Sattusin ennist vanu pilte sirvima (kas just aastataguste kohta saab vanad öelda, aga jah ..) ja äkitselt jäi pilt pidama ühtedel eelmise aasta märtsis tehtud piltidel. Ma mäletan nii hästi nende tegemise hetke. See oli esimene päev, mil tuul oli mõnusalt soe ja kutsuv. Päike hakkas vaikselt loojuma, kodutänavat täitis niidetud muru lõhn.
Ma vaatasin neid pilte ja täiesti tahtmatult tuli mu näole väike naeratus. Naeratus, mis kasvas hetkega suuremaks kui avastasin ilmselge – kord südame all, nüüd südame vastas. Ella, kes oli siis nii turvaliselt mu kõhus, uudistas nende piltide vaatamise ajal mu kõrval.
Äkitselt tõstis pead soov panna selga samad riided ja teha uued pildid. Samas kohas küll enam ei saa, aga pole hullu. Haarasingi sõstrakese sülle ja sain nüüd pildid kõrvuti panna. Kui uskumatult palju on selle aastaga muutunud … 
See oli küll nüüd tegelikult kõrvalepõige, sest algeliselt tahtsin ma hoopis muusikast rääkima tulla Olen varemgi vist öelnud, et minu jaoks kannab muusika täpselt samamoodi endas mälestusi kui lõhnad ja pildid. Paratamatult on niiviisi, et kui teatud ajahetkel mingit lugu palju kuulata, siis tulevikus seostubki looga antud hetk. Seega tahtsingi teiega jagada mõnda lugu, mis kannavad endas minu jaoks olulisi hetki ja hea meelega kuulaksin ma ka laule mis on tähenduslikud teie jaoks Mulle lihtsalt meeldib väga muusikat kuulata ja eriti just neid laule, mille puhul ma tean, et need kellegi südames on. Tekib kohe tahtmine eriti hoolikalt end laulu sõnumist läbi närida, et üritada teist inimest mõista.
Tuleb meelde aeg, mil sõbrannadega kunagi teineteisele pidevalt erinevaid laule saatsime.
“Kuula”
“Issand, jaaa .. nii ongi”
Ja rohkem sõnu polnudki vaja. Mõnikord oli lihtsalt soov jagada, mõnikord tundus, et keegi teine on nii ideaalselt pannud kirja enda mõtted.
Ma ei suuda kõikide nende juurde kirjutada miks nad minu südames on, sest see oleks enese liiga lahti rebimine, nii et kus ei suuda muud öelda, seal ütleb laul enda eest …
And history books forgot about us
And the bible didn’t mention us, not even once
See on minu jaoks nii toorest valu täis laul. Ma mäletan selle lõputut kuulamist ja lihtsalt nutmist-nutmist-nutmist. Ometigi praegu seda kuulates tundub see mulle hoopis niivõrd ilus. Valus ja ilus.
So now you’re gone and I’m haunted
And I bet you are just fine
Did I make it that easy
To walk right in and out of my life?
Ja see. Iga sõna on mu jaoks kui puhas kuld.
And I’m damned if I do and I’m damned if I don’t
So here’s to drinks in the dark at the end of my road
And I’m ready to suffer and I’m ready to hope
It’s a shot in the dark aimed right at my throat
‘Cause looking for heaven, found the devil in me
Lõppu aga hoopis veel üks pilt, sest Brunol oli mõistagi vaja jäädvustada kui stiilne ma tegelikult olen .. 😀 Nimelt olid mul tegelikult jalas teksased ja seeliku viskasin selga vaid piltide ajaks, mistõttu sokke ära ei võtnud (sest plaanisin nagunii püksid kohe tagasi panna). Samuti ei viitsinud ma aeda minekuks hakata enda jalanõudega mässama vaid viskasin varbaotsa hoopis Bruno omad, sest need on lihtsalt mitu numbrit suuremad ja ma saan nad sekundiga jalga … 😀
Ilus oled ja viimane pilt on nii hea 😀
Aitäh!
Kui ma esimesi pilte vaatasin, siis kohe mõtlesin, et lõppu jõudes kirjutan, et oled väga ilus ja stiilne ja kui ma siis lõppu jõudsin, siis noh jah 😀 Aga praegu ongi sellised tossud väga moes ja kantakse ka seelikuga. Kas just nende sokkidega ja mõni number liiga suurte tossudega, aga see on juba teine küsimus 😀
aga okei, aitab naljast. Jääär- viimane tramm meeldib mulle ka väga.
Ja kusjuures ma avastasin selle Florence + the machine’i laulu alles paar nädalat tagasi ja nüüd olengi viimastel nädalatel seda hästi palju kuulanud. hea laul!
Kuigi ma aeda võin niimoodi vabalt lipsata, siis üldiselt see mood mulle absoluutselt ei meeldi 😀 Ma tean, et mugavus ja jutud, aga no riivab lihtsalt silma jubedal kombel
On jaa hea laul! Hea bänd üleüldse
Sulle sobiavd mōlemad juuksevärvid. Ning kui näen ona pilte ,kus on kōhuke veel ees,tuleb see hetk meelde.Ja heldimusega vaatan aga samas kōrvale istub tore piiga, kes jutustab koguaeg.Isegi Hambapesu aeg ei suuda mitte vaiki olla.
http://www.nextlifeweb.blogspot.com
Hee, hambapesu ajal jutustamine on siin majapidamises ka päevakorras
Olen küll terve elu olnud muusikalembeline, kuid mul on ainult üks laul, mis on tähenduslik minu jaoks. Ei ole mul meeles ükski laul, mida oleksin armununa või südamevalus, ägedal road-tripil või muul tähtsal ajahetkel kuul(a)nud. Aga vot see üks… Tanel Padar & The Sun – Ja nii siis jääbki. See oli esimene laul, mis taustaks mängivast raadiost tuli kui olin lõpetanud kõne haiglaga ja teada saanud, et mu vanaema enam ei ole. Sellest on möödas 10 aastat ja 1 päev ja absoluutselt iga kord seda laulu kuuldes tunnen samu tundeid, mis tol korral 17-aastasena tundsin. Nii kurb kui selle laulu kuulmine ka ei ole, siis tegelikult paneb see absoluutselt naelapea pihta – Ja nii siis jääbki. Vanaema enam ei ole ega tule ja nii ongi/jääbki. Kui muidu ehk enam peale nii pikki aastaid enam ei mõtlekski tema peale väga tihti, siis selle laulu kuulmine tuletab alati meelde, et võiks nüüd jälle mõelda selle imelise inimese peale
Sõnum on tõesti täkkesse. Ja tegelikult on see päris ilus laul selliseks meenutuseks
Sa oled küll imeilus ja armas – aga su nägu näeb aastataguse ajaga nii väsinud välja
ehk saad aasta pärast juba rohkem puhata!:)
Ma kardan, et mul ongi ilma meigita selline nägu 😀 Aga viimased päevad on üsna väsitavad olnud küll. Seda just emotsionaalselt.
Viimane pilt on puhas kuld! 😀 Äge oled!
Sa siin viisid ennast hiljuti kevadmoega kurssi, saad nüüd selle stiili ka oma nimistusse lisada 😀
Mõnikord on ju ka vastupidi. Pala, millega olid seotud võimsad emotsioonid,elus üliolulised sündmused, mida sai tollal, kunagi, kordades kedratud, mõned neist lauludest jätavad aastate möödudes taaskuulates täiesti külmaks. Muusikaline mälu on põnev asi.
Jah, tõsi! Huvitav millest see oleneb, et osad lood poevad hinged ja teised kaovad unustusehõlma? Kui ma endale mõtlen, siis ei saa seda seost ka tuua, et lood ainult positiivseid hetki meenutaksid. On ikka võrdselt mõlemit: kurbust ja rõõmu.
See laul https://www.youtube.com/watch?v=eiQr0B7JV2c
Nii ilus. Mul hakkas kuidagi niii kurb ja valus seda kuulates. Ka sinna ilusa valu punti.
nike märk läheb väga hästi seelikuga kokku 😀
Onju! Ma ei saa aru mida see Bruno naeris mu üle. Mumst max. sobiv outfit
Oo, mulle nii meeldivad postitused, kus muusikast juttu on. Minu meelest see nagu natuke annab edasi selle inimese “sountracki” ja nii põnev on teada, mida teised kuulavad. Lisaks sellele olen ma nüüd juba Sinu blogist leidnud kolmanda laulu, mille ma oma playlisti lisan – seekord siis Regina Spektori “Samson”.
Minul on ka nii, et väga paljud laulud seostuvad kindlate mälestustega. Näiteks minu ülikooli lõpetamisel mängis Anu Taul “Haldjalaulu” (http://www.dailymotion.com/video/xwp1mm_anu-triinu-taul-tarmo-noormaa-haldjalaul_music) ja see siiani tekitab minus heldimust. Lisaks olen minagi nutnud nii “Viimase trammi”, Adele kui ka näiteks Pinki “Try” ja “Just Give Me Reason” muusika saatel.
Minu kõige lemmikum ja tähenduslikum laul on Dio “Rainbow in the Dark” (https://www.youtube.com/watch?v=qcWKZTI9OC4&nohtml5=False). Ma hoiatan ette, et Sulle see tõenäoliselt kohe üldse ei meeldi, sest tegemist on heavy metaliga
Igal juhul ma lõpetan nüüd ruttu-ruttu selle kommentaari ära, enne kui ma Su laululinkidega üle kallan 😀
Mind võib alati nendega üle kallata! Ja üllataval kombel mulle see Dio laul isegi meeldis
Enne keerasin küll targu kõlarid vaiksemaks 😀
See on nii põnev postitus ja ma tahtsin kohe kommenteerida seda kui lugesin ja oi näe, nüüd on juba kuu aega möödas, aga ma kirjutan nüüd 😀
Kõik laulud, mis mul pähe tulid, ei ole stiililt sellised, mida ma enam kuulaks igapäevaselt, sest muusikamaitse on muutunud palju, aga need laulud on ikka armsad ja meenutavad mingeid aegu.
Mul tuli kohe esimesena pähe see laul: https://www.youtube.com/watch?v=JgECJlD0-O4
iga kord kui ma selle laulu esimest rida kuulen, siis ma hakkan nutma, sest see on minu arust nii ilus
alustades algusest “I belong with your arms wrapped around my neck… Raindrops bouncing off the leaves down to our September kiss”
Lisaks ma nii puhtjuhuslikult kuulasin seda kunagi pimedas septembrikuus vihma käes jalutades ka ja pärast seda ma olen iga aasta septembris seda kuulanud 😀
Ja siis kümme aastat tagasi ma kuulasin seda laulu https://www.youtube.com/watch?v=-z5FWlUN1go
“Never gonna regret watching every sunset, listen to your heartbeat, all the love that we found”
See oli ka nii täppi, välja arvatud see,et ma oleks katustel karjunud,aga katused olid ja päikseloojangud olid. Aga siis tegi elu omad korrektuurid ja enam neid ei olnud, ent nagu lauluski, ei kahetse, oli tore. Sest kõik,mis sinuga juhtub, on parim mis juhtuda saab ja iga asi on millekski vajalik 😀
ja siis pärast seda tuli periood, kus ma avastasin eesti hiphopi ja räpi, ja need laulud, mis ma tol ajal kuulasin, on endiselt väga südamelähedased 😀 Mitte otseselt nende sõnad,aga laulud üleüldiselt.
Mul tuli su esimese lingiga meelde, et mul on ka üks laul mida ma kindlal kuul alati kuulan
Naljakas kuidas mõndade lugude kuulamine muutub traditsiooniks 