• Esileht
  • Lapsed
  • KKK
  • Kõik meist
  • Pulmast
  • Kontakt
    • 
    • 
    • 
    • 

Briti blogi

Raseduse jälgimine : 40+0 ehk tähtaeg kukkus ja esimesest haiglakogemusest

6. mai 2015 by britt 16 Comments

DSC_154140n
Kuidagimoodi oleme nüüd jõudnud sellisesse faasi, kus ma saan teile öelda, et üle ühe rasedusnädala postituse enam kindlasti ei tule. Kas tuleb järgmine- ei oska prognoosida, aga sellest rohkem enam kindlasti mitte :)

Ühtlasi on siinkohal kõigil võimalik manada näole muie ja meenutada mu kaunist sisetunnet, mis ennustas, et ma tähtajani välja ei vea. Tundub, et ikka päris hästi sai veetud.

Terve nädala olen ma olnud valdavalt ee…rase? Ma olen vist korduvalt maininud, et KUI saaksin valida, siis ei tahaks sünnitada Leenu sünnipäeval ja kui see mööda sai, siis ma lihtsalt ohkasin kergendatult ja sellest saati ongi olnud olla kerge ja muretu.

No niivõrd-kuivõrd.

Laupäeval ma natukene muretsesin, sest ei tundnud eriti beebi liigutusi. Haiglasse helistades anti soovitus, et tuleks pool tundi lebada ja kõhtu stimuleerida, ning vaadata mis saab.

No esialgu ei saanud midagi, aga siis otsustas Eileen oma siseheitlused karjuda endast välja ja otse mu vasakusse kõrva, mis päädis sellega, et sisemine heitlus hakkas toimuma mu kõhus. Et siis sellega oli korras.

Paraku kordus sama ka eile ja siinkohal ei aidanud enam ei külm vesi, ribide üleloetlemine ega see kui Eileen mulle näpu silma torkas ( ta küll hiljem musitas mu silma ja “oi-oi”tas, aga ma kahtlustan, et tal ikka oli mingi kana kitkuda..)

Niisiis otsustasin ma, et parem on muretseda rohkem kui vähem ja nii seadsimegi me oma sammud rõõmsalt haigla poole, et lasta kontrollida mis toimub ja mis ei toimu.

Toimus mõistagi see, et hetkel kui ktg tööle pandi, hakkas mu kõhus käima selline tramburai, et ma ausalt öeldes kartsin, et mind käratatakse kohe püsti ja saadetakse vihaselt koju, et ega see pole koht kus teatrit teha..
11128610_10153220980652534_1533358372_n
P.S. Ma mainin ära, et ma ei ole lina all alasti, aga mingil põhjusel visati see lina ikkagi minust üle 😀

Minu suureks üllatuseks hoopis plaksutati käsi kokku,et vat kui hea, et beebi ikka liigutab ja küll on tore, et tulime.

Et oleks veel toredam siis sain veel topsi millega vetsu minna ( sorri infoülekülluse eest, aga ausõna..uriiniproovi võtmine sellises rasedusstaadiumis eeldab VÄGA pikki käsi) ja eriti suureks rõõmuks võeti verd ka ( umbes samaväärset rõõmu pakub sinikas, mis verevõtukohal hetkel laiutab).

Ühtlasi selgus, et neil on ka protokoll mis sätestab, et lõppfaasis rase, kes on emo’sse pöördunud murega, peab jääma jälgimisele ja teda koju ei saadeta ( isegi kui kõik okei)

Seega saingi ma endale oma toreda privaattoa, võimaluse maksta teleka ja wifi eest ( ja võimaluse omaette arutleda, et mismõttes selliste asjade eest maksma peab) ja lootuse, et ma siis vähemalt saan rahulikult end välja puhata.
11121296_10153220980232534_1837497676_n
Kõik sünnitusjärgsed toad on täpselt samasugused, ainsaks vaheks, et neis on ka mähkimislaud :)

Lootus puhkamiseks küll hävitati momentaalselt kui öeldi, et äratus on kell 7 hommikul. No mis seal ikka, kui protseduurid, siis protseduurid!

Paraku selgus, et mingeid protseduure ei tehta enne 9.30 hommikul. Varajane äratus on hommikusöögi jaoks! Seega tuligi mul ärgata hommikul kell 7, et süüa moosisaia!

Magamine iseenesest oli küll natukene keeruline, sest noh..ma olen selline padjakuhjaja ja seal oli mõistagi ainult 1 imeõhukene padi. Lisaks veel õhem tekk ja äärmiselt õhukene uks, läbi mille kostus pool ööd ämmaemandate jutuvadinat ( mu tuba oli nende ruumi vastas).

Natukene häirivaks faktoriks oli ka vannituba, mille tuli süttis sensoritega. Ma ei jõudnudki välja mõelda, et millele need täpselt reageerivad, sest aeg-ajalt läks see tuli põlema ilma ühegi heli ega liigutuseta..

Küll tuleb aga öelda, et üldiselt oli see pisikene haiglasolek positiivse maiguga, sest absoluutselt iga personaliliige, kellega kokku puutusin, oli nii armas, nii sõbralik ja nii toetav.

Ma pole ausalt üheski haiglas näinud nii rõõmsaid töötajaid. No olgu, Fertilitas võitleb visalt teise koha eest ja on seal ainult seetõttu, et puutusin peale Leenu sündi kokku mingi eriti kibeda lastearstiga, kes mulle kohe üldse ei meeldinud :)

Aga minnes veel haiglasoleku juurde, siis sain ühtlasi ka ultraheli ja veel paar ktg’d, mis natukene nagu andsid lootust, et ma kunagi lähiajal sünnitan, aga samas pidi lootus olema lollide lohutus:))
11

Ühtlasi tekkis meil ka pisikene probbleem, et mida ometi teha Leenuga. Mõtlesime ühtpidi ja teistpidi, ning lõpuks otsustas Bruno ta endaga tööle kaasa võtta.

Eks meil olid omad kahtlused, sest tal see volüüminupp on tihtipeale natukene blokeerunud kõrgematesse astmetesse ja suunataju on valdavalt tajumatu, aga meie mõlema suureks üllatuseks oli ta terve hommikupooliku käitunud suurepäraselt ja mõlemad klassid olid tahtnud ta endaga kooli kaasa võtta.

Kui ma ei eksi, siis üritati vahetust teha kommidega, aga õnneks Brunol oli kõht täis ja kaubaks ikka seekord ei läinud.

Igatahes niimoodi möödus tänane ja õhtul lasti mindki lõpuks koju. Kahjuks küll ilmnes, et Leenu raiskas kogu oma “hea lapse doosi” Bruno peal hommikul ära ja mina pidin ülejääkidega tegelema, aga mis seal ikka. Kallistasin ta pooleks ja ühel hetkel heldis temagi.

Ja ega mul siin rohkemat öelda polegi..hoopis ootan :) Sest varsti on sõstrake meiega ja see KUI varsti see toimub, on ausalt öeldes isegi hirmutav :)
12
Vasakul mu suur kõht ja paremal mu “miljonivaade” parkimisplatsile 😀 Mul polnud kaasas ei hambaharja, ega juukseharja, aga vot..tahvel vähemalt oli 😀

v
13nädal vs. 40. nädal. 

Filed Under: Määratlemata

Comments

  1. Greete says

    6. mai 2015 at 16:22

    Haha, julm kõht! 😀 Ilusat viimast ootusaega :)

    Vasta
    • britt says

      6. mai 2015 at 22:22

      Jah..külmikuust enam lahti ei saa naljalt, kõht jääb ette 😀
      Aitäh!

      Vasta
  2. Kati says

    6. mai 2015 at 16:30

    Vaadates su rasedusaegseid väga kauneid fotosid, siis võib küll eeldada, et pärast sünnitust oled sa Prantsuse-Eesti oma Kate Middleton :)

    Vasta
    • britt says

      6. mai 2015 at 22:23

      Oi, nii suuri lootusi ei tasu mu peale panna. Ma arvan, et ma peale sünnitust lihtsalt…leban 😀

      Vasta
  3. Anette says

    6. mai 2015 at 16:31

    Mul vist oli eelmise raseduse lõpus samasugune kõht. Ei tundnudki end väga suurena aga pärast piltidelt vaatasin küll, et uhuhhuu 😀

    Vasta
    • britt says

      6. mai 2015 at 22:25

      Jah, kui endal kõht küljes, siis harjud kuidagi ära :) Mina jälle 13. nädalal mõtlesin, et mul on juba niii suuuur kõhuke. Praegu vaatan, et oeh..nii tore ja peenike 😀

      Vasta
  4. anonüümne says

    6. mai 2015 at 17:01

    Sa võiksid neist kõhupiltidest ühe gif’i kokku klopsida. Ja su kõht on tõesti suuuuurr 😀

    Vasta
    • britt says

      6. mai 2015 at 17:16

      Suur aitäh mõtte eest! Ma olen siiani lihtsalt teinud kollaažid ( peaksingi kolmanda ka tegema), aga gif on ju veel parem mõte! :)

      Vasta
  5. www.minajamuud.blogspot.fi says

    6. mai 2015 at 17:12

    Nii ägeda mustriga püksid :)

    Vasta
    • britt says

      6. mai 2015 at 17:17

      Aitäh! Mu lemmikud kodupüksid 😀

      Vasta
  6. Kati says

    6. mai 2015 at 17:43

    Mu kõht on enam-vähem sama suur, ehk mõned cm pisem, aga siiani tundisn end nagu liblikas 😀 😀 Ja viimaseks, maksimaalselt kolmeks nädalaks maandusin täielikuks pardiks 😀 Läheks õige nädalavahetusel sünnitama, ahhh? 😀

    Vasta
    • britt says

      6. mai 2015 at 22:26

      Liblikas jah..ma tunnen end nagu tõuk :D:D

      Hm, no ma tegelikult läheks juba homme, logistiliselt sobib-Leenu on Bruno vanematega, aga kui sa peale käid, siis võin oodata ka 😀

      Vasta
  7. Janeka says

    6. mai 2015 at 18:21

    Vaadates selle postituse viimast pilti, siis hele juuksevärv sobib sulle super hästi! :)

    Vasta
    • britt says

      6. mai 2015 at 22:26

      Oi, aitäh! :)

      Vasta
  8. Laura says

    10. mai 2015 at 23:53

    hey, kas su pluus on h&m-ist ja eest lukuga? ma kannan usutlevasti sama ürpi, aga ma arvasin alati, et see on kleit… ja kōik mu peiksid on öelnud, et nii lasen ma nagu prost ringi ja kumbki pole tahtnud mind sellega uksest välja lasta (selgituseks: ainult kaks tükki neid olnud ongi ja eelmisega olen veel lausa abielus:D)

    Vasta
    • britt says

      11. mai 2015 at 09:19

      H&M-ist jah, ma tahtsin seda ka esialgu kleidina kanda ja hinnasildil oligi kirjas, et see on kleit :) Paratamatult olen ma nii pikk, et minul ei õnnestuks seda ühegi valemini väga siivsalt kleidina kanda 😀 ( kuigi pead ragistades tuleb meelde, et olen seda vist sellest hoolimata mõned korrad teinud :D)

      Vasta

Leave a Reply Cancel reply

Tere! Saame tuttavaks!

Tere! Saame tuttavaks!

Mina olen Britt ja siit blogist saad sa peamiselt lugeda sellest kuidas ma üritan Prantsusmaal järjepidevalt kasvatada oma nelja last, aga miskipärast kasvan kõige rohkem hoopis ise. Õnneks mitte enam pikkusesse :)

Kui tahad meie kohta rohkem teada saada, siis kliki pildil!

Otsi

Arhiiv

  • Aili

    Close preview

    Loading...
  • Anette

    Close preview

    Loading...
  • Liis

    Close preview

    Loading...
  • Jaanika

    Close preview

    Loading...
  • Eliise

    Close preview

    Loading...
  • Pille

    Close preview

    Loading...
  • Madli

    Close preview

    Loading...
  • Liisa

    Close preview

    Loading...
  • Rohelisem rohi

    Close preview

    Loading...
  • Triinu ja Tanel

    Close preview

    Loading...
  • Kuidas kasvatada inimest

    Close preview

    Loading...
  • Eveliis

    Close preview

    Loading...
  • Helen

    Close preview

    Loading...
  • Rohelohe

    Close preview

    Loading...
  • Mirjam

    Close preview

    Loading...
  • Anna-Liisa

    Close preview

    Loading...
  • Triin

    Close preview

    Loading...
  • Juurikas

    Close preview

    Loading...
  • Delina

    Close preview

    Loading...
  • Mariann V.

    Close preview

    Loading...
  • Paksuke

    Close preview

    Loading...
Blogis leiduva sisu ja piltide kasutamine ilma autori nõusolekuta on keelatud!

Blog Design by TinselPop