Sümptomid : kõrvetised, peavalu, rahutud jalad
Isud : näkileivad, kurk, pirn
Kui mul eelmisel nädalal oli tunne, et aitab küll sellest rase olemisest, siis täna on enesetunne vähemalt füüsiliselt selline, et võib mõni aeg ilma vingumata olla küll.
Esmaspäeval pidi olema viimane ultraheli, aga natukene enne arstiaega helistati ja öeldi, et oi..aga arsti täna polegi ( olgu öeldud, et tegelikult pidi see olema 13 märts, aga siis helistati samamoodi ja lükati edasi). Pakuti aega kahe nädala pärast. Küsisime, et kas siis natukene hilja pole juba vastava uuringu jaoks. Leiti, et on küll, aga noh, ikka juhtub.
Me siis leidsime, et ega ikka ei juhtu küll ja soovitasime neil peaaegu sõbralikult uus aeg leida selle nädala sees. Leidsid! Küll teise arsti juurde, aga nagu me Brunoga sekretärile ütlesime, siis ega me selle ühe arstiga abielus pole. Peaasi, et uuring ära tehtaks õigel ajal ja asi ants.
Eile käisime ära ja esimest korda juhtus selline imeline lugu, et me ei pidanudki 2,5h ukse taga ootama. Too arst oli väga täpne ja väga konkreetne. Minutipealt sisse ja minutipealt välja ka. Oli sõbralik, oli asjalik, ja eks see olegi peamine.
Oleks küll tahtnud lapse nägu ka näha või pilti saada, aga eks ma saan ise ka aru, ultraheli tegemise prioriteedid ja põhjused on ikka natukene teised kui enda nunnufaktor, nii et mis seal ikka. Siis näeme kui sünnib!
Igatahes pidi kõik olema kõige paremas korras. Hetkelist kaalu lootel kuskil 2500g ja pikkuseks umbes 40 cm. Ennustas samu sünniparameetreid nagu Eileenil ( 3880g ja 53cm).
Selle nädala suurim “nali” on minu jaoks see, et ma vist hakkan päris soodaks minema või on kohale jõudnud see kuulus “pesapunumise faas”. Mina, kes ma koristan ikka väga vastumeelselt, olen hakanud päevas 2-3 korda tolmuimejat kasutama. Nii kui näen mõnel riiulil tolmukübet, siis ründan! Paar päeva tagasi tekkis mul aga vastupandamatu soov pesta aknaid.. Ma kohe tund aega mõtlesin, et kas peaks ehk mõnda institutsiooni helistama ja konsultatsiooni paluma või pesen lihtsalt ära. Leidsin, et parem kasutan seda hetkelist hullumeelsust ära ja küürin need aknad siis puhtaks. Ise olin hiljem nii õndsat rõõmu täis, et ise ka ei usu!
Minnes aga natukene teise teema juurde, siis kuigi füüsiliselt on enesetunne päris tore, siis emotsionaalselt olen ma väsinud. Üldse mitte rasedusest vaid..ma isegi ei tea millest.
Võimalik, et mul on jälle miski tore blogiblokk peal, et ei oska ega taha palju kirjutada 
Ma olen muidugi selline ka, et mul tekib jube kiirelt trots igasuguste asjade suhtes.
Näiteks avastasin ma ükspäev kui paljud tegelikult seda kulude ülesmärkimist teevad ja tuli kohe trots sisse, et vot, mina enam ei tee. Ma ei taha sellega öelda, et teised ei tohiks, vaid lihtsalt naljakas on teha nii paljudega sama asja, aga kui ma juba olen pool märtsi neid üles märkinud, eks ma siis ikka märgin lõpuni.
Siis ajas mind korra kulmu kirtsutama Marina askis leiduv arvamus, et kõik kes neid kulusid märgivad, tahavad näidata kui rikkad nad on ja Britt sööb ainult makarone ja abikaasa ainult magusat.
No ma nüüd kohe ei tea kas peaks talle saatma raha või makarone? Mu arust on ikka päris narr arvata, et keegi neid asju üles märgib mõttega ” oo, vaadake mind, ostan poest pastat, raha lendab siia-sinna, yolo swag” ( no offence kui tõesti leidub kedagi, kes oma oste demonstreerib taolisel põhjusel :D)
Mis puutub aga makaronidesse, siis need on ausalt öeldes mu kõige vähemeelistatuim pastasort ( jah, kõik pasta polegi makaronid…) ja pastat söön ma kuskil korra nädalas. Ma nüüd ei tea kas ja kui ohtlik see mulle on..
Mis puutub aga Bruno magusasöömisesse, siis ma olen vist juba kordi maininud, et me ostame asju ikkagi üsna pikalt ette. See, et meie eelmises poenimekirjas liha peaaegu üldse polnud, ei tähenda, et me liha ei sööks. See tähendab, et meil jagub seda sügavkülmas piisavalt. See, et meie eelmises nimekirjas oli palju magusat, ei tähenda et me iga päev seda kahe suupoolega sisse ajaks vaid seda, et nüüd pole kuu aega vaja midagi sarnast osta.
Aga samas saan ma väga hästi aru, et inimestele meeldib välja lugeda seda mida nad tahavad ja niisama vingumine on ju ka tore. Eks ma tean omast käest..
Aga minnes tagasi raseduse juurde, siis eile oli nii tohutult ilus ilm, et tundus lausa patt pilte mitte teha. Niisiis võtsimegi kaamera kaasa ja läksime sõitsime natukene ringi ja Bruno klõpsis minust paar pilti. Hakkaksid need kirsipuud ka õitsema, siis oleks pidu ja pillerkaar ja saaks selle pildimajandusega ühele poole ( mul on peas visuaalselt ees mitu pilti mida tahaks..)
Ja eks ma siis nende paari pildiga sel korral ka lõpetan
Väga ilusad pildid on! Eriti meeldib see istudes.
Viimane pilt on eriline lemmik – yay for black and white! 😀
Mulle ka meeldib viimane pilt ja üldse olen su blogi fänn.
kuna ootan ise ka last on nii tore lugeda sinu kogemustest.
Mitmes nädal sul käsil :)?
21 nädalat hetkel
Oi, kui ilusad pildid, eriti meeldib see fotosessiooni esimene kõhupilt
mulle meebid ka viimane pilt, oelks vòinud olla horisontaalne kaader siis oleks veel parem.
muuseas, minu lapsed ja ma ise ka sòòme iga jumala pàev pastat! Elame Itaalias, siin n see tàiesti normaalne ja Vahemere kòòk on ùle maailma kuulus kui kòige parem ja tasakaalus ja tervislik kòòk ùldse. niiet.
Nii armsad kõhupildid!
Eiei, ära jäta pooleli seda toidukulude ülesmärkimist, nii tore on lugeda! Tehku teised mida tahavad ja märkigu ja rääkigu mida tahavad, mina loen just SINU blogist selleteemalisi postitusi, ja seda suure huviga!
Ma koristan ka…. KOGUAEG 😀 . Hommikut alustan tolmuimemise ja üldise kraamimisega ja õhtul tõmban ka veel imuriga üle 😀 .
Aknapesu, mopiga maa puhtaks, riidepesu, sorteerimine… tahaks juba voodi ka kokku ja paikka sättida, aga hoian end tagasi 😀 .
Õnneks aitab palju kaasa see, et terved päevad õues oleme- ei teki segadust ega uusi asju mida koriatada 😀 😀
Koristamine pidigi evolutsiooniliselt lapseootusega kaasas käima, nii et andu rahulikult hormoonidele
ja küll emotsioonid üle lähevad. Ma sünnitasin üleeile ja ise ka imestan, milline rahujumal minust saanud on.
alustuseks tahtsin tere öelda ja et mul on ka väga põnev su blogi lugeda, me elame üsna samas kandis, mul on ka kodus üks umbes-kahe-aastane tirts ja mai alguses saab temast Suur Õde (reedel algas 34. nädal:)
oh kuidas ma ka koristada tahaks, ja kodukujundusajakirjad ajavad lausa nutu peale, aga meil käib jõletum remont ja koristada pole mingit mõtet, äärmisel juhul võib reede õhtul suurema tolmu ja prahi kokku pühkida, sest nädalavahetusel seda juurde ei toodeta;) mind juba täitsa huvitab, kumb enne valmis saab, kas maja või Väike Õde :s
lilla ja must kleit on väga huvitavad, kust selliseid sarnaseid näeks?
Lilla on 3 aastat tagasi mingist pisikesest poest Viimsis ostetud ja must 2 aaastat tagasi Seppäläst