest välja saan, jooksen ma tuppa tagasi oksendama.
Ühtlasi tegin ma täna Eileenile esimest korda hommikusöögiks võileiba, sest ma lihtsalt ei osanud millelegi muule mõelda ja nii ma siis vaatasin teda seda võikut järamas ja mõtlesin, et jumala eest, andke mulle kohe mingi silmakirjalikkuse auhind ära. Kui palju olen ma mõelnud, et võileib pole toit ja veel vähem nii pisikesele inimesele ja kuidas see on minu kohus arendada temas häid toitumisharjumusi. Häid ja tervislikke. Ja siis ma teen talle ühe kuramuse juustuvõileiva. Braavo!
Okei, ma tean, et see pole maailma lõpp ja tõenäoliselt ta ei rasvu sellest sajakiloseks ja ei hakka neid endale iga hommik nõudma ( ja kui hakkaks, siis ma õnneks või kahjuks ei oma suhtumist, et ta peaks saama, mida tahab). Aga see näitab lihtsalt ära kuhu ma oma laiskusega jõudnud olen.
Sel nädalal siis niiviisi 
P.S. Kas teile meeldiks kui nendel nädalapostitustel oleks ka mingi süsteem? Noh, et oleks näiteks kirjas, et kui palju on loode arenenud, kui pikk peaks olema, mis võivad olla eeldatavad sümptomid? Või peaksin ehk iga nädal enda kaalu ja kõhuümbermõõdu kirja panema? Pildi kõhust? Leiutama ise mingid kindlad asjad, mis iga postituse juures olla võiks? ( Nt. Sel nädalal isutas selle järgi, Sel nädalal tundsin, et.. Sel nädalal oli kõige meeldivam see, et.. ) Või on kõige parem, kui kirjutan lihtsalt nii nagu pähe tuleb? Samuti võin üsna kindlalt öelda, et tõenäoliselt ma iga nädala kohta midagi kirja panna ei suuda ( no kasvõi kümnenda nädala kohta pole mul sõnagi :))
Kindlasti leiuta ise midagi. Neid nii palju nähtud juba, kus postitatakse, et nüüd on beebi tomati, apelsini ja ma ei tea mis suurune. Alustades Lipsukesest ja lõpetades Mari-Leenuga. Kõhust võiksid ka kindlasti pildi lisada iga nädal. Endal ju sul hiljem ägedam vaadata, kuidas kõht kasvas, kui paned kõik pildid kokku.
Mul alguses oli mõte teha kõhust iga nädal pilt, kus ma hoiaks käes vastavat juurvilja/puuvilja mille suurune laps olema peaks, aga andsin alla, sest näiteks kõrvitsat ma ei oska aprilli lõpus küll kuskilt otsida 😀
Tegelikult ma praegu pole veel väga alustanudki järjepidevalt piltidega, idee poolest tahaks kolmapäevast hakata iga nädal tegema
Minu arust teeksid asja huvitavamaks sellised asjad: (muidugi võiks need eesti keeles olla, jätsin selle blogija vastused ka sulle, et siis mõistad, mida enam vähem vastata
Loodan, et meeldib :
How far along? 37 weeks!
Total weight gain/measurements: 30lbs!
Maternity clothes: I’m wearing my ASOS maternity jeans and a Mamalicious maternity t-shirt I got during my last pregnancy. The shirt is not maternity and from Heatons.
Stretch marks: Still no new ones.
Sleep: It’s getting pretty uncomfortable now…I wake up several times a night and can really only sleep on my left side which gets annoying!
Best moment this week: Um…next question!
Miss anything? Not being pregnant!! This last month is killer!
Movement: Tons
Food cravings: Salty things…like crackers and cheese!
Anything making you queasy or sick? Not usually but the other day Jonathan made sausages and the smell made me gag/want to vomit. I felt so nauseous I had to get out of the kitchen/living room!
Gender: Boy
Labour signs: Lots and lots of Braxton Hicks. Feeling tons of pressure too…and lightening crotch!
Symptoms: Heartburn, fatigue (definitely need my naps!), back ache, shortness of breath, Braxton Hicks contractions.
Belly button in or out? Out
Wedding rings on or off? On
Happy or moody most of the time: Hormones are raging…it’s not always good!!
Looking forward to: Not being pregnant anymore! Sorry but it’s true – especially after having two so close together I feel like I’ve been pregnant forever!
Jah, mul miskit sellist mõlkuski mõtetes
Kuigi neid peaks üsna tihti kohendama, sest mis ma ikka iga nädal seda sugu ennustan või välja kirjutan. Samamoodi rasedariiete või venitusmärkide kohta, aga ma üritan miskit välja mõelda mida saaks iga nädal kajastada ja ülejäänud asju lisada, siis kui on vajadus 
Aitäh, et viitsisid kopeerida need siia!
Mulle meeldiks selline lihtne ülevaatlik kokkuvõte selliste faktide-punktide näol. Vahet pole, kas siis postituse algusesse või lõppu. Ja siis enne või pärast seda pikemalt ja lõikudena täpsemad kirjeldused, mõtted, tunded ja toimunu vms (nagu praegune post). Et siis noh, kes tahab, saab kiire ülevaate nende punktide näol ja kes tahab rohkem, saab ka rohkemalt ja lähemalt lugeda (sest as you know, mind huvitab su rasedus, aga ma ei julge lubada, et ma alati neid pikki rasedaposte lugema hakkan). 😀
Jah, mul miskit sellist ongi mõttes, et võiks iga taolise postituse alguses olla kaugel rasedus on, palju kaalu juures ja siis mõned punktid möödunud nädalast+isud ( sest need on mul küll iga nädal uued :D)
Ja siis sellele järgneks jah pikem möla 😀
Mulle meeldiks ka nii.
Kirjuta nii nagu siiamaani
Neid – nüüd on loode niimitu cm pikka jne- postitusi küll lugeda ei viitsi 😀 Neid saab lugeda igast teisest blogist ja ka igast rasedusraamatust. Palju huvitavam on lugeda sinu enda tundeid mõtteid jne.
Ma arvan, et kõhupilte võiksid tõesti lisada
lisaks oleks huvitav lugeda isudest ja tujudest!
Mõnusat rasedust!
Kirjuta muidugi sellest, mis ainult pähe tuleb, sest minul on igatahes väga-väga huvitav lugeda. Nimelt olen ise hetkel 7ndat nädalat rase ja ootan sinu postitusi alati huviga, sest äratundmisrõõm on vahel väga suur 😀
Sulle aga armas Britt palju palju edu ja mõnusat rasedust ka minu poolt
Kõhupildi võiks alguses lisada kord kuus äkki? Ja alates 24 nädalast tihedamini. Enne on muutused nii vaevumärgatavad lihtsalt…ja iga kord võiks mõni äge uus lelu või asi pildil olla mida oled soetanud. Mõni nunnu body või…karuke..
Oi, ma ütlen päris ausalt, et ma ei hakka ei bodisid ega karukesi niipea soetama. Riideid tõenäoliselt mitte enne väga-väga raseduse lõppu ja karukestega sama lugu 😀
Täiesti teemast väljas, aga..
Kas sa oled kunagi vandunud ka selle peale, et Bruno on prantslane? Pean silmas seda, et eestlastel on vahel kombeks öelda inimesele, kes millestki aru ei saa, et “prantslane oled või?” või siis ainsa targana lollis situatsioonis olles öelda “kuradima prantslased”. Ma loodan, et sa saad aru, mida ma silmas pean
Hehe, kusjuures ma pole kunagi selist väljendit kuulnud, seega ei ole ette tulnud 😀
Mu õnneks pole sellist hetke olnud ka, kus taoline väljend sobilik oleks 😀
Võiksid nii jätkata kui praegugi.
Äratundmisrõõm on minulgi, okseralli ja iiveldus kestis mul 18 nädala lõpuni. Ja selle vee joomise osas nõustun täiesti, kui hommikul või päeval jõin vett, siis tuli jooksuga minna potti kallistama. Väga kurnav oli.
Õnneks nüüdseks on iiveldused taandunud ja saan nautima hakata.
Ilusat kõhu kasvamist Sulle!
Mis värk selle võileivaga on, et miks see nii ebatervislik on? 😀 Teen endale igal hommikul kanasingi-võiku igasuguste roheliste asjadega ja kaal langeb.
Et mis võrdlus see sajakiloseks paisumisega oli? 😀
See sajakiloseks paisumine oli lihtsalt mu enda liialdus seal juures
Ma arvan, et võileiva tervislikkus olenebki sellest, et mis sorti sai/sepik/leib seal all on ja mis selle peal on.
Siin aga leiba ei müüda ja saiavalik on üsna kitsakene ( peamiselt on ikka au sees baguette) ja selline tavaline röstsaia laadne toodang siin nüüd eriti tervislik pole ja selle peale siis tavaline juustuviil nagu ma lapsele andsin ei olegi mu meelest midagi tervisest pakatavat või vajalikku 😀