..Natukene enne kella kahte öösel jõudsin ma sünnitusosakonda ja eneselegi suureks üllatuseks lubati mind lahkesti naturaalsünnitustuppa. Komplikatsioone polnud ja kuna ma olin endiselt endas kindel, et epiduraali ei taha, siis leidsid nad, et võin seal ju valutada küll.
Ämmaemandaks oli keegi vahva ja krapsakas preili, kes tundis rõõmu, sest see olevat tal poole aasta jooksul teine kord naturaaltoas olla, sest noh..keegi ju ei taha muidu 
Kuna ma eelmise ämmaemanda sõnutsi veel niipea sünnitama ei pidavat hakkama, leidis ta, et enne kui ta mu heameelega pallile hüppama paneks, tahaks ta mu hoopis ktg alla lesima panna.
Mina leidsin aga hoopis TAASKORD, et ma tahaksin hoopis vetsu minna. Ma ei tea miks või kuidas, aga no ausõna..valude ajal oli lihtsalt hea istuda.
Istusin ma siis “rõõmsalt” potile ja tundsin, et pealetulev valu oli teistsugune..kuidagi tungivam ja ee..pressivam. Muigasin omaette, et ei tea küll mis mul siin enam pressida, kui sisikond end tilgatumaks mõned tunnid tagasi tegi ( liiiiiiga palju infot, EKS).
Seejärel seadsin end sisse sünnituslaual/toolil/voodil ( no ma ei oska seletada, kordades laiem kui tool, aga mitte päris voodi ja absoluutselt igatpidi reguleeritav) ja enne kui vaene ämmaemand jõudis ühe ktg anduri külge panna, haarasin ma äkitselt Brunolt kraest ja röökisin täiest kõrist ” I need to push.. NOW”.
Ämmaemand ehmatas muidugi mu kõvahäälelisuse peale ära, sest seni polnud ma vist sõnakestki lausunud ja lihtsalt omaette “uuuuuuuu”tanud.
Ta jõudis vaid lausuda, et pool tundi tagasi oli mul ju avatust 2,5 sõrme jagu ja küll see pressimistunne läheb üle, aga kui ta nägi mu äärmiselt punast nägu mis tahtis VÄGA pressida, suskas ta siiski oma käe kontrollimiseks sisse ja ehmatas end kaameks : täisavatus, PRESSI.
Ja nii me siis hakkasime kulgema, tema omaette arutledes kuidas ma poole tunniga sellise hüppe läbi tegin ja mina lihtsalt tundes, et kui ma siiani pole lõhki läinud, siis nüüd küll lähen.
Mina, kes ma muidugi rääkisin sada korda, et külili/selili ei sünnita, keeldusin absoluutselt positsiooni vahetamast ja olin nõus pressima ainult pikali ja külili.
Paraku tuli õigepea välja, et erilist efektiivsust sel teguviisil polnud ja beebile ei tundunud see ka meeldivat.
Mis seal ikka, pöörasin end siis aga selili ja jalatoed sätiti niiviisi, et ma saaksin vastu neid toetada ja kasutada neid lisatoena pressimiseks.
Ühel hetkel ma tundsin, et jaks sai otsa ja siis ma vist tegin esimest ja ainukest korda VÄGA kõva häält ja lihtsalt karjusin ja nii moepärast pressisin natu-natukene kaasa.
Ämmaemand pidi küll kiirelt nentima, et kasu pole sellisest karjumisega pressimisest midagi ja tõenäoliselt lihtsalt saan kurguvalu.
Nii ma siis sain endale minutikese puhkamiseks ja instruktsioonid pressimiseks ilma hääleta aga kogu jõudu kasutades.
Ma mäletan nii hästi ( no sest antud hetkel kui ma seda kirjutan, on sellest vähem kui 24h khmhkm) kuidas ma tundsin, et ma ei suuda, et see pole puhtfüüsiliselt võimalik, aga kuuldes ämmemandat ütlemas, et beebi südametoonid langevad ja tal on vaja KOHE välja saada, leidsin ma endas sellise jõu, et mul oli ükskõik kui ma ka 500tükiliseks pusleks oleksin altpoolt lagunenud.
Ma surusin ja ma surusin ja ma vist isegi ei hinganud ja surusin veel ja siis ma tundsin seda..Kell 2.33 mu suur ja ümmargune arbuusikõht haihtus ja mu lodevale pizzakõhule asetati sõstrakene.
Lõpuks sain ma teda näha! Olin ma teda ju päris pikalt endaga kaasas kandnud, aga nüüd oli meil aeg päriselt tutvuda.
Kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, siis need peale geelitamist olnud kokkutõmbed olid ikka paras naljanumber ja sünnitusvaludeks loeksin ma ise ehk valusid, mis olid reede õhtul alates kella kaheksast.
Aga sünnitustegevus ise oli VÄGA kiire ja väga äkiline. Samas tuleb mul tõdeda, et siiski kergem kui Leenuga, sest selliseid ” appi-ma ei taha enam elada” valusid oli ainult 3-4 tükki ja siis saabusid juba äkitselt pressid.
Kuigi see on ilmselt individuaalne, siis presse endid mina väga valusaks ei pea. Need on ebamugavad ja tekitavad tõepoolest “lõhkiminemise tunde”, aga see on ikkagi natukene teistmoodi ja minu jaoks on emaka kokkutõmbed avanemise ajal ikkagi palju hullema kaliibriga valud.
Muidugi läks sarnaselt Leenu sünniga see, et ka sel korral kaotasin ma verd. Ma ei tea palju Leenuga, aga sel korral natukene üle poole liitri, mis tähendas seda, et mul tuli sünnitustoas veel kaks tundi tilguti all istuda ( mis oli kusjures esimene kord kui mind nõelaga torgiti sünnituse ajal!). Lisaks siis ka kolm pisikest õmblust, aga kuna ma neid ei tundnud, siis need mind ei häirinud ( ja ei häiri siiani, sest nad on vist natukene meeldivamates asukohtades, sest vetsuskäimine ei ole probleem )
Lõpuks kell 6 hommikul otsustati meid palatisse tagasi kupatada ja sellest mul erilisi mälestusi pole peale selle, et ämmaemand mu põski patsutas ja karjus, et ma veel nendega jääksin. Minul aga kõrvus kumises ja silme ees virvendas ning pea käis lõdvalt ühelt küljelt teisele. No pole mitte minust seda sünnitajat, kes ise hopsti palatisse künnib ja oma elu elama hakkab
Üritasime siis ühele medõele selgeks teha, et meid palun ei tuldaks kell 7 hommikul äratama, sest meile kõigile kuluks väike puhkus ära ja kuigi ta nõustus, siis noh..võite isegi aimata, et kell 7 tuli keegi meid äratama ja lisaks otsustati mult veel verd võtta ja noh..ühesõnaga oldi natukene tüütud
Mis puutub aga veel sünnitusse, siis kuigi ma kartsin siin sünnitamist meeletult, siis oli see tegelikult natukene asjata. Jah, ma usun siiski, et esilekutsumise otsus oli liialt rutakas, aga minuga tegelenud personal oli üldjoontes väga meeldiv ja toetav, ning mind torgiti kordades vähem kui ma kartsin ja eeldasin.
Epiduraali kohta küsiti ainult kaks korda ja kuigi mu otsust seda ega ühtki muud valuvaigistit mitte kasutada peeti natukene naljakaks, siis seda austati.
Ühesõnaga minusse suhtuti ilusasti ja kõik läks ilusasti.
Lõppkokkuvõttes pean aga nentima, et taaskord on taastumine keerulisem kui sünnitamine ise. Püsti tõusmine oli mul poole päevani keelatud ja eile õhtulgi oli see lubatud ainult beebi võtmiseks ja vetsus käimiseks, emaka kokkutõmbed mis sünnitusele järgnevad on täääiiieessti kohutavad ( ja neid kutsub esile imetamine, mis kusjuures teeb ka haiget :D) ja kõhule vajutamine, et platsentat väljutada peale sünnitamist..oeh, pole sõnu selle kirjeldamiseks 😀
Igatahes selle pika jutu lõpetuseks olgu siis öeldud, et meie sõstrake nimega Ella sündis 16.05.2015 kell 2.33 kaaludes 4280g ja olles 54 cm ja me kõik armastame teda juba meeletult!
Ella on juba Eileeni nägu, EHK siis väike Bruno. Palju õnne teile, noored
Aitäh, Katri-Helena!
Väike Bruno jah 😀 Või noh, väike täiskasvanud Bruno, sest beebiBruno oli üsna teist nägu 😀
Tahtsin ka kommenteerida, et lapsed juba praegu ühte nägu
Palju õnne teile ja tere tulemast, väike armas Ella!
Aitäh!
On tõesti pisike Eileen
Väga armas nimi valitud ja tervitaks omalt poolt samuti pisikest Ellat. Palju-palju õnne teile!! 
Sarnasus täitsa olemas,jah
Aitäh!
Niiii armas, niii tore!! Väga ilus nimi ka
Ja täitsa Eileeni moodi!
Suur aitäh!
Oi kui armsad Te ikka olete! Pisike Ella on nii Eileeni nägu! Palju, palju õnne, jõudu, jaksu Teile veelkord! Oled imetlusväärne naine Britt!
Suur aitäh Sulle!
Appi,ma tahan ka oma beebit juba näha
Sinule kaasaelamine on pannud mind unustama oma sünnitamiskartuse ja sinu kolmeosalise looga ikka tekitasid korralikku närvikõdi küll! 
Minu jaoks ka esimene kord need presside valud polnudki nii valusad, kui mõelda sellele, mis valud eelnevalt olid. Väga tubli igatahes ja Ella on imearmas!
See kartus on täiesti loogiline asi ja eksisteeris ka minul kuni noh..selle hetkeni kui oli vaja sünnitada. Siis kui hetk käes, siis saad aru, et enam pole aega karta ja nüüd tuleb ruttu ennast ümber häälestada
Nii armas pisike, ise ka kaunis Palju Õnne, jõudu ja jaksu kogu teie perele
Oi, aitäh! Mulle endale tundun ma pigem üsna siniste huultega lumivalgeke sel pildil
Hästi palju õnne veelkord! Ja nimevalik mulle väga meeldib! 😉
Aitäh! Kuigi me valisime nime ikkagi enda eelistuste järgi, siis on mul ikkagi hea meel kuulda kui teistele ka meeldib!
Minu poja sündis TÄPSELT sama kaalu ja sama pikkusega
.. Palju õnne Teie perele, väga armas 
!
No näed, ühtekad!
Aitäh!
Imearmas! Mul võttis praegu pisara silma lausa (ilmselt hormoonid…kuigi mul sünnitusest varsti juba 3 kuud möödas…khmm :D). Ja väga huvitav lugemine ka, hästi kirjutatud. Nii vahva, palju õnne ja loodame, et armukadedusega läheb teil kergemalt kui meie suuremal lapsel 😉
Ma loodan, et ikka pole hormoonid, sest mul endal on neist juba kopp ees ja ei taha mõeldagi, et ma kolm kuud veel emotsionaalne vare oleksin 😀
Suur aitäh ka! Eks see armukadeduse asi hakkab lähiajal selguma..
Milline imearmas laps ja nii ilus nimi
Sa oled ikka tõeline kangelane 😀
Aitäh! No mis kangelane, täitsa tavaline naine ja ema
Väga ilus nimi ja ülimalt armas beebi! See viimane pilt teist koos annab hästi õndsust edasi!
Suur aitäh!
Ma ka kohe vaatasin, et no nii beebi Eileeni nägu ehk siis Bruno annab oma tütardele ikka nii tugevad näojooned edasi. 😀 Ja nagu ma tean, siis isa moodi tütred pididki õnnelikumad olema.
Igatahes palju õnnnnnnnnnnnnnnnnnne! Tuleb ka kohe beebiisu peale. 😀
Brunol on jah minid megageenid, ei tea kuhu minu omad kaotsi läinud on taaskord 😀
Aitäh muidugi ka :))
täiesti Eileen
aga palju palju Õnne ja tõesti ilus nimi 
Misasja, niiii Leenu moodi…no ei ole reaalne ju 😀 ja veelkord, palju õnne imekauni tütre puhul:))
Ouu, panidki ju Eileeni vanad pildid üles! No nii nii ühte nägu
Palju õnne teile!!! Muide, väga kauni nime sai preili : )
Haha 😀 Päris nii suur sarnasus pole, et sellist trikki teha saaks. Või noh, enda jaoks vähemalt mitte
Aitäh!
Palju, palju, palju, palju õnne veelkord
Ja laps on tõepoolest imeilus, Sina oled lihtsalt imetlusväärne ja Ella on võrrratu nimi!
No nii palju komplimente kohe
Aitäh-aitäh-aitäh! 
Väike Ella on tõesti meeletult armas!
Nunnumeeter igal juhul ületas kõrgele ja kaugele oma mõõdiku näidud. 😀 Palju palju õnne Teile kõigile veelkord! 
Juba tahaks ka kuulda kuidas Eileeni esimene kohtumine õekesega möödub. Tubli naine ja taas tõestasid mulle, et järgmine sünnitus on ettearvamatum! Nüüd lähen üritan oma beebiisu veidi veel kontrolli all hoida. 😀 Kallistan Teid! Pai ka! 
Nii armas lugu ja nii armas Ella
Loodan, et taastud kiirelt ja tore kuulda, et üldjoontes said ikka sellise sünnituse nagu soovisid. Sinu lugu on järjekordne elav tõestus, et sünnitused on ikka nii erinevad ja isegi selle käigus on raske lõppu ette ennustada.
Ma olen kohe nii heldinud nüüd ja beebiisuga üle valatud, et raske olla kohe 😀 Ootan põnevusega järgmisi beebipostitusi
Aitäh!
Mul on tunne, et nüüdseks on taastutud. Kokkutõmbed enam ei kimbuta, enesetunne on hea ( nõrkus kadunud), nüüd ainult see tore valu kus rinnad “lüpsmisega” harjuvad 😀
nii nunnu :). haigutus on armas. pisike inimene :))
ja viimane pilt on nagu tahan ka:P:D nii südamlik
Suured õnnitlused
Imearmas Ella ja väga väga tubli Sina! peale sünnitamise kogemust muutus minu mõttemaalim naistest päris kõvasti-lapse siia ilma toomine teeb naisest minu meelest ikka uskumatult kange tegelase. Ja sa oled teistkordselt selle tõestuseks! See on üks ütlemata ebainimlikult valus, kuid imelisim kogemus, mis elus vist olla saab
Mul on teie pärast siiralt hea meel, väike preili saab endale imetoreda perekonna 
Mõnusat kohanemist teile selles uues olukorras ja rõõmsaid päevi! 😉
Aitäh!
Jah, minu arvates üldse on sünnitus selline..natukene silmiavav kogemus. Et näed kui paljuks su keha ja meel suutelised on
Ma peale esimest sünnitust sain ikka korraliku eneseanalüüsi ära teha 😀
Ma ju ei teadnud tegelikult oma valulävest muhvigi ja arvasin, et ma kogu sünnituse kriiskan ja karjun, aga olin hoopis tasa ja hoidsin sel viisil jõudu. Hiljem sain aru, et tegelikult käitun ma alati keerulisemates situatsioonides niimoodi : tõmbun endasse ja üritan üksinda hakkama saada.
Ja noh..hambaarsti ka väga ei karda peale sünnitusi :D:D
Palju palju õnne teie perele! Ise ootan oma juunialguse beebit ning samuti teine sünnitus tulemas. Ehk siis see kõik tegi sinu ootusele kaasa elamise veel põnevamaks
No täitsa Elieeni nägu ja mis imetore nimi!
Võibolla TMI, aga ma vist istuks terve päevade esimese ja teise päeva poti peal. Kuidagi krambid lihtsalt haihtuvad selleks ajaks kui ma seal istun
See platsenta jutt 😀 Mul läks süda pahaks, tuli meelde, kui ise sünnitasin ja see asi järgnes 😀
Palju, palju õnne Teile kõigile!
Nii tore, et kaua oodatud “blogibeebi” on sündinud. Läbi huumori tekkis selline mõte, et kõik su blogilugejad olid koos sinuga rasedad ja beebi oli väga oodatud 😀 Sõstrake sai väga ilusa nime ja tõesti on suure õe moodi. Igatahes tervitused uuele ilmakodanikule ja õnnitlused perele!
Blogibeebi 😀 Oodatud oli ta tõesti ja mul oli väga vahva koos lugejatega niimoodi oodata ja terve raseduse sellist vahvat toetust saada
Suur aitäh ilusate sõnade eest!
Me vaatasime kohe, et nii ühte nägu lapsed! Palju õnne teile
Äkki mängib rolli see, et ma olen alati kaksikutest unistanud 😀 Et noh..päriselt ei vedanud välja, aga sain siis vähemalt väikese vanusevahega ja sarnased 😀
Aitäh!
Palju õnne! Soovin, et Ellale kõike paremat ning loodan, et temast kasvab andekas, lennukas ja terve laps.
Suurimad õnnesoovid ja jõudu-jaksu! Supernunnud olete mõlemad. Ja ei saa jätta ikka mainimata ka, et niiiiiii põnev lugemine, nagu ülipõnev järjejutt (mitte et mulle meeldiks lugeda inimese valudest, aga kuna enda sünnitus on veel eredalt meeles, siis i know what you felt
)
Aitäh! Ah, need valud..
Mul endal oli tegelikult väga hea meel, et ma kõik kirja sain, sest mul on tõesti kahju, et ma peale Leenu sündi nii detailivaese sünniloo kirjutasin ja paljusid asju ei mäletagi 
Väga nunnud! Olete veel haiglas? Kas Sul on kuskil Eileeni sünnilugu ka kirjas? Või noh..ma nüüd hakkan otsima 😀
http://lifeaccordingtob.com/tere-tulemast-eileen/ Küll tunduvalt vähem detailsem
Haiglas jah, kui kõik korras on, siis saame teisipäeval välja. Siin hoitakse protokolli järgi minimaalselt 3 päeva sees. Kui Ella oleks paar tundi varem sündinud, siis võiks juba homme saada, aga noh..
Palju,palju õnne, lapsed on tõesti nii sarnased ja isasse.
Olen nii kaua kaasa elanud, nii tore, et lõpuks preili käes. Palju palju õnne,tervist ja rõõmu!
Ma fb-s arvasin, et see Eileeni pilt oli Ella – tõesti nagu kaksikud.
Suur aitäh ja nii vahva, et kaasa elasid!
Ella on tõesti kauni kõlaga väga naiselik nimi (hispaania keeles tähendabki see ju naissoost “tema”) ning seda on lihtne hääldada igas keeles. Naljakas, aga ka minu meelest meenutab sõstrake praegust 2-aastast Eileeni rohkem, kui Eileen ise beebina:D Toredat kooskavamist tervele perele ja ilusat elu kaunile Ellale!
Just mõtlesin sama, et arvatavasti rohkem Eileeni nägu kui Eileen ise oli
ja siin saab selle nimega tulevikus kindlasti vahva olema 
Hispaania keeles hääldatakse seda Eija
Palju õnne! Väga põnev oli sünnituslugu lugeda. Tõesti väga sarnased õed:)
Nii armas sõstrake ja väga ilusa nimega
Kas sul Leenu oli sama raske v on Ella raskem? Palju palju õnne 
Leenu oli 3880g sündides ehk siis veidi vähem
Oh sa poiss! Veel suurem kui minu poja, no nii tubli naine oled!!
Mis ma oskan öelda..mul ahi kergitab hästi 😀
Aitäh!
Nii armas! Palju-palju õnne teile ja Ella suurele õekesele
Sa kirjutad nii ilusasti,et isegi sünnitamine tundub,kuidagi…lebo:D
….aga eks tegelikult see valu tulebki lihtsalt üle elada ja kuigi ma ei sooviks elusees sellist valu enam üle elada, siis nagu sa välja tõid, et lapse nimel võib ju seda teha:D
ja kuigi ma olen endiselt arvamuselt, et sünnitamine on midagi väga hirmsat, siis tõesti ega taastuminegi alla sellele ei jäänud.
Palju õnne veel kord ja teretulemast Ellale!:)
Ta on väga armas!
Just, lapse nimel võib! Bruno just muigas, et kui ma varba ära löön, siis on selline draamateater lahti, aga kui vaja sünnitada, siis on äkitselt enesekontroll paigas 😀 Ma siis tegin talle selgeks, et varba ära löömine on tahtmatu ja niisama universium mind ründamas, aga lapse saamine on teadlik otsus, nii et las ma vingun aga rahus edasi oma väikeste valude üle 😀
Aitäh ka! :))
Palju õnne! Väga põnev lugemine, arvestades et mul endal on see kogemus kohe kohe ees ootamas. Ja no uskumatu kui sarnased beebid. Äge perekond teil!
Ei teagi kohe, millise postituse alla õnnitlus panna; panen siis siia. Lõpuks ometi tuli see postitus, mida ma juba pikalt oodanud olen. Suured õnnitlused asjaosalistele!! Tublid olete, saite suurepäraselt hakkama. Ja ma arvan, et sa ei pea vabandama selle pärast, et mõni koht su loos on liiga detailse infoga – no sünnitus on ju selline -alati mitte kõige puhtam tegevus, või kuidas seda nüüd öelda. Väga huvitav on lugeda igatahes!
Tutika beebi lõhn ja pehmus tulevad pilte vaadates kohe meelde
Tere tulemast, Ella! Palju palju õnne kogu perele!
Nagu piltidelt näha tegi Bruno hiirega su kõhul copy-paste ja sündis veel üks Eileen. 😀
Palju palju õnne teile! Sa oled nii vapper hiireke!
Väike koopia jah 😀
Aitäh! Tunne on küll nagu lõvil, ei tea mis hiirtest sa räägid 😀
Väga ilus sõsarake suurele õele! Palju palju õnne! Nagu näha, siis tulemata ei jäänud. 😀 Isver, mõtlesin suurusenumbreid vaadates, kas julgengi osta 50 suurust, missest, et eeldatavasti plika tulemas..
Ma arvan, et mõned asjad võiksid ikka 50 suuruses olemas olla, aga liiga palju neid tõesti varuda ei tasuks
Mina alguses kartsin, et Nextist tellitud 56 cm pidžamad on sellised, et beebi upub neisse, aga vat..täpselt parajad ja ilmselt peab mõne nädala pärast hoopis juba välja vahetama 😀
Lugedes tuli kohe enda lapse aastatagune sünnitus meelde. 😀 Muideks, minu laps sai samal kuupäeval aastaseks, kui sinu Ella sündis.
Aga soovin teile palju jaksu ja rõõmsaid hetki! 
Imearmas printsess! 
Ma poisile ostsin ainult ühe body 50 suuruses ja hea oli, et seda numbrit rohkem ei võtnud – kuigi ta sündis 39ndal nädalal ja oli oma 3.1kg juures juba 52 cm pikk.
Paistab, et teil tõesti tuleb 62 kiiremas korras juurde tellida ja sulle eriti suured (aga õrnad) patsutused seljale, et nii kiiresti ja kergelt hakkama said! Tahaks ka.. (teach me, master)
Mulle tundub, et uue ilmakodaniku nimi on kuidagi nagu alati olemas olnud, sobib kokku teie perega aga siiski on tema enda moodi. 😀 Enam segasemalt vist ei saa seletatud..
Kusjuures ei ole segane seletus..
Meil oli tegelikult hoopis üks teine nimi kokkulepitud juba peale Leenu sündi, et noh..KUI kunagi peaks veel üks tütar tulema.
Siis aga jäin rasedaks ja nagu välk selgest taevast, lõi pähe, et see beebi on Ella. Ja sellest hetkest alates ei ole ma osanud teda ühegi teise nimega ette kujutada
Oi, su esimene sündis ju siis puhta “modellimõõtudes” :D!
Aga hmm..tegelikult see kiirus ju oleneb, et mis hetkest me hakkame arvestama seda sünnitustegevust. Ametlikult vast võetakse selle järgi, mil geeli pandi, ehk siis 16.30 ja niipidi arvutades ei olnud ju midagi kiire. Aga kui võtta selle järgi, millal valud tegelikult tõsiseks läksid ja asi käima läks, siis oli samas päris turbo :))
Ma küll ei tea, mis see esialgne variant oli, kuid praegune sobib nagu valatud. Meilgi on nö esimese ülejääk (poisile oli kordades raskem nime valida) juba ebasobivate sekka saadetud ning mind on kummitamas üks teine nimi, millega õnneks kaasagi nõus on
Jah, tuli selline nuudel välja 😀 Kosus väga kiiresti, kuu vanuselt oli juba 4,8 kg.
Arvestades siis õigete valude tekkest kuni pressideni, väga kiiresti said selle avatuse. 😀 Oskad suurepäraselt koostööd teha enda kehaga (ja samal ajal tunduda prantslastele paraja hulluna). Need on need kanged Eesti naised..
Palju õnne Teile! See viimane pilt on imeilus!
Sind vaadates on sõstrakese mõõdud üllatavalt suurejoonelised 😀
Heh, miks nii? Ma olen ju ise ka valdavalt suuremõõduline 😀
Aitäh muidugi ka!
Oh ole nüüd sa oled 😀 no vot siis tegelikult ju juba olid? kadestamisväärselt kaunis rase! Mul ei ole mitterasedana ka sellised peenikesed käsivarred! Ja kirjutan siia alla veel, et ei grammigi üleliigset infot (uuemas postituses) ning super, et sünniloo siiski avaldasid ja täismahus!!!
No ma mõtlesin pigem niipidi, et ma olen päris pikk ja kaalu poolest täitsa keskmine, st. kindlasti mitte peenike ega kõhn
Et mind ennast väga ei üllatanudki need mõõtmed lapse puhul 😀
Aitäh veelkord
Palju, palju õnne!
Tere tulemast, väike Ella, ja palju õnne kogu perele!
Imearmas beebi sul:) Kas Eileen on juba beebit näinud?
Aitäh
Esiteks peaks muidugi ütlema palju palju palju õnne 
Aga tänan sellepärast, et pelgasin (noh natuke pelgan endiselt) sünnitust aga sinu lugu lugedes ja kaasa mõeldes, et valu tuleb ära valutada ja üritada võimalikult lõtv olla, et beebi saaks sündida on tõeline tarkusetera 
Panen kõrvataha ja üritan samamoodi toimida 
Päikest teie perele 
Mulle oleks endale vist enne esimest sünnitust sarnane nõuanne ära kulunud..
Kui juba asi kord läbi tehtud, siis lihtsalt tead umbes milliseid valusid oodata ja teaad ka seda, et need saavad ühel hetkel otsa.
Aga esimesel korral on paras teadmatus ja hirm, mis kisuvadki keha krampi, nii et ma loodan tõesti, et suudad enda meele selgena hoida ja kehaga koostööd teha, ning siis ongi sul väike silmatera natukenegi kergemini käes!
Aitäh!
no nii armas väike Ella!
palju õnne veelkord!
Palju palju õnne ja tere tulemast maailma,väike ilus Ella!:)
Väga ilus beebi ja endiselt ilus emme. Küll sa ikka näed hea välja peale sellist raskest tööd. Palju paljuõnne teile kõigile
Palju rõõmu maailmaimest! Nimevalik on erakordselt hästi õnnestunud
Huvitav on lugeda, kuidas ikka sünnitused valude osas nii erinevad on. Aga vetsus istumise eelised tundsin vägagi ära. Kuid kõige peamisem on ikkagi see õnn, mis hetk hiljem sinu vastas on!