Kaalu juures raseduse algusest : 11kg
Sümptomid : närvivalu, iiveldus, kõrvetised, jalakrambid
Igatsen : rahulikult terve öö magamist, kõhuli magamist, kõhulihaste tegemist ( mis värk sellega on, et ma igatsen sportlikke tegevusi..), valget veini ( lõpuks on siis kätte jõudnud see hetk mil ma alkoholi järgi natukene igatsen, kavatsen siiski oma nulltolerantsile truuks jääda)
See nädal on endaga toonud väga valusad ja nõmedad jalakrambid ( et siis lisaks rauale on mul nüüd magneesiumist ka puudus?). Üks öö ärkasin ma selle peale, et mõlemad mu jalad olid täielikult krampides ja noh, eks ma siis oma šokiseisundis kukkusin neid aga raputama ja Bruno ainult vangutas pead, et mis see hull nüüd jälle rabeleb..
Sain täna kätte ka oma viimase vereproovi vastused ja olin üllatunud nähes, et rauataset ei kontrollitudki. See-eest sain ma teada, et mu uriinis leidus proteiini. Küll väga-väga vähe aga siiski leidus. Nüüd ma mõtlen, et kombineerituna nende pisikeste tähekestega mida ma tihtipeale oma pea kohal kokku lugeda saan, ei ole vist kõige ilusam lugu.
Ämmaemandat ma muidugi telefonitsi kätte ei saanud ja kuna ta ise mulle helistanud pole, siis järelikult ei tasu üle reageerida. Eks proovin homme uuesti helistada.
Samuti saime sel nädalal lõpuks kätte beebile mõeldud riided mida ma ka videos näitasin. Mu suureks lemmikuks ikka see jänkukombe ja noh..bodid meeldivad ka ja silmaga hinnates arvan, et need lähevad selga üsna mõnda aega ( st. alguses on kasvuvaru)
Oleks siis kuhu need riided panna ka..
Esialgu oli meil plaan, et kevadeks oleme siit ära kolinud, aga kuna heade kruntidega on nagu natukene kehvasti, siis oleme pigem rahulikumalt võtnud. Kuna ma tahan nagunii lapse voodit esimeseks paariks kuuks meie tuppa, siis sellega olime arvestanud. Küll aga tahaks talle kangesti kuskile kappi ( ja kummutit) ka panna.
Esialgne plaan oli osta uus mööbel hoopis Eileenile ja anda Eileeni oma uuele lapsele ( mitte, et see lahendaks probleemi kuhu see kola panna). Siis me aga muutsime selles osas meelt ja otsustasime, et ehk oleks esialgu tore lihtsalt voodi, mille all on tõmmatav sahtel ( sinna vahele mahtus veel faas kus mina nagu katkine plaat jaurasin, et kiigutatavat hälli on vaja, aga ratsionaalsus sai siiski võitu, st 250 eurot millegi eest mida ainult paar kuud kasutada, no ma ei tea..).
Paraku tuli välja, et selliseid voodeid, mis ühtlasi oleksid ka ilusad, ei olegi väga palju. Ühe leidsime, aga mõistagi on nende tootmine lõpetatud ja poes oli alles ainult üks mistõttu müüdi seda ainult koos ülejäänud mööbliga, aga komplekti kuuluvad kapp ja kummut olid no ikka niiiii koledad, et vist ei oleks peale ka maksnud.
Seega ei tea me veel päris hästi kuhu me selle lapse asjad paigutama peaksime või kuhu me ta enda magama paneme.
Ikeast leidsime tegelikult päris armsa toa sisustuse ja lähme viskame sellele ükspäev silma peale. Kui sobib, eks me siis ostame ära ja mis mahub, see tuleb meile ja ülejäänu saab siis Bruno vanemate juures oma aega oodata.
Ühtlasi saime lõpuks kompromissile nime osas ja enam-vähem paika ka ristimise aja. Või noh, vähemalt plaani, sest preestriga on veel vaja rääkida, sest nagu kombeks, tahame me seda läbi viia Bruno perekonnale kuuluvas kabelis.
Aeg liigub ikka halastamatult edasi ja peab tegutsema.. 
Eile ja täna vaatasime me Brunoga üsna mitu osa Baby Boom saadet ( keskendub ühe sünnitusmaja töötajatele ja igapäevale) ja absoluutselt iga kord kui mõni beebi sündis, siis meie lihtsalt nutsime. Mõlemad. Bruno küll alguses üritas oma pisaraid varjata, aga lõpuks andis alla ja siis me kahekesi löristasime.
Kui ühele naisele öeldi, et ta laps on kõhus surnud, siis sain mina vist närvivapustuse ja ulgusin teleka ees nagu pooletoobine. Bruno siis kuivatas enda pisaraid ja üritas mind maha rahustada. Mul on tunne, et ma olen pooled oma hormoonidest talle andnud..
Mis mind selle saate juures aga närvi ajas olid mehed. Pea kõik mehed olid täielikud jalkahullud. Üks passis konkreetselt telefonis samal ajal kui naine pressis ja ropendas nii et maa värises ( elas mängule kaasa).
Ühesõnaga jalka siin ja jalka seal. Ma lubasin Brunole, et kui ta kasvõi poole sõnaga midagi mainib sünnituse ajal, siis ma uputan ta telefoni vanni ära. Ta oli nõus.
Aga mis siis veel.. esmaspäeval on mul viimane plaaniline ultraheli ( juhuu..saame Bruno sünnipäeval veeta vähemalt 2,5h ukse taga oodates) ja järgmise nädala jooksul tuleks mul kindlasti valmis teha sünnitusplaan, et see ämmaemandaga läbi võtta ( lihtsalt arutlemaks, et mille osas me nõustume ja mille osas mitte, mina näiteks kateetri osas ei nõustu :D)
Järgmise nädalani! ( kahe kuu pärast saate mu iganädalastest kõhupostitustest lahti..ma loodan :D)
Üks ilus inimene oled!
Vaat kes räägib..
Sa oled nii ilus!
Aitäh! :))
Nii suvised pildid on KEELATUD 😀
Kui see sind lohutab, siis kaua niimoodi õues olla küll ei oleks suutnud. Samas ma läksin sellises riietuses õue kuskil 25 minutit enne päikeseloojangut ka.. päeval oleks vist kannatanud küll ( ca 17 kraadi :D)
No see nüüd küll ei lohutanud 😀 Meil siin pori ja jope all paks kapsun endiselt kohustuslik..
Tõesti nii kaunis
Kus nüüd meelitab, aitäh!
Kas ma näen valesti või oled Sa tõepoolest “nabaklubisse” tulemas :D?
Ära mult liikmemaksu veel oota.. 😀 Naba on täitsa sees, aga mõnikord kui laps liigutab/asendit muudab, siis naba ülemine osa muutub nagu natukene kõvaks. Jumal teab miks.. 😀
Nii ilusad pildid!
Ja nii kaunis juuksevärv.
Aitäh! Juuksevärviga on nii, et ühe korra tahaks enne sünnitamist veel juuksuris käia ja siis vist oleksin juba täitsa rahul
Nii kena oled!
Üks küsimus teisest teemast. Mäletan, et oled maininud, et Eileenile telekat ei näita veel ning päeval telekas ei mängi, aga kas teil mängib siis taustaks muusika, raadio vms? Või oletegi vaikuses? 😀
Mõnikord mängivad lastelaulud taustaks, aga üldiselt ei mängi midagi. Samas vaikust küll ei ole, sest esiteks teeb Eileen ise parajas koguses lärmi ( tal see rääkimise helinivoo on ikka üle keskmise) ja tal on päris palju mänguasju mis teatud helisid teevad.
Ja eks me ikka suurem osa ajast “jutustame” ( st. mina seletan ja räägin, tema räägib oma keeles vastu), niisama vaikuses tõtt ei passi..
Nõustun eelmiste kommentaaridega – nii ilus särav emme
Aitäh! Ma veel natukene aega säran, sest ma kardan, et peale sünnitust olen ma tunduvalt ee..tuhmima olekuga 😀
Miks sa kateedrist keeldud?
Poleks mulle seda (ootamatult) pandud, oleks see laps sinna kõhtu jäänud, sest vaike tilk uriini ei lasknud last mööda. Pressisin nii, et ninast verd purskas..
Ma keeldun kateetrist ikka juhul kui selleks vajadust ei ole
Nagu ma olen aru saanud, siis siin osades sünnitusmajades pannakse see süstemaatiliselt kõigile ( nagu osades tehakse ka lahklihalõige süstemaatiliselt ilma, et selle jaoks meditsiinilist vajadust oleks).
Kui see on põhjendatud, siis muidugi, paigaldagu mis vaja ja lõigaku kust vaja aga niisama ilma ühegi näidustuseta jätaks siiski vahele.
Oh jeebus, ma ei teadnudki – ei süstemaatilisest kateedrist ega lahklihaloikest..
Lõige tehti ka mulle lõpuks kuid ikkagi vajaduse pärast. Lapse pea vajus sada korda sisse tagasi.
Ma loen su neid prantsuse sunnitusmajade lugusid ja ala kohustusi kuidas sünnitama peab. Olen ikka mehele ka edasi kandud. Mõlemad hoiame peast kinni ega suuda uskuda.
Eriti “naljakas” oli see kui rääkisid vette sünnitamisest ning sealsed ammakad ei saanud aru kuidas nad siis sinuga koos vanni peaks mahtuma, et laps vastu võtta. Ma ei uskunud oma silmi kui seda lugesin.
Oeh, tead see vannisünnitamise asi oli ikka mu enda jaoks ka selline,et imestasin silmad peast välja. Samas on niigi hea, et siin sünnitusmajas vann on, sest teises üldse ei teatudki, et vanni saab sünnitada
Veider on ju see, et käiakse mujal maades end koolitamas kuid kas teadmised jäetaksegi siis sinna teise riiki. Eesti arstid kaivad kull nt taanis eluolusid vaatamas ning kuidas teised arstid tood teevad..
Lisaks on arstidele kindlasti ka miljon oppevideot kuidas ja mida. Juu siis lihtsalt ei soovita ajaga kaasas käia, sest vanaviisi on hea ja nn turvaline.
Kurb muidugi. Kahju prantsuse naistest.
Ma ise arvan, et probleem algab sellest, et kõigepealt on vaja nõudlust. Enne kuni pole piisavalt naisi, kes avaldaksid huvi loomuliku sünnituse vastu, ei liiguta end vast keegi.
Kui raseduspostitused iga nädalaselt lõppevad, siis paluks asendada need tita kohta update´ postitustega 😉
Iganädalaselt vast mitte, igakuiselt võib aastajagu saada küll 😀
Ma ei saa enne edasi liikuda kui olen öelnud, et sa oled niii (tegelikult peaks rohkem i-sid olemas, aga see ei näe sõnas väga kena välja :D) ilus.
Kusjuures ma olen täitsa nõus, et “nii” on üks nendest sõnadest, mis venitades kohe kuidagi kenad kirjapildis pole 😀
Aitäh muidugi ka!
Oeh, ma pean ka ikka kiitma su ilu, sest sa oled tõesti nii ilus!