Olemegi jõudnud sellesse aega, mil ma saan öelda, et pulmadeni on jäänud nädal. Või noh, kui nüüd väga täpselt võtta, siis praeguseks juba veidi vähem kui nädal.
Kui ma eelmine nädal samal ajal olin paras närvipundar, siis praeguseks olen suutnud veidikene maha rahuneda. Hetkel on minu jaoks ainsaks küsimärgiks mu enda välimus. Ma ei ole endiselt veendunud oma suurepärastes meikarioskustes, proovisoeng on alles esmaspäeval ja otsustasin, et maniküüri/pediküüri ma ei lähe. Mitte, et ma ei tahaks, aga sellisel juhul tuleks mul loobuda pruudikimbust ja see on mulle siiski kordades tähtsam kui lakitud küüned.
Aga igatahes mu rahule aitab suuresti kaasa asjaolu, et uus florist tundub tore asjaarmastaja ja ma olen kindel, et kõik lilleseaded tulevad ilusad, peokoha omanik on muhe mees, kes meid väga palju abistanud ja asjades vastu tulnud, nüüdseks on vähemalt teada, kes peokohas kaunistused üles paneb, toitlustus tuli meile vastu alkoholivabade jookide ja teise eelroa osas ( ma ei söö kala). Ja siis on muidugi fotograaf, kes on vist ainuke inimene, kelle osas mul pole algusest peale ühtki muret olnud. Ma olen vist läbi vaadanud kõik Stina Kase kodulehel olevad pildid ja vähemalt 3 korda ja ma veendun iga korraga aina enam, et õigemat valikut ei olekski saanud teha 
Selle nädala veetsime me suures osas kõikide nipet-näpet asjadega tegeledes ja liimipüstol on nüüdseks küll käe külge kleebitud ( tegin nalja omaarust). Nüüd ongi põhimõtteliselt jäänud teha ainult lauaplaan ja kohakaardid ning needki on tegemata ainult seetõttu, et on vaja oodata esmaspäeva, mil saaks printida. No ja tegelikult on mul ka kõik tõlkimist vajavad asjad tõlkimata, sest ma lihtsalt ei ole võimeline seda menüüd lihtsasse eesti keelde panema.
Lisaks sain ma ka veeta paar rõõmsat tundi eesti keelse online piibliga, otsides eestikeelseid vasteid kirikus lugemisele tulevatele jutlustele.
Ühtlasi viisin triikimisse ka oma kleidi ja olen õnnelik, et seda just siis tegema juhtusin, sest tuleb välja, et ooteaeg on nädal. Ma ei kujuta ette mis nägu ma oleks teinud, kui selle näiteks alles eile sinna viinud oleksin.
Samuti viisin oma kingad parandusse ja loodan, et ehk kingsepp saab selle kummi vähe lühemaks tehtud. Kuigi see väga keerulise tööna just ei tundu, siis ta mulle väga suurt lootust ei andnud.
Kui nüüd saaks ajakava ka lõplikult paika, siis tunduks kõik juba päris hea. Näiteks ei ole mul hetkel õrna aimugi millal teha pilte pruutneitsite ja vanematega, aga ilmselt saab see selgemaks peale proovisoengut, mil tekib ehk väike arusaam, et kaua millele aega kuluda võiks.
Igatahes nimekiri asjadest mis selle nädala jooksul teha vaja :
-lauaplaan kokku panna
-kohakaardid teha
-tõlkida menüüd
-harjutada tantsu
-proovisoeng
Ja ei tundugi nii ilmvõimatu Brunost on muidugi kahju, sest tema laupäeva hommik saab alguse juba väga-väga vara, sest tal tuleb minu ja pruutneitsite kimpudele juba 7 hommikul järgi minna. Sõidab ta sinna aga pea 40 minutit, nii et äratus saab olema vara. Sel ajal, kui mina end meigin ja valmis sean, sätib tema aga peosaalis laudasid paika ja siis saame juba “sammud” seada teise linna, et pulmaosaga alustada
Ma ei hakka üldse valetama ja ütlen teile kohe, et ärevus on suur ja eks ma tõenäoliselt suudan selle nädala jooksul veel paar pulmateemalist postitust valmis treida.
Siinkohal küsin ka teilt, et kas on miski millest ma ei ole üldse pulmadega seoses rääkinud, ent millest te tahaksite lugeda?
Lõppu aga üks väike selfie, sest ühtki pulmateemalist pilti mul teile pakkuda pole
Sa pidid oma eelmisest floristist kirjutama ja väljavõtte teie kirjadest juurde panema 😀 Sa eelmisel nädalal lubasid et teed sellest millalgi eraldi postituse 😀
Ma teengi
ma lasin Brunol endale kogu meilivahetuse saata, aga seda on paras hunnik ( nii umbes 7 kuu jagu ja iga nädal mitu meili vahetatud) ja ma alles sorteerin neid, et leida üles kohad, kus hakkas viltu vedama ja siis mul tuleb need tõlkida. Tulemata ei jää, lihtsalt võtab veidi rohkem aega 
OK. Mõtlesin et äkki on sul pulmasaginas see hetkel ununenud ja tuletasingi meelde 😛
Kas Sa mitte sellest ei pidanud ka kirjutama kuidas teil see kutsete saaga lõppes? Või ajan ma midagi sassi hetkel?
Keegi teiega igatahes koostööd teha ei soovinud seda mäletan… 😀
Just-just, see sama dekoraator, mitte florist, jäi eelmisele kommentaarile vastates parandamata
Sellest ma kirjutan kindlasti, sest tegu on ainukese inimesega, kes on Bruno nii närvi ajanud, et tal käed värisesid telefoninumbrit valides ja noh, Bruno on kõige zenim inimene keda ma tean
Oi kuidas mulle meeldiks kellegi pulmi organiseerida. Aga ma tahaks rohkem lugeda sellest, kuidas te end ise tunnete. Sina jätad ju hüvasti oma neiupõlvega, vahetad perekonnanime (vist) jne. Sinust saab ju kohe ametlikult kellegi naine ja Brunost sinu mees.
Ühtlasi tahaks näha kui kaugel oled oma pruudimeigi harjutamisega. Soovitan panna siia või facebooki veel üles pilt oma pruudimeigist siis saavad asjatundjad (mitte muidugi mina) nõu ja jõuga harjutada. Lisaks soovitan üks päev meigiga ringi käia, et testida vastupidavust (proovi paar korda nutta-vaata kas peab vastu).
Ma tellisin endale mingi make-up fixing spray, mis loodetavasti homme jõuab. See peaks siis 24 tunniks meigi “lukku lööma”. Eks ma siis katsetangi, et kas teeb mis lubab. Mulle piisab 15 tunnist ka muidugi 😀
Vot, see enesetunde teema on küll midagi millest võiks kirjutada. Ma just eile ütlesin Brunole, et mul tekib raudselt identiteedikriis ja lähen pankasid röövima, sest ei oska uue nimega olla 😀
Kas Sul pruutneitsid, lilleneiu ja muud pulmategelased ka on ?
Pruutneitsid on küll.
Lilleneiut konkreetselt pole. Kui ma õigesti tean, siis see on tüdruk, kes kõnnib ja puistab lilleõisi? Meil on lihtsalt Eileen, kes loodetavasti mingiski suunas kõnnib 😀 Kui me talle korvikese annaksime, siis ta istuks maha ja hakkaks selle sisu sorteerima
Lilleneiu on ka see, kes õnnitluste ajal lilled enda sülle korjab 😀
Aa, no siis pole, sest siin ei tooda pulma lilli