Kaalutõus alates raseduse algusest : 10,5kg
Sümptomid : närvivalu, iiveldus, unisus
Isud : pirnid, tomatid, leib, rennie ( teadlikult hoian apteegist eemale, sest mulle hakkas nende maitse meeldima ja ma kardan, et ma ei võtaks neid otstarbekalt vaid niisama närimiseks..)
Igatsen : oma varvaste nägemist ja…jooksmist ( ma ise ka ei usu, et ma seda ütlen)
Kui ma varem kuulutasin rõõmsalt, et ma tahaksin nädalakese lausa üle kanda nagu Eileenigagi, siis praegu on mu mõtted rohkem sedalaadi, et nii kui see laps on sündimiseks valmis, siis olen mina valmis pressima hakkama.
Ma ikka ja jälle imestan kui mulle öeldakse, et mulle sobib rasedus ja ma olen nii särav, sest vähemalt viimased nädal aega ma end eriti säravana tundnud ei ole.
Valutavad kõik kohad, mis vähegi saavad ja ka need, mille olemasolust ma ei teadnudki. Närvivalu on selline, et kui ma sünnitada võin ilma valuvaigistiteta, siis selle vastu võiks küll keegi paar süsti kuskile äsada.
Lisaks muidugi see naljakas asi, et minu jaoks on beebi liigutused väga-väga valusad. Nagu ma olen aru saanud, siis on see pigem harv juhus ehk siis teistel üldiselt ei ole, aga minul on selline tunne nagu kõht veniks iga hetk katki ja ribide vahele tulevad löögid on ikka sellised, et nii muuseas löövad hinge ka kinni.
Mind paneb see kõik aga imestama, sest mul on ausõna päris korralik valulävi..
Muidugi ma tahaks ennast natukene tutistada, et ma üldse vingun, sest tegelikult peaksin ma olema rõõmus, et mul ei tule maadelda tõsisemate probleemidega ja veel rõõmsam, et ma üldse selles õnnistatud olekus olen.
Lihtsalt kuitahes imeline see kõik ka poleks, siis ausalt..aeg-ajalt on ikka päris valus ja ebamugav. Aga mis seal ikka, eks nendele “hädadele” on kõigile üks lahendus : sünnitus. Ja peale seda see ununeb ja siis on hoopis üks tore roosa pamp ja see valu muutub tähtsusetuks. Sinna on küll veel aega nii et praegu ma igal hetkel nii proosaliselt mõelda ei suuda 
Mulle tundub, et rauatabletid igatahes mõjuvad seekord, sest juba mitu päeva pole mul tekkinud tunnet, et tahaks mööda maad roomata. Eile ainult lendasid õhtul pisikesed tähekesed ümber pea ja eks ma siis loendasin neid natukene. Bruno vaatas pealt ja ilmselt mõtles mis hallutsinogeene ma küll tarbinud olen..
Vaatasin natukene pilte ajast kui Eestis Leenu sündi ootasin ja olen üsna kindel, et 35dal nädalal oli mul siis juba sama suur kõht kui praegu. Ausalt öeldes loodan, et ma oluliselt rohkem ei paisu, sest…no ei tundu lihtsalt, et oleks kuhu paisuda. Samas tundub mulle, et viimastel nädalatel on see kasv ka natukene pidurdunud.
Lõpetuseks tuleb mainida seda, et paberimajandus on ikka vahva asi. Nimelt on mul vaja ära tuua enda kaust sünnitusmajast kus ma alguses jälgimisel olin, aga nad on suutnud selle kuidagi ära kaotada. Üks sekretär ütleb, et ta kusssskiiile ju pani, aga kuhu.. Teine kehitab õlgu, et tema pole näinud ega kuulnud ja arst ütleb, et nad on mõlemad lollid, aga tema ka midagi ei tea. Sünnitusmaja kus ma praegu olen, aga muudkui helistab ja tahab kausta saada. Teaks siis ainult kuidas..
Järgmise nädalani! ( vähemalt rasedusteemadel)
pildiseeria väga vahva, kas eileen pildistas?
Statiivi ja kaugjuhtimispuldi võlud..
Viimane pilt ei meeldi.suured jalad pluss kohufoobia :d. Aga muidu veidralt kunstiline ja eks see olegi õnn ja sydamekeste olek n.o
Õhhh, kuidas ma veel jooksmist igatsen! Koguaeg kepikõnnil mõtlen, et teeks mõne sammu ja siis tuleb meelde, et oh, wait, kõht on ees ja tõmbab ju toonusesse 😀 😀
See kõhu suurus on ka nii overrated, et…. 😉 mõtle, oleks kõht väiksem, oleks liigutused ju ka valusamad
Mina olen üks neist õnnelikest kel oli esimese rasedusega imepisike kõht ja nüüd ka teisega (ma ei mõtle seda nüüd solvanguna vaid võrdlusena) on minu pea 26 nädala kõht sama suur kui Sul oli ca 15 nädala pealt. Ja OI OI OI kuiiiii valus mul juba praegu mõned nädalad on olnud! Esimesega lõpuks ma lihtsalt nutsin vahel kui laps aktiivsem oli
Aga noh, tulemus on seda väärt 
Imearmsad pildid igatahes!
Ja küsiks seda ka, et kas Sind see kampsun ei aja kihelema? 😀 Või mida Sa seal all kannad?( päriselt ka küsin :D)
See kampsun on KOHUTAV 😀 Mul oli see ainult pildi tegemise ajaks seljas ja siis viskasin sahtlisse tagasi. Ma ei kujuta ette mis ma sellega teen, maha müüa ka ei taha, sest ma ei suuda nii õel mõne kaasraseda vastu olla 😀