• Esileht
  • Lapsed
  • KKK
  • Kõik meist
  • Pulmast
  • Kontakt
    • 
    • 
    • 
    • 

Briti blogi

Sõstrakese sünnilugu osa III

17. mai 2015 by britt 88 Comments

..Natukene enne kella kahte öösel jõudsin ma sünnitusosakonda ja eneselegi suureks üllatuseks lubati mind lahkesti naturaalsünnitustuppa. Komplikatsioone polnud ja kuna ma olin endiselt endas kindel, et epiduraali ei taha, siis leidsid nad, et võin seal ju valutada küll.

Ämmaemandaks oli keegi vahva ja krapsakas preili, kes tundis rõõmu, sest see olevat tal poole aasta jooksul teine kord naturaaltoas olla, sest noh..keegi ju ei taha muidu :)

Kuna ma eelmise ämmaemanda sõnutsi veel niipea sünnitama ei pidavat hakkama, leidis ta, et enne kui ta mu heameelega pallile hüppama paneks, tahaks ta mu hoopis ktg alla lesima panna.

Mina leidsin aga hoopis TAASKORD, et ma tahaksin hoopis vetsu minna. Ma ei tea miks või kuidas, aga no ausõna..valude ajal oli lihtsalt hea istuda.

Istusin ma siis “rõõmsalt” potile ja tundsin, et pealetulev valu oli teistsugune..kuidagi tungivam ja ee..pressivam. Muigasin omaette, et ei tea küll mis mul siin enam pressida, kui sisikond end tilgatumaks mõned tunnid tagasi tegi ( liiiiiiga palju infot, EKS).

Seejärel seadsin end sisse sünnituslaual/toolil/voodil ( no ma ei oska seletada, kordades laiem kui tool, aga mitte päris voodi ja absoluutselt igatpidi reguleeritav) ja enne kui vaene ämmaemand jõudis ühe ktg anduri külge panna, haarasin ma äkitselt Brunolt kraest ja röökisin täiest kõrist ” I need to push.. NOW”.

Ämmaemand ehmatas muidugi mu kõvahäälelisuse peale ära, sest seni polnud ma vist sõnakestki lausunud ja lihtsalt omaette “uuuuuuuu”tanud.

Ta jõudis vaid lausuda, et pool tundi tagasi oli mul ju avatust 2,5 sõrme jagu ja küll see pressimistunne läheb üle, aga kui ta nägi mu äärmiselt punast nägu mis tahtis VÄGA pressida, suskas ta siiski oma käe kontrollimiseks sisse ja ehmatas end kaameks : täisavatus, PRESSI.

Ja nii me siis hakkasime kulgema, tema omaette arutledes kuidas ma poole tunniga sellise hüppe läbi tegin ja mina lihtsalt tundes, et kui ma siiani pole lõhki läinud, siis nüüd küll lähen.

Mina, kes ma muidugi rääkisin sada korda, et külili/selili ei sünnita, keeldusin absoluutselt positsiooni vahetamast ja olin nõus pressima ainult pikali ja külili.

Paraku tuli õigepea välja, et erilist efektiivsust sel teguviisil polnud ja beebile ei tundunud see ka meeldivat.

Mis seal ikka, pöörasin end siis aga selili ja jalatoed sätiti niiviisi, et ma saaksin vastu neid toetada ja kasutada neid lisatoena pressimiseks.

Ühel hetkel ma tundsin, et jaks sai otsa ja siis ma vist tegin esimest ja ainukest korda VÄGA kõva häält ja lihtsalt karjusin ja nii moepärast pressisin natu-natukene kaasa.

Ämmaemand pidi küll kiirelt nentima, et kasu pole sellisest karjumisega pressimisest midagi ja tõenäoliselt lihtsalt saan kurguvalu.

Nii ma siis sain endale minutikese puhkamiseks ja instruktsioonid pressimiseks ilma hääleta aga kogu jõudu kasutades.

Ma mäletan nii hästi ( no sest antud hetkel kui ma seda kirjutan, on sellest vähem kui 24h khmhkm) kuidas ma tundsin, et ma ei suuda, et see pole puhtfüüsiliselt võimalik, aga kuuldes ämmemandat ütlemas, et beebi südametoonid langevad ja tal on vaja KOHE välja saada, leidsin ma endas sellise jõu, et mul oli ükskõik kui ma ka 500tükiliseks pusleks oleksin altpoolt lagunenud.

Ma surusin ja ma surusin ja ma vist isegi ei hinganud ja surusin veel ja siis ma tundsin seda..Kell 2.33 mu suur ja ümmargune arbuusikõht haihtus ja mu lodevale pizzakõhule asetati sõstrakene.

Lõpuks sain ma teda näha! Olin ma teda ju päris pikalt endaga kaasas kandnud, aga nüüd oli meil aeg päriselt tutvuda.

Kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, siis need peale geelitamist olnud kokkutõmbed olid ikka paras naljanumber ja sünnitusvaludeks loeksin ma ise ehk valusid, mis olid reede õhtul alates kella kaheksast.

Aga sünnitustegevus ise oli VÄGA kiire ja väga äkiline. Samas tuleb mul tõdeda, et siiski kergem kui Leenuga, sest selliseid ” appi-ma ei taha enam elada” valusid oli ainult 3-4 tükki ja siis saabusid juba äkitselt pressid.

Kuigi see on ilmselt individuaalne, siis presse endid mina väga valusaks ei pea. Need on ebamugavad ja tekitavad tõepoolest “lõhkiminemise tunde”, aga see on ikkagi natukene teistmoodi ja minu jaoks on emaka kokkutõmbed avanemise ajal ikkagi palju hullema kaliibriga valud.

Muidugi läks sarnaselt Leenu sünniga see, et ka sel korral kaotasin ma verd. Ma ei tea palju Leenuga, aga sel korral natukene üle poole liitri, mis tähendas seda, et mul tuli sünnitustoas veel kaks tundi tilguti all istuda ( mis oli kusjures esimene kord kui mind nõelaga torgiti sünnituse ajal!). Lisaks siis ka kolm pisikest õmblust, aga kuna ma neid ei tundnud, siis need mind ei häirinud ( ja ei häiri siiani, sest nad on vist natukene meeldivamates asukohtades, sest vetsuskäimine ei ole probleem :) )

Lõpuks kell 6 hommikul otsustati meid palatisse tagasi kupatada ja sellest mul erilisi mälestusi pole peale selle, et ämmaemand mu põski patsutas ja karjus, et ma veel nendega jääksin. Minul aga kõrvus kumises ja silme ees virvendas ning pea käis lõdvalt ühelt küljelt teisele. No pole mitte minust seda sünnitajat, kes ise hopsti palatisse künnib ja oma elu elama hakkab :)

Üritasime siis ühele medõele selgeks teha, et meid palun ei tuldaks kell 7 hommikul äratama, sest meile kõigile kuluks väike puhkus ära ja kuigi ta nõustus, siis noh..võite isegi aimata, et kell 7 tuli keegi meid äratama ja lisaks otsustati mult veel verd võtta ja noh..ühesõnaga oldi natukene tüütud :)

Mis puutub aga veel sünnitusse, siis kuigi ma kartsin siin sünnitamist meeletult, siis oli see tegelikult natukene asjata. Jah, ma usun siiski, et esilekutsumise otsus oli liialt rutakas, aga minuga tegelenud personal oli üldjoontes väga meeldiv ja toetav, ning mind torgiti kordades vähem kui ma kartsin ja eeldasin.

Epiduraali kohta küsiti ainult kaks korda ja kuigi mu otsust seda ega ühtki muud valuvaigistit mitte kasutada peeti natukene naljakaks, siis seda austati.

Ühesõnaga minusse suhtuti ilusasti ja kõik läks ilusasti.

Lõppkokkuvõttes pean aga nentima, et taaskord on taastumine keerulisem kui sünnitamine ise. Püsti tõusmine oli mul poole päevani keelatud ja eile õhtulgi  oli see lubatud ainult beebi võtmiseks ja vetsus käimiseks, emaka kokkutõmbed mis sünnitusele järgnevad on täääiiieessti kohutavad ( ja neid kutsub esile imetamine, mis kusjuures teeb ka haiget :D) ja kõhule vajutamine, et platsentat väljutada peale sünnitamist..oeh, pole sõnu selle kirjeldamiseks 😀

Igatahes selle pika jutu lõpetuseks olgu siis öeldud, et meie sõstrake nimega Ella sündis 16.05.2015 kell 2.33 kaaludes 4280g ja olles 54 cm ja me kõik armastame teda juba meeletult!
DSC_1750
DSC_1744
DSC_1757
DSC_1763
DSC_1792

Filed Under: Määratlemata

Comments

  1. katrihelenak says

    17. mai 2015 at 15:12

    Ella on juba Eileeni nägu, EHK siis väike Bruno. Palju õnne teile, noored :)

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 18:52

      Aitäh, Katri-Helena! :) Väike Bruno jah 😀 Või noh, väike täiskasvanud Bruno, sest beebiBruno oli üsna teist nägu 😀

      Vasta
  2. Kadri says

    17. mai 2015 at 15:15

    Tahtsin ka kommenteerida, et lapsed juba praegu ühte nägu :)
    Palju õnne teile ja tere tulemast, väike armas Ella!

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 18:53

      Aitäh! :)

      Vasta
  3. Liis says

    17. mai 2015 at 15:18

    On tõesti pisike Eileen :) Väga armas nimi valitud ja tervitaks omalt poolt samuti pisikest Ellat. Palju-palju õnne teile!! :)

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 18:53

      Sarnasus täitsa olemas,jah :) Aitäh!

      Vasta
  4. Merlin says

    17. mai 2015 at 15:19

    Niiii armas, niii tore!! Väga ilus nimi ka :) Ja täitsa Eileeni moodi!

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 18:54

      Suur aitäh! :)

      Vasta
  5. Janeli says

    17. mai 2015 at 15:23

    Oi kui armsad Te ikka olete! Pisike Ella on nii Eileeni nägu! Palju, palju õnne, jõudu, jaksu Teile veelkord! Oled imetlusväärne naine Britt! :)

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:12

      Suur aitäh Sulle! :)

      Vasta
  6. Janely says

    17. mai 2015 at 15:26

    Appi,ma tahan ka oma beebit juba näha :) Sinule kaasaelamine on pannud mind unustama oma sünnitamiskartuse ja sinu kolmeosalise looga ikka tekitasid korralikku närvikõdi küll! :) Minu jaoks ka esimene kord need presside valud polnudki nii valusad, kui mõelda sellele, mis valud eelnevalt olid. Väga tubli igatahes ja Ella on imearmas!

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:13

      See kartus on täiesti loogiline asi ja eksisteeris ka minul kuni noh..selle hetkeni kui oli vaja sünnitada. Siis kui hetk käes, siis saad aru, et enam pole aega karta ja nüüd tuleb ruttu ennast ümber häälestada :)

      Vasta
  7. kristi says

    17. mai 2015 at 15:28

    Nii armas pisike, ise ka kaunis Palju Õnne, jõudu ja jaksu kogu teie perele :)

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:14

      Oi, aitäh! Mulle endale tundun ma pigem üsna siniste huultega lumivalgeke sel pildil :)

      Vasta
  8. elex86 says

    17. mai 2015 at 15:30

    Hästi palju õnne veelkord! Ja nimevalik mulle väga meeldib! 😉

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:15

      Aitäh! Kuigi me valisime nime ikkagi enda eelistuste järgi, siis on mul ikkagi hea meel kuulda kui teistele ka meeldib! :)

      Vasta
  9. evelin says

    17. mai 2015 at 15:34

    Minu poja sündis TÄPSELT sama kaalu ja sama pikkusega :) .. Palju õnne Teie perele, väga armas :) !

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:16

      No näed, ühtekad! :)
      Aitäh!

      Vasta
  10. Kaidi says

    17. mai 2015 at 15:35

    Imearmas! Mul võttis praegu pisara silma lausa (ilmselt hormoonid…kuigi mul sünnitusest varsti juba 3 kuud möödas…khmm :D). Ja väga huvitav lugemine ka, hästi kirjutatud. Nii vahva, palju õnne ja loodame, et armukadedusega läheb teil kergemalt kui meie suuremal lapsel 😉

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:17

      Ma loodan, et ikka pole hormoonid, sest mul endal on neist juba kopp ees ja ei taha mõeldagi, et ma kolm kuud veel emotsionaalne vare oleksin 😀

      Suur aitäh ka! Eks see armukadeduse asi hakkab lähiajal selguma.. :)

      Vasta
  11. E says

    17. mai 2015 at 15:36

    Milline imearmas laps ja nii ilus nimi :) Sa oled ikka tõeline kangelane 😀

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:26

      Aitäh! No mis kangelane, täitsa tavaline naine ja ema :)

      Vasta
  12. Helle says

    17. mai 2015 at 15:38

    Väga ilus nimi ja ülimalt armas beebi! See viimane pilt teist koos annab hästi õndsust edasi!

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:27

      Suur aitäh! :)

      Vasta
  13. Katre says

    17. mai 2015 at 15:41

    Ma ka kohe vaatasin, et no nii beebi Eileeni nägu ehk siis Bruno annab oma tütardele ikka nii tugevad näojooned edasi. 😀 Ja nagu ma tean, siis isa moodi tütred pididki õnnelikumad olema. :)

    Igatahes palju õnnnnnnnnnnnnnnnnnne! Tuleb ka kohe beebiisu peale. 😀

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:28

      Brunol on jah minid megageenid, ei tea kuhu minu omad kaotsi läinud on taaskord 😀

      Aitäh muidugi ka :))

      Vasta
  14. Lilli says

    17. mai 2015 at 15:48

    täiesti Eileen :) aga palju palju Õnne ja tõesti ilus nimi :)

    Vasta
  15. neiu says

    17. mai 2015 at 15:48

    Misasja, niiii Leenu moodi…no ei ole reaalne ju 😀 ja veelkord, palju õnne imekauni tütre puhul:))

    Vasta
  16. rrrlaura says

    17. mai 2015 at 15:55

    Ouu, panidki ju Eileeni vanad pildid üles! No nii nii ühte nägu :) Palju õnne teile!!! Muide, väga kauni nime sai preili : )

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:31

      Haha 😀 Päris nii suur sarnasus pole, et sellist trikki teha saaks. Või noh, enda jaoks vähemalt mitte :)

      Aitäh!

      Vasta
  17. Kelli says

    17. mai 2015 at 16:01

    Palju, palju, palju, palju õnne veelkord :) Ja laps on tõepoolest imeilus, Sina oled lihtsalt imetlusväärne ja Ella on võrrratu nimi!

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 20:52

      No nii palju komplimente kohe :) Aitäh-aitäh-aitäh! :)

      Vasta
  18. Helen says

    17. mai 2015 at 16:03

    Väike Ella on tõesti meeletult armas! :) Nunnumeeter igal juhul ületas kõrgele ja kaugele oma mõõdiku näidud. 😀 Palju palju õnne Teile kõigile veelkord! :) Juba tahaks ka kuulda kuidas Eileeni esimene kohtumine õekesega möödub. Tubli naine ja taas tõestasid mulle, et järgmine sünnitus on ettearvamatum! Nüüd lähen üritan oma beebiisu veidi veel kontrolli all hoida. 😀 Kallistan Teid! Pai ka! :)

    Vasta
  19. Kätlin says

    17. mai 2015 at 16:09

    Nii armas lugu ja nii armas Ella :) Loodan, et taastud kiirelt ja tore kuulda, et üldjoontes said ikka sellise sünnituse nagu soovisid. Sinu lugu on järjekordne elav tõestus, et sünnitused on ikka nii erinevad ja isegi selle käigus on raske lõppu ette ennustada.
    Ma olen kohe nii heldinud nüüd ja beebiisuga üle valatud, et raske olla kohe 😀 Ootan põnevusega järgmisi beebipostitusi :)

    Vasta
    • britt says

      18. mai 2015 at 11:55

      Aitäh! :)

      Mul on tunne, et nüüdseks on taastutud. Kokkutõmbed enam ei kimbuta, enesetunne on hea ( nõrkus kadunud), nüüd ainult see tore valu kus rinnad “lüpsmisega” harjuvad 😀

      Vasta
  20. h says

    17. mai 2015 at 16:32

    nii nunnu :). haigutus on armas. pisike inimene :))
    ja viimane pilt on nagu tahan ka:P:D nii südamlik :)

    Vasta
  21. Jaana says

    17. mai 2015 at 16:33

    Suured õnnitlused :)

    Vasta
  22. sandraojamae says

    17. mai 2015 at 16:37

    Imearmas Ella ja väga väga tubli Sina! peale sünnitamise kogemust muutus minu mõttemaalim naistest päris kõvasti-lapse siia ilma toomine teeb naisest minu meelest ikka uskumatult kange tegelase. Ja sa oled teistkordselt selle tõestuseks! See on üks ütlemata ebainimlikult valus, kuid imelisim kogemus, mis elus vist olla saab :) Mul on teie pärast siiralt hea meel, väike preili saab endale imetoreda perekonna :)
    Mõnusat kohanemist teile selles uues olukorras ja rõõmsaid päevi! 😉

    Vasta
    • britt says

      18. mai 2015 at 12:35

      Aitäh! :)

      Jah, minu arvates üldse on sünnitus selline..natukene silmiavav kogemus. Et näed kui paljuks su keha ja meel suutelised on :) Ma peale esimest sünnitust sain ikka korraliku eneseanalüüsi ära teha 😀

      Ma ju ei teadnud tegelikult oma valulävest muhvigi ja arvasin, et ma kogu sünnituse kriiskan ja karjun, aga olin hoopis tasa ja hoidsin sel viisil jõudu. Hiljem sain aru, et tegelikult käitun ma alati keerulisemates situatsioonides niimoodi : tõmbun endasse ja üritan üksinda hakkama saada.

      Ja noh..hambaarsti ka väga ei karda peale sünnitusi :D:D

      Vasta
  23. kerttucarmen says

    17. mai 2015 at 16:58

    Palju palju õnne teie perele! Ise ootan oma juunialguse beebit ning samuti teine sünnitus tulemas. Ehk siis see kõik tegi sinu ootusele kaasa elamise veel põnevamaks :)

    Vasta
  24. LLL says

    17. mai 2015 at 17:05

    No täitsa Elieeni nägu ja mis imetore nimi!

    Võibolla TMI, aga ma vist istuks terve päevade esimese ja teise päeva poti peal. Kuidagi krambid lihtsalt haihtuvad selleks ajaks kui ma seal istun :)

    Vasta
  25. Kadi says

    17. mai 2015 at 17:10

    See platsenta jutt 😀 Mul läks süda pahaks, tuli meelde, kui ise sünnitasin ja see asi järgnes 😀

    Palju, palju õnne Teile kõigile!

    Vasta
  26. C. says

    17. mai 2015 at 17:11

    Nii tore, et kaua oodatud “blogibeebi” on sündinud. Läbi huumori tekkis selline mõte, et kõik su blogilugejad olid koos sinuga rasedad ja beebi oli väga oodatud 😀 Sõstrake sai väga ilusa nime ja tõesti on suure õe moodi. Igatahes tervitused uuele ilmakodanikule ja õnnitlused perele!

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:32

      Blogibeebi 😀 Oodatud oli ta tõesti ja mul oli väga vahva koos lugejatega niimoodi oodata ja terve raseduse sellist vahvat toetust saada :)

      Suur aitäh ilusate sõnade eest! :)

      Vasta
  27. madiken says

    17. mai 2015 at 17:16

    Me vaatasime kohe, et nii ühte nägu lapsed! Palju õnne teile :-)

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 19:33

      Äkki mängib rolli see, et ma olen alati kaksikutest unistanud 😀 Et noh..päriselt ei vedanud välja, aga sain siis vähemalt väikese vanusevahega ja sarnased 😀

      Aitäh! :)

      Vasta
  28. Gerttu says

    17. mai 2015 at 17:26

    Palju õnne! Soovin, et Ellale kõike paremat ning loodan, et temast kasvab andekas, lennukas ja terve laps.

    Vasta
  29. Pille says

    17. mai 2015 at 17:26

    Suurimad õnnesoovid ja jõudu-jaksu! Supernunnud olete mõlemad. Ja ei saa jätta ikka mainimata ka, et niiiiiii põnev lugemine, nagu ülipõnev järjejutt (mitte et mulle meeldiks lugeda inimese valudest, aga kuna enda sünnitus on veel eredalt meeles, siis i know what you felt :) )

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 20:53

      Aitäh! Ah, need valud.. :) Mul endal oli tegelikult väga hea meel, et ma kõik kirja sain, sest mul on tõesti kahju, et ma peale Leenu sündi nii detailivaese sünniloo kirjutasin ja paljusid asju ei mäletagi :(

      Vasta
  30. Siks says

    17. mai 2015 at 17:31

    Väga nunnud! Olete veel haiglas? Kas Sul on kuskil Eileeni sünnilugu ka kirjas? Või noh..ma nüüd hakkan otsima 😀

    Vasta
    • britt says

      17. mai 2015 at 22:11

      http://lifeaccordingtob.com/tere-tulemast-eileen/ Küll tunduvalt vähem detailsem :)

      Haiglas jah, kui kõik korras on, siis saame teisipäeval välja. Siin hoitakse protokolli järgi minimaalselt 3 päeva sees. Kui Ella oleks paar tundi varem sündinud, siis võiks juba homme saada, aga noh.. :)

      Vasta
  31. Kristi says

    17. mai 2015 at 17:46

    Palju,palju õnne, lapsed on tõesti nii sarnased ja isasse.

    Vasta
  32. Erlin says

    17. mai 2015 at 17:47

    Olen nii kaua kaasa elanud, nii tore, et lõpuks preili käes. Palju palju õnne,tervist ja rõõmu! :) Ma fb-s arvasin, et see Eileeni pilt oli Ella – tõesti nagu kaksikud.

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 20:41

      Suur aitäh ja nii vahva, et kaasa elasid! :)

      Vasta
  33. Katre says

    17. mai 2015 at 17:49

    Ella on tõesti kauni kõlaga väga naiselik nimi (hispaania keeles tähendabki see ju naissoost “tema”) ning seda on lihtne hääldada igas keeles. Naljakas, aga ka minu meelest meenutab sõstrake praegust 2-aastast Eileeni rohkem, kui Eileen ise beebina:D Toredat kooskavamist tervele perele ja ilusat elu kaunile Ellale!

    Vasta
    • Kris says

      17. mai 2015 at 20:54

      Just mõtlesin sama, et arvatavasti rohkem Eileeni nägu kui Eileen ise oli :)
      Hispaania keeles hääldatakse seda Eija :) ja siin saab selle nimega tulevikus kindlasti vahva olema :)

      Vasta
  34. Sigrit says

    17. mai 2015 at 18:12

    Palju õnne! Väga põnev oli sünnituslugu lugeda. Tõesti väga sarnased õed:)

    Vasta
  35. H.V says

    17. mai 2015 at 19:40

    Nii armas sõstrake ja väga ilusa nimega :) Kas sul Leenu oli sama raske v on Ella raskem? Palju palju õnne :)

    Vasta
    • britt says

      18. mai 2015 at 11:55

      Leenu oli 3880g sündides ehk siis veidi vähem :)

      Vasta
  36. pr6uatamm says

    17. mai 2015 at 19:46

    Oh sa poiss! Veel suurem kui minu poja, no nii tubli naine oled!! :-)

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 20:54

      Mis ma oskan öelda..mul ahi kergitab hästi 😀
      Aitäh! :)

      Vasta
  37. E says

    17. mai 2015 at 20:08

    Nii armas! Palju-palju õnne teile ja Ella suurele õekesele :)

    Vasta
  38. Kati says

    17. mai 2015 at 20:18

    Sa kirjutad nii ilusasti,et isegi sünnitamine tundub,kuidagi…lebo:D

    ….aga eks tegelikult see valu tulebki lihtsalt üle elada ja kuigi ma ei sooviks elusees sellist valu enam üle elada, siis nagu sa välja tõid, et lapse nimel võib ju seda teha:D

    ja kuigi ma olen endiselt arvamuselt, et sünnitamine on midagi väga hirmsat, siis tõesti ega taastuminegi alla sellele ei jäänud.

    Palju õnne veel kord ja teretulemast Ellale!:)

    Ta on väga armas!

    Vasta
    • britt says

      19. mai 2015 at 20:56

      Just, lapse nimel võib! Bruno just muigas, et kui ma varba ära löön, siis on selline draamateater lahti, aga kui vaja sünnitada, siis on äkitselt enesekontroll paigas 😀 Ma siis tegin talle selgeks, et varba ära löömine on tahtmatu ja niisama universium mind ründamas, aga lapse saamine on teadlik otsus, nii et las ma vingun aga rahus edasi oma väikeste valude üle 😀

      Aitäh ka! :))

      Vasta
  39. Anary says

    17. mai 2015 at 21:07

    Palju õnne! Väga põnev lugemine, arvestades et mul endal on see kogemus kohe kohe ees ootamas. Ja no uskumatu kui sarnased beebid. Äge perekond teil!

    Vasta
  40. Inga says

    17. mai 2015 at 21:27

    Ei teagi kohe, millise postituse alla õnnitlus panna; panen siis siia. Lõpuks ometi tuli see postitus, mida ma juba pikalt oodanud olen. Suured õnnitlused asjaosalistele!! Tublid olete, saite suurepäraselt hakkama. Ja ma arvan, et sa ei pea vabandama selle pärast, et mõni koht su loos on liiga detailse infoga – no sünnitus on ju selline -alati mitte kõige puhtam tegevus, või kuidas seda nüüd öelda. Väga huvitav on lugeda igatahes!

    Vasta
  41. JuliaR says

    17. mai 2015 at 21:38

    Tutika beebi lõhn ja pehmus tulevad pilte vaadates kohe meelde :)
    Tere tulemast, Ella! Palju palju õnne kogu perele!

    Vasta
  42. Jaanika says

    17. mai 2015 at 21:45

    Nagu piltidelt näha tegi Bruno hiirega su kõhul copy-paste ja sündis veel üks Eileen. 😀

    Palju palju õnne teile! Sa oled nii vapper hiireke! :)

    Vasta
    • britt says

      18. mai 2015 at 11:53

      Väike koopia jah 😀

      Aitäh! Tunne on küll nagu lõvil, ei tea mis hiirtest sa räägid 😀

      Vasta
  43. pixiebean says

    17. mai 2015 at 22:32

    Väga ilus sõsarake suurele õele! Palju palju õnne! Nagu näha, siis tulemata ei jäänud. 😀 Isver, mõtlesin suurusenumbreid vaadates, kas julgengi osta 50 suurust, missest, et eeldatavasti plika tulemas..

    Vasta
    • britt says

      17. mai 2015 at 22:34

      Ma arvan, et mõned asjad võiksid ikka 50 suuruses olemas olla, aga liiga palju neid tõesti varuda ei tasuks :)

      Mina alguses kartsin, et Nextist tellitud 56 cm pidžamad on sellised, et beebi upub neisse, aga vat..täpselt parajad ja ilmselt peab mõne nädala pärast hoopis juba välja vahetama 😀

      Vasta
  44. Janeka says

    17. mai 2015 at 22:50

    Lugedes tuli kohe enda lapse aastatagune sünnitus meelde. 😀 Muideks, minu laps sai samal kuupäeval aastaseks, kui sinu Ella sündis. :) Aga soovin teile palju jaksu ja rõõmsaid hetki! :) Imearmas printsess! :)

    Vasta
  45. pixiebean says

    17. mai 2015 at 22:50

    Ma poisile ostsin ainult ühe body 50 suuruses ja hea oli, et seda numbrit rohkem ei võtnud – kuigi ta sündis 39ndal nädalal ja oli oma 3.1kg juures juba 52 cm pikk.

    Paistab, et teil tõesti tuleb 62 kiiremas korras juurde tellida ja sulle eriti suured (aga õrnad) patsutused seljale, et nii kiiresti ja kergelt hakkama said! Tahaks ka.. (teach me, master)

    Mulle tundub, et uue ilmakodaniku nimi on kuidagi nagu alati olemas olnud, sobib kokku teie perega aga siiski on tema enda moodi. 😀 Enam segasemalt vist ei saa seletatud..

    Vasta
    • britt says

      17. mai 2015 at 22:54

      Kusjuures ei ole segane seletus.. :) Meil oli tegelikult hoopis üks teine nimi kokkulepitud juba peale Leenu sündi, et noh..KUI kunagi peaks veel üks tütar tulema.

      Siis aga jäin rasedaks ja nagu välk selgest taevast, lõi pähe, et see beebi on Ella. Ja sellest hetkest alates ei ole ma osanud teda ühegi teise nimega ette kujutada :)

      Oi, su esimene sündis ju siis puhta “modellimõõtudes” :D!

      Aga hmm..tegelikult see kiirus ju oleneb, et mis hetkest me hakkame arvestama seda sünnitustegevust. Ametlikult vast võetakse selle järgi, mil geeli pandi, ehk siis 16.30 ja niipidi arvutades ei olnud ju midagi kiire. Aga kui võtta selle järgi, millal valud tegelikult tõsiseks läksid ja asi käima läks, siis oli samas päris turbo :))

      Vasta
      • pixiebean says

        17. mai 2015 at 23:08

        Ma küll ei tea, mis see esialgne variant oli, kuid praegune sobib nagu valatud. Meilgi on nö esimese ülejääk (poisile oli kordades raskem nime valida) juba ebasobivate sekka saadetud ning mind on kummitamas üks teine nimi, millega õnneks kaasagi nõus on :)

        Jah, tuli selline nuudel välja 😀 Kosus väga kiiresti, kuu vanuselt oli juba 4,8 kg.

        Arvestades siis õigete valude tekkest kuni pressideni, väga kiiresti said selle avatuse. 😀 Oskad suurepäraselt koostööd teha enda kehaga (ja samal ajal tunduda prantslastele paraja hulluna). Need on need kanged Eesti naised..

        Vasta
  46. J. says

    17. mai 2015 at 23:03

    Palju õnne Teile! See viimane pilt on imeilus!
    Sind vaadates on sõstrakese mõõdud üllatavalt suurejoonelised 😀

    Vasta
    • britt says

      18. mai 2015 at 11:42

      Heh, miks nii? Ma olen ju ise ka valdavalt suuremõõduline 😀
      Aitäh muidugi ka! :)

      Vasta
      • J. says

        19. mai 2015 at 14:17

        Oh ole nüüd sa oled 😀 no vot siis tegelikult ju juba olid? kadestamisväärselt kaunis rase! Mul ei ole mitterasedana ka sellised peenikesed käsivarred! Ja kirjutan siia alla veel, et ei grammigi üleliigset infot (uuemas postituses) ning super, et sünniloo siiski avaldasid ja täismahus!!!

        Vasta
        • britt says

          19. mai 2015 at 14:56

          No ma mõtlesin pigem niipidi, et ma olen päris pikk ja kaalu poolest täitsa keskmine, st. kindlasti mitte peenike ega kõhn :) Et mind ennast väga ei üllatanudki need mõõtmed lapse puhul 😀

          Aitäh veelkord :)

          Vasta
  47. Liisi says

    17. mai 2015 at 23:19

    Palju, palju õnne! :)

    Vasta
  48. Liisu says

    18. mai 2015 at 00:27

    Tere tulemast, väike Ella, ja palju õnne kogu perele!

    Vasta
  49. Anett says

    18. mai 2015 at 09:03

    Imearmas beebi sul:) Kas Eileen on juba beebit näinud?

    Vasta
  50. Regiina says

    18. mai 2015 at 10:45

    Aitäh :) Esiteks peaks muidugi ütlema palju palju palju õnne :) Aga tänan sellepärast, et pelgasin (noh natuke pelgan endiselt) sünnitust aga sinu lugu lugedes ja kaasa mõeldes, et valu tuleb ära valutada ja üritada võimalikult lõtv olla, et beebi saaks sündida on tõeline tarkusetera :) Panen kõrvataha ja üritan samamoodi toimida :) Päikest teie perele :)

    Vasta
    • britt says

      18. mai 2015 at 11:25

      Mulle oleks endale vist enne esimest sünnitust sarnane nõuanne ära kulunud.. :)

      Kui juba asi kord läbi tehtud, siis lihtsalt tead umbes milliseid valusid oodata ja teaad ka seda, et need saavad ühel hetkel otsa.

      Aga esimesel korral on paras teadmatus ja hirm, mis kisuvadki keha krampi, nii et ma loodan tõesti, et suudad enda meele selgena hoida ja kehaga koostööd teha, ning siis ongi sul väike silmatera natukenegi kergemini käes! :)

      Aitäh! :)

      Vasta
  51. Svea says

    18. mai 2015 at 12:10

    no nii armas väike Ella! :) palju õnne veelkord!

    Vasta
  52. taevakonn says

    18. mai 2015 at 14:35

    Palju palju õnne ja tere tulemast maailma,väike ilus Ella!:)

    Vasta
  53. Jaanika says

    18. mai 2015 at 20:35

    Väga ilus beebi ja endiselt ilus emme. Küll sa ikka näed hea välja peale sellist raskest tööd. Palju paljuõnne teile kõigile :)

    Vasta
  54. Laura says

    21. mai 2015 at 00:41

    Palju rõõmu maailmaimest! Nimevalik on erakordselt hästi õnnestunud :)
    Huvitav on lugeda, kuidas ikka sünnitused valude osas nii erinevad on. Aga vetsus istumise eelised tundsin vägagi ära. Kuid kõige peamisem on ikkagi see õnn, mis hetk hiljem sinu vastas on!

    Vasta

Leave a Reply Cancel reply

Tere! Saame tuttavaks!

Tere! Saame tuttavaks!

Mina olen Britt ja siit blogist saad sa peamiselt lugeda sellest kuidas ma üritan Prantsusmaal järjepidevalt kasvatada oma nelja last, aga miskipärast kasvan kõige rohkem hoopis ise. Õnneks mitte enam pikkusesse :)

Kui tahad meie kohta rohkem teada saada, siis kliki pildil!

Otsi

Arhiiv

  • Aili

    Close preview

    Loading...
  • Anette

    Close preview

    Loading...
  • Liis

    Close preview

    Loading...
  • Jaanika

    Close preview

    Loading...
  • Eliise

    Close preview

    Loading...
  • Pille

    Close preview

    Loading...
  • Madli

    Close preview

    Loading...
  • Liisa

    Close preview

    Loading...
  • Rohelisem rohi

    Close preview

    Loading...
  • Triinu ja Tanel

    Close preview

    Loading...
  • Kuidas kasvatada inimest

    Close preview

    Loading...
  • Eveliis

    Close preview

    Loading...
  • Helen

    Close preview

    Loading...
  • Rohelohe

    Close preview

    Loading...
  • Mirjam

    Close preview

    Loading...
  • Anna-Liisa

    Close preview

    Loading...
  • Triin

    Close preview

    Loading...
  • Juurikas

    Close preview

    Loading...
  • Delina

    Close preview

    Loading...
  • Mariann V.

    Close preview

    Loading...
  • Paksuke

    Close preview

    Loading...
Blogis leiduva sisu ja piltide kasutamine ilma autori nõusolekuta on keelatud!

Blog Design by TinselPop