Tunnen end : Nagu mu peast oleks teerulliga üle sõidetud ja muidu mannetult
Isud : Porgandimahl, tomatid, kotletid,roheline sibul
Nädala parim hetk : Eilne öö, mil ma sain lõpuks puhata ja rahulikult magada
Nädala halvim hetk : Täna hommikul vannitoas pildi tasku panek
Sümptomid : gaasivalu, peavalu, seljavalu, madal vererõhk, absoluutne põiepidamatus, üliemotsionaalsus
Venitusarmid : Siiani ei ja loodetavasti ka ei tule
Nimi : Ühe soo jaoks olemas!
Hoolimata rauatablettide krõbistamisest on sel nädalal mu peavalu ainult tõusnud ja vererõhk vastavalt olnud sama madal või siis veel madalam, mis tihtipeale on kulmineerunud sellega, et ma ühel hetkel olen käpukil maas ja mõtlen, et oi..aga kuidas ma nüüd siia sain.
Ma tean, et hea lahendus oleks minna õue ja hingata värsket õhku aga kuna suurem osa ajast tuleb mul tegeleda ka präänikuga, kes vankris pole istunud juba üle kuukese, siis ma väga ei söanda temaga jalutama minna kui ma tunnen, et ma võin hakata maad kallistama.
Õnneks Bruno mind siiski õue veab ja siis me tasakesi teeme koos tipa-tapa. Täna vantsisime näiteks mööda poode ( kus oli värsket õhku muidugi kilo jagu) ja ma arvan, et mu jalutamisekvoot on täis selle nädala lõpuni vähemalt.
Ühtlasi võtsin ma täna ühendust arstiga, kes ei osanud mulle muud paremat öelda, kui et kõik on normaalne ja tema mind aidata ei saa. Eks ma tean jah, et mu näitajad just utoopilised pole, aga mulle, kes ma olen kimpus tavaliselt kõrge rõhuga, on see üleminek ikkagi väga drastiline ja ma tunnen end noh..võrdlemisi kehvasti. Samamoodi tean ma, et ega mingit imerohtu polegi. Pea valutab, siis natukene paracetamoli ja vererõhu jaoks muud loogilised asjad ja kui ei tööta, noh..siis ei tööta.
Nüüd on kätte jõudnud ka see õnnis aeg, mil ma saan hüüda ” põis, aeee…kus läksid?”. Sest aeg-ajalt juhtub, et on vaja käia vetsus kena neli korda ühe tunni jooksul. Öösel kõnnin ma vetsu aga kinnisilmi, sest eks ma tean peast juba kus see on+kui ma silmad lahti teen, siis ma enam magama ei jää.
No ja muidugi on tekkinud sellised toredad ja väga valusad pisted vähem toredasse kohta, aga see on juba ka tuttav tunne eelmisest korrast ja isegi väga ei üllata.
Positiivse poole pealt on aga iiveldus läinud kuskile soojamaareisile ja loodetavasti tagasi ei tule. Iga päevaga aina parem ja magama jään ka õhtuti juba kergemini.
Mida ma väga ootan on liigutused, aga ma tean, et nendega läheb vast veel aega, sest…sest ma ei teagi 
Eks ma ikka paar korda olen nagu “miskit” tundnud, aga ma ütlen ausalt, et ma olen ka üliskeptiline inimene ja olen kõik korrad gaaside arvele kirjutanud. Ma mäletan Leenu ootamisest nii palju, et kui on õige liigutus, siis sa lihtsalt tead ja saad aru, ning ei pea üldse oma peas hakkama mõtlema, et kas oli või polnud. Seega kuni ma pean mõtlema, seni pole õige ja eks minu arvates on veel veidi vara ka. Ma hakkan neid löögikesi vast kuskil 2-3 nädala pärast vaikselt ootama
Oleme siin jätkuvalt arutanud nimeteemadel ja tundub, et ühe soo osas oleme jõudnud ühisele arusaamisele, ehk siis kui tuleb see sugu, siis on lapsel nimi olemas. Me ei ole üldse need inimesed, kes oskaksid lapsele näo järgi nime panna. Näiteks Eileeniga kuulsin ma paljudelt, et kuidas me saime nime niiii palju varem valmis mõelda. Mis siis kui ta oleks hoopis Mari näoga olnud. Aga kui meie olime mõtetes teda juba 4-5 kuud kutsunud Eileeniks, siis on loogiline, et ta saigi ainult seda nägu meie jaoks olla ( ok..tunnistan üles, et ma peaaaaegu kirjutasin nimepanekul paberile hoopis Sofia :D)
Mis veel..hm, varsti pean minema jälle oma verd loovutama, mul on tunne, et nad iga korraga tahavad aina rohkem ja rohkem. Seekord mõõdetakse veresuhkurt ka esimest korda ja eks ma peale seda võidan siis võimaluse oma arstiga vaielda. Kui ta mulle selle jaoks aega annab
Nimelt tahetakse siin GTT test teha kangesti kõigile, mitte ainult neile, kes riskigrupis. Eelmine kord ma isegi ei teadnud, et mind sinna saadeti ( sest saatekiri oli samamoodi pistetud teiste paberite vahele märkamatult ja ega sealt miskit välja lugeda ei andnud), aga sel korral kui mul samuti veresuhkur korras, kavatsen ma selle siiski vaidlustada. Kas ka õnnestunult, ei tea, aga proovida ju ometigi võib
Teine asi mida siin tehakse kõigile ( kõigile kel neg. veregrupp st.) on üks tore süst tagumikku, mida Eestis tehakse minu teada ainult peale sünnitust juhul kui lapsel teine veregrupp ( ma võin küll eksida, aga meenuks nagu selline info arstilt). Seda ma küll vaidlustada ei taha, sest kuigi juuubbbbedalt kipitas, siis selle vajalikkusest saan ma vähemalt aru
Praegu on aga aeg otsad kokku tõmmata ja loota, et järgneva nädalaga ehk mu vererõhk tõuseb ja peavalud jäävad järgi ja ma saan lõpuks rasedust täielikult nautima hakata
Sa oled lihtsalt nii ilus! Olgugi, et sul hea olla pole, näevad need pildid nii numpsid välja!
Aitäh!
Selle süstiga on Eestis jah nii, nagu sina mäletasid. Nagu ma lugenud olen siis suurem osa ülejäänud maailmast teeb selle süsti igaks juhuks ikka ära.
Jah, ja eks seda vist olegi targem ennetavalt teha
Niiii tahaks nimevarianti teada, millal lugejatele selle avalikustad? : )
Esialgu ootan ära millal soo kindlalt teada saame
Kui on teine sugu, siis avalikustan jaanuari alguses ( ehk siis üsna kohe peale ultraheli). Kui on see sugu, millele nimi olemas, siis ei avalikusta enne sündi.
Mingi riigisaladus see pole, sest ma olen korra seda nime ühe variandina juba maininud ja lisan selle ka oma peagi tulevasse nimepostitusse, aga noh..ma lihtsalt ei kirjuta juurde, et see on valitud variant
Sa oled ikka üks ilus rase!
Ja nii ilusate varrukatega pluus on sul kah 
Oi, aitäh! Ja pluus meeldib endale ka 😀
Kirjuta sellest, kuidas te oma vanematele ja teistele lähedastele uuest rasedusest teatasite ning kuidas nad reageerisid?
Võtan plaani! Kuigi sellest tuleb üks päris lühikene postitus 😀
Sa näed ikka kogu selle peavalu ja peapöörituse keskel väga hea välja! Oh kus ma ka tahaks nii särav välja näha 😀
Aga näedki ju
Eeem.. Ma ei oleks selles kindel 😀 Tänased fotod on vähemalt väga udused, sealt ei paista see kirju nägu, paistes silmad ja meeletu köha-nohu välja 😀
Kuule, räägi ausalt välja, mis Sa sinna pluusi alla peitsid 😛
Ma sõin suvel arbuusiseemneid palju ja nüüd pean istandust oma kõhus 😀
Kõht on küll ilus väike pallike
Ja lisaks ilmselt võetaksegi verd sellepärast rohkem, et reesus-negatiivne veri on. Vähemalt minul kontrolliti selle tõttu rohkem, st käisin tihedamini verd andmas kui muidu.
Tegelikult mul vist võetakse hoopis sellepärast, et mul pole toksoplasmoosi suhtes immuunsust, vähemalt mulle on kõrvu jäänud midagi sellist
Aga noh, paneme sinna juurde reesusnegatiivse ka ja siis ongi üks pidev vereandmine 😀
Niiii särav rase oled, et lausa lust on vaadata!
Mis sa meelitad 😀
Minul oli ka pea-aegu terve raseduse esimesel poolel probleeme sellega, et pilt läks eest ja üks hetk mõtlesin, kuidas ma küll siia sain. Abi sain ühelt eraarstilt, kes soovitas teha nö magneesiumi ravi. Jah, just ravi. Kuna tegemist on ühe väga süütu ainega, millest heal juhul saab ainult kõhulahtisuse, siis hakkasin arsti soovitusel seda võtma nii: esimesed päevad iga tunni tagant 1 tablett, kokku 10 tükki päevas. Niimoodi 10 tabletti päevas, kuni lõpuks kõhule mõjus, siis edasi järjest vähendasin. (8 tabletti- kuni võttis kõhu lahti, siis 6, nüüd võtan juba paar kuud 4 tabletti päevas.) Kokku pole enam kukkunud, kadusid ära ka seljavalu ja puusakondi valu, samuti öised krambid. Võite oma ämmaemandaga arutada, äkki kiidab heaks selleks
Ma olen midagi magneesiumi kohta kuulnud küll. Jätan meelde ja arutan arstiga
Oi seda kibedat süsti ma ka mäletan (Soomes tehakse ka kohe pärast sünnitust see). Kuna ma hullult kardan süste, siis teised vist arvasid, et ma kujutan endale ette, et see vedelik naha all kipitab!
Oi, ei kujutanud sa midagi, tegelikult ka kipitas ja sügeles hullult 😀
Sul pole mõtet lasta reesuskonflikti vastast süsti praegu teha. Suure tõenäosusega tehti peale Eileeni sündi Sulle juba Eestis antikehade tekkimise vastu süst ära. Eestis on see nii tavaline. Mul on seda peale igat sünnitust tehtud. Tehakse ka siis kui on katkemine alates mingist nädalast, kuid isegi väikeste nädalatega ei tehta. Liinat oodates tehti mulle ka peale looteveeuuringut. Tehti küll süst aga mind jälginud ä/e lasi teha kahed analüüsid, et veenduda, et antikehi pole. Ausalt öeldes tegi ta seda rohkem minu nõudmisel, sest tahtsin olla veendunud. Kindlasti saab ka Prantsusmaal antikehi määrata.
Ps! Näed aina kenam välja. Siit vaadates elu lill.
Hm, kusjuures ma pole kindel, et mulle Eestis tehti, sest mulle tehti mu meelest rasedaraamatusse ka märge, et see süst juba tehtud ja pole korrata vaja, aga ma ei saa pead anda, sest ma väga ei mäleta mis peale sünnitust toimus..ainult üks torkimine, mis mille jaoks hea oli..kui ma nüüd teaks 😀
Aitäh ka :))
Haahaa, naersin kõva häälega selle silmad kinni wc’s käimise peale, ma tegin Lilit oodates sama. 😀
Aga ühinen kiidulauluga – sõltumata oma täbarast enesetundest, näed Sa särav välja 😉
Aitäh
Ma tahaks mingit punastavat smailit panna nende naerunägude asemel, aga ma ei oska 
Tore lugemine taaskord! Näed tõepoolest hea välja kõigi nende sümptomite keskel
Veidi teemaväline, aga meenus hetkel-mis filmi(d) valiste tol korral, kui FB lehel nõu küsisid?
Tead, me vaatasime lõpuks Hunger Games esimest osa 😀
Mina olen seda küll näinud, aga kuna just tuli kolmas film välja ja Bruno viib mu Luksemburgi seda vaatama ( sest saan uue id-kaardi sealt kätte), siis Brunol on vaja esimesed filmid järgi vaadata 😀
Olen kuulnud, et madala vererõhu “raviks” soovitatakse õunu süüa või juua rohelist teed sidruniga. Pidavat aitama. Ma küll rase ei ole aga isegi kimpus madala vererõhuga, tean kui häiriv see vererõhu-peavalu on..
Õunu ma siin järan küll, kohe lähen keedan endale teed siis
niiiih? ja mis jutt see oli, et sina küll ei sära? 😛
Vaata, mõned rasedad säravad juba hommikul üles ärgates ja neist õhkub miskit müstilist rahulolu 😀 Mina säran alles siis kui olen endale pikendused pähe toppinud ja 20 minutit vannitoas endale nägu ette maalinud 😀
ah päris särabki mõni inimene voodist välja astudes 😀 mis maailmas sa elad
ei sära ju…? palun ütle, et ei sära…
säramine ja “olen nii ilus, et võiks fotoshuudile” minna on kaks erinevat asja 😀
Mul on mitu sõbrantsi, kes on ilmselt hommikuinimesed, sest nad on juba ärgates nii rõõmsad ja elavad ja puhanud näoga ja lihtsalt noh..säravadki 😀
Mulle just mainiti, et mul olevat tulnud “rasedanägu” ette … mine võta kinni, kas see oli kompliment või mitte, aga ma ise eeldan, et ma olin sel hetkel lihtsalt meikimata. Ja särad ikka, see sära tuleb seestpoolt
Mõned võivad tundide viisi ennast meikida ja igasuguseid pikendusi lisada, aga ikka ei kiirga midagi. Igatahes ootan ma ka seda aega, mil särama hakkaksin, sest hetkel meenutan ma kohe surema hakkavat sinivaala.
Tablettidega ei tasu väga üle pingutada, aga gaasivalude vastu aitab kindlasti see, kui mitte väga palju õunu süüa. Kõiksugused pudrud peaks olema menüüs nr 1. Magneesiumi soovitas mu ÄE ja ütles ka, et see muudab rahulikumaks. Aitab peavalude ja jalakrampide vastu. Ma ise pole võtnud, sest õnneks siiani komplikatsioone pole ja peavalu vastu aitab see, kui töölt jalgsi koju lähen
tundub hea pluus olevat, kõht mahub veel mõne aja pärast sisse ära 😀
väga ilus oled!! raske lausa uskuda, et enesetunne nii halb.
Kui mahti saad, siis mind huvitaks see, kuidas Prantsusmaal rasedate toidulauda “kontrollitakse/suunatakse”? Kas on mingid asjad, mida kohe üldse ei soovitata süüa v6i on pigem selline eestipärane rahulikum suhtumine?
Selgitan ka: elan Saksamaal ja endal lapsi pole, küll aga olen päris mitmeid rasedusi k6rvalt näinud (mul on kolm 6de, kellel kokku 7 last, enamus nendest rasedustest kulges Eestis). Siin Saksamaal on aga toitumise osas rasedad nii ära hirmutatud, et m6ni ei saagi raseduse ajal midagi süüa, kuna “see juust on äkki toorpiimast valmistatud” v6i “see pole kuumsuitsutatud, vaid külmsuitsutatud” v6i “ega selles salatikastmes majoneesi ei ole”. Mulle k6rvaltvaatajana tundub see väga ekstreemsena, samas olen seda märganud täiesti erinevate inimeste puhul. Saan nendest tagamaadest muidugi aru, aga ma ei tea, kas suudaksin iga toidu kohta k6igepealt küsimusi esitada, seejärel nimekirja kotist haarates ja kontrollides, kas see on ikka heaks kiidetud toit v6i mitte. Mulle on alati jäänud mulje, et Eestis ollakse selle teema suhtes veidi rahulikumad.
Siin pole mulle ükski arst ühegi toidu kohta midagi öelnud, ega ka mitte keegi Bruno suguvõsast. Mulle tundub, et siin võib vist kõike süüa/juua. Toidulauas vaadatakse mind hoopis imelikult kui ma veinist keeldun
Aga muidu mu enda menüü on nagunii selline..kitsukene, et enamik neist asjadest mida ei soovitata ( toores kala/liha, maks, osad juustud jms) ei meeldi mulle nagunii 😀
Mulle jälle tundub kõrvaltvaatajana, et Eestis on see asi natukene naljakas
Muudkui on igalt poolt kuulda kuidas ämmaemandad ei luba süüa õuna ega viinamarja, aga selle jätavad mainimata, et üldse võiks mõistlikult toituda. Suur abi sellest, kui ei söö viinamarju, kui selle asemel 4 kinder buenot päevas pintslisse pistakse 😀
Mu meelest võiks enamikke asju tarbida mõistuse piires
Äkki aitab halva enesetundega homöopaat, prantsusmaal on see ju täitsa tavaline ja kõigile kättesaadav ja haigekassa maksab. Nad on mind (ja mu last) mitu korda aidanud, kui vaja keha tagasi tasakaalu saada