Puhtalt selleks, et mul endal oleks tulevikus natuke rohkem mälestusi, kui “jah, 2017 aasta kevadel olin tõesti rase”, üritan mõned read ka kirja saada. Ehk siis üks rase mampsel jutustab nüüd veits.
Sattusin just ennist ühte tickerit vaatama, mis mulle ütles, et tähtajani pole enam üldse kaua jäänud. Hakkas korraks kõhe küll, sest eettt … mul võib ju ruumi olla nii kodus kui südames, aga vahepeal ikka mõtlen, et kui beebi on süles, siis mis ma ülejäänud kahega samal ajal peaks peale hakkama? Neil tekivad miskipärast kõige kehvemad mõtted absoluutselt ettarvamatutel aegadel. Jääb mul üldse kellegi kasvatamiseks aega? Samas siiani nagu oleks jäänud ja mu meelest on nad ühed päris asjalikud ja üsna hästi kasvatatud tegelased. Et kui edaspidi enam ei jõua, siis vähemalt on mingi vundament all … Nali!
Igatahes kui aja möödumine mind endiselt hämmastab (mis on mõistagi naljakas, sest sellise arvu eluaastate juures võiks juba aru saada, et seda aeg teebki – liigub), siis on asju, mis mind tunduvalt vähem kummastavad. Näiteks kaal!
Astusin ma reipalt teisipäeva hommikul ämmaemanda kabinetis kaalule ja silm ka ei pilkunud vastu vaatavat numbrit nähes. Ämmaemand küll palus praktikandil kontrollida, kas kaal ikka õigesti seatud on, aga oli ka lõpptulemuse osas üsna leplik. Mis tal muud üle jäi ka. Ma ütlesin juba esimesel kohtumisel, et juurde kavatsen ma võtta 19kg ja sünnitada vähemalt 4,3kg lapse. Muigas mõlema peale. Praegu enam esimese peale vist mitte, sest juures on praeguseks 15kg. See oli muidugi teisipäeval. Mu keha võib siin kahe päevaga igasuguseid asju peale hakata. Leidis, et kuna ma muidu nii pinks-ponks olen, siis võin juurde võtta küll. Eriti, et ma eelmise kahega juba sama tegin ning need kilod kõik ka lõpuks oma teed läksid (mõned kergemalt, mõned veidi vähem).
Pinks-ponks tähendab siinkohal muidugi seda, et mu rauavarud on endiselt üsna katastroofilises seisus, aga selle vastu pidavat aitama üks kena rauakuur. Hetkel on mul tunne, et see teeb ainult ühte – ajab mind nutma (ma ei hakka teid siin detailidega liigselt kurnama, aga ütleme nõnda, et mu seedimisega teeb see äärmiselt ebakauneid asju).
Vererõhk kipub ka pigem madalamasse otsa langema, aga selle jaoks leidsin ma ravimi täiesti omal käel. Isegi apteeki ei pidanud vantsima! Tuleb lihtsalt lugeda näiteks osade kohalikke presidendivalimist kajastavate uudisnuppude kommentaare ja vererõhk on kohe seal, kus ta olema peaks. Vahepeal isegi natuke kõrgemal. Ja siinkohal ei pea ma üldse silmas prantsuse väljaannetes ilmunuid nupukesi. Ei-ei. Ikka kodumaiseid. Ja tegelikult sobib selleks puhuks ükstapuha milline artikkel. Kuigi tuleb tõdeda, et olenemata positiivsest mõjust vererõhule, on sellel valdavalt negatiivne mõju vaimsele tervisele. Ehk siis harrastada mõõdukalt. Mõõ-du-kalt.
Mis veel ämmaemandat puudutab, siis ta on mul selline mõnus. Mitte nii mõnus, et tahaks kohe emmata (emotsioon, mis mul ühe Fertilitase ämmaemandaga on), aga selline soe ja hea. Ei ole just nämmutamine, aga lihtsalt mõistev, huvitundev ja asjalik. Valib, mille üle pragada. Ja minuga oleks põhjust pragada tegelikult küll. Alustades sellest, et ma olen oma pühaks missiooniks võtnud vereanalüüside saatekirjade kaotamise ja lõpetades teiste omavoliliste valikutega. Kuigi ta nentis, et ta kavatseb nüüd järgmise visiidini minu pärast muretseda, sest mul tekkis hea mõte kuu lõpus minna (ja viia oma pere!) ühte hässsttttii väsitavasse kohta, kus peab päev läbi kõmpima ja järjekordades seisma ja kuhu kohale saamiseks autoga mitu head tundi sõita vaja. Teisi probleeme ta ära võtta ei osanud, aga järjekordade tarbeks kirjutas kena paberi, mille alusel endale eelisjärjekorda lubav tõend välja lunida. Ütleks, et suurest kõhust on kasu küll.
Ühtlasi pean ma siinkohal tõstma käed ja häbiga tunnistama, et olen kaotanud kontrolli oma põie üle. Jep-jep, pole just kõige glamuursem asi, mida kogu ilmale teada anda, aga noh … lihtsalt elu. Olen siinkohal lihtsalt tänulik, et ma allergik pole ja kevad mu jaoks aevastamismaratoni ei tähenda, sest vastasel juhul peaks ma ilmselt mähkmeid kandma hakkama. Atšumm ja tilk püksis. Atšumm ja kaks tükki veel. Täiesti märkamatult. Arvasin küll, et mu vaagnapõhjalihased on täitsa sitked, a vot .. ei ole siin midagi.
Igatahes kui need mõned “tehnilised” vead kõrvale jätta, siis oleks olemine nagu täitsa mõnus. Mingeid veidraid isusid pole ka tekkinud. Noh, et tahaks võtmekimbule vahukoort peale määrida ja sprotivedelikus leotada või midagi muud sarnast. Ella ootamise ajal sõin ma vist päevadeviisi ainult näkileibu võiga. Tundus täieliku delikatessroana. Praegu tahan ma lihtsalt, et kõik asjad oleksid külmad. Jääkülmad. Aga millegi konkreetse järgi ei isuta. Kui siis arbuusi. Lausa nii väga, et kui turul esimest korda silmasin, siis tõin veerandi endale nii röögatuma hinna eest koju, et selle eest oleks ilmselt meie nädalase puuviljavaru ära osta saanud …
Ja maasikaid tahaks ka. Kuigi mulle pole maasikad kunagi maitsenud. Kohalikus farmis on suve lõpuni ka diil, et kõik rasedad saavad 1kg maasikaid tasuta. Ma ütleks, et jube meestevaenulik kampaania. Ma teiste eest ei räägi, aga mina suur kummardaja enam pole. Korra või kaks võib, aga siis hakkab juba valus. Nii et need maasikad korjab mulle igatahes Bruno.
Mina panen nüüd pillid kotti ja lõpetan nii selle postituse kui ka oma tööpäeva ning teile soovin juba ette ilusat nädalavahetust ja head emadepäeva!
Ilmselt saad sa raua tablette eks? Oletan, et vastus on jah, sellisel juhul uuri hoopis raua siirupeid. Mul keerasid tabletid mao nii tuksi, sest pool tundi peale tableti võtmist ma lihtsalt oksendasin. Samuti oli seedimine täiesti paigast. Siirupit võttes seda probleemi ei olnud. Magu ilmselt ei taastu kunagi päris korda enam ja on asju mida ma ei saa süüa-juua ilma, et kasvõi ühest ampsust/lonksust kõrvetisi ei tekiks.
Tabletid jah! Ma uurin järgmisel visiidil siirupite kohta ja võimalusel vahetan. Kuigi ma juba lugesin kogemusi, et see võib vastupidiselt hoopis kõhu lahti teha. Aga no ma vist eelistaksin seda rohkem kui praegust olukorda 😀
Täiesti teemast Välja vist ja vb pole ma su postitusi väga pingsalt jälgida jõudnud, aga millal sa pisema lapse imetamise lõpetasid? Mul poiss saab 4 juuli 2aastaseks ning endiselt tahab õhtul magama jäädes ja hommikul une pikendamiseks tissi.. Kuna aga olen 14+1 rase, siis mõtlen, et äkki peaks ära lõpetama vaikselt?
Hei! Ma pean häbiga tunnistama, et ma peast väga täpselt ei teagi. Oma esimesel sünnipäeval ta igatahes veel rinda sai aga suve lõpus enam mitte. Pakun, et täielik võõrutamine toimus kuskil 1a2k kanti ehk siis mõned kuud enne uuesti rasedaks jäämist
Kas raud paneb sul kõhu kinni? Võtad tablette? Mis annust sulle pakuti?
Taanis olevat tabletid, mis spets sellised, mis kõhtu kinni ei aja. Viimase raseduse aeg sain seda teada.
Kui sul vaja võin uurida, millised need täpsemalt on.
Lastele on siin muudaks raua tilgad. Võtsin ka ise neid, kõhtu kinni ei ajanud. Esimese rasedusega võtsin ka tablette ning need lõid kõhu nii kinni, et mul oli füüsiliselt halb olla, oksele ajas kuna tagumisest otsast ei tulnud midagi välja. Lõpuks lihtsalt ei võtnud rauda enam, sest ma ei suutnud.
Mina võtsin rauasiirupit ja hoopis ajas kõhu lahti, vääga lahti.
Minu raseduse-aegne lemmiktoit oli redis.
Sain selle postituse peale mitu korda hea kõhutäie naerda , aitäh selle eest.
Kuramus! Tabletid teevad kinni, siirup lahti – pean vist lihtsalt võtmeid lakkuma hakkama 😀
Ja naer on terviseks!
Kinni jah! Tabletid ja annus eee … tead, ma ütleks sulle küll, aga ma nüüd ei tea hoobilt, et kuskohas see pakk olla võiks 😀
Inimesed on ikka nii erinevad – pidevalt jääb silma see rauapreparaatide negatiivne mõju seedimisele. Noh, ma muidugi staažikas rauasöödik ka (vahelduva eduga 13 aastat rauapreparaate tarbinud) ja mul ausalt pole vahet, kas on siirup või ampullid või närimistabletid – mitte üks ei põhjusta seedimisvaevusi. Pigem isegi korrastavad seedimist. Kui ikka väga hulluks läheb, siis küsi äkki oleks võimalik hoopis rauasüste saada. Kuigi ma ei tea, kas rasedatele tehakse, oma raseduste aegu ei uurinud..
Aga muidu – nii kaunis pilt lõpus! (pluss, mulle nii sellised kardiganid/hõlstid meeldivad)
Head kosumist 😉
Ma enne mingeid süste (prrrr…) katsetaks vast parem siirupit 😀
Aitäh!
Siin on nüüd küll raudselt poiss, kõht tundub sel korral hoopis teist moodi, teised Sul olnud
Ma ütlen täitsa ausalt, et sellised ennustusviisid on mu jaoks kõige ebatõenäolisemad asjad üldse
Umbes samasse kaalukaussi sellega, et tüdrukut oodates iiveldab ja poisiga mitte (ma võiks vastupidiseid näiteid vist tooma jäädagi). Fakt on see, et iga rasedus (ka samal naisel) on lihtsalt erinev ja kui kõhukujust rääkida, siis see võib vastavalt lapse asendile ka mitu x päevas muutuda 
Võimalik, et mulle lihtsalt ei meeldi kui inimesed oma ennustusi teevad (vahet pole kumma soo kasuks). Ma saan aru, et keegi ei tee seda pahaga, aga mu jaoks on see lihtsalt üleliigne ja täiesti ebavajalik
A siis tarbi siirupit ja tablette korraga! Okei, okei, tegelt see pole väga adekvaatne meditsiinisoovitus
Ma ise soovitaks veel lisaks gojimarju, sest minul aitasid need paremini kui tabletid ja mu hemoglobiin oli ilma marjadeta stabiilselt 95.
Just lugesin Sinu blogi fb kommentaaridest, et juba 30. nädal jookseb? Ma mäletan, et sul vist esimese uue rasedusega seotud postituse juures oli kirjas tähtajaks 28.juuli või ma eksin? Igatahes päev enne kui minul ja hakkasin mõtlema, et kas Sul tähtaeg varasemaks tõstetud? Samas… esialgsete andmete põhjal saaks Sinul 29. nädalat homme ja minul laupäeval täis 😀 et põhimõtteliselt hakkaks jah kohe jooksma niikuinii. Tegelikult üldse vahet ei ole, ma tahtsi tegelikult öelda, et oled imeilus rase! Kõht nagu olekski Sinu teema 😉
Mul läks päevavõrra varasemaks jah
Aitäh sulle! Mind kõht ei häiri, aga samas ei salga, et ootan juba ilma selleta olemist 😀
Oot…aga kus su kodu nüüd on? Juba kolite?
See oleks küll kiire
Ühesõnaga ei 
See aeg läeh kiiresti. Ilus oled oma kõhuga !
http://www.minulelu.eu/et/
https://littlebutcute.wordpress.com/2017/05/12/taas-kasutus/
Solgar gentle iron (iHerbist saab). Ei pane kõhtu kinni, aga tõstab hemoglobiini korralikult.
Oo, aitäh soovituse eest!