Mul on tunne, et ma ütlesin eelmises postituses nii palju, et ma praegu ei oska ega tahagi midagi rohkem öelda. Mul on hoopis posu pilte, mida ma olen tahtnud siin ka jagada, aga no kuidas sa jagad kui pole suurt midagi juurde öelda ja pastakast välja imeda midagi ei taha. Aga praegu saan aru, et alati ei peagi midagi ütlema. Seega siin lihtsalt ports pilte lastest, mis ma Loe edasi..

Tuhat vabandust, aga siit tuleb veel üks kodupostitus! Ma lihtsalt elan ja hingan ja olen praegu igati kodulainel. Fotošopin tapeete sinna, kus neid veel pole, otsin internetist milliseid toataimi ma ei suudaks ära tappa ja mis vastukaaluks ei tapaks neid, kes pole veel piisavalt arukad mõistmaks, et iga leht suhu ei käi. Mõtlen kuhu mida istutada, mida panna riiulitele mida Loe edasi..

Otsustasin, et Ella tuba võiks olla esimene lastetuba, millest postituse teen. Peamiselt seetõttu, et see on kõige rohkem valmis. Liisu toast on puudu üks põrandaliist ja Eileeni tuba ootab, et keegi viitsiks tegeleda sajas erinevas toonis oleva mööbliga. Siiani pole viitsinud. Või noh - õigem oleks öelda, et pole olnud sobivat hetke ega piisavalt jaksu. Ella toas on puudu Loe edasi..

Et meie eelmisest plaatijast sai just nimelt eelmine (!) plaatija pole meil tegelikult just üleliia kahju. Nimelt oli tal üks omadus, mis küll nagu hiljem selgus, on siin töömeestele üsna omane - iseseisev mõtlemine. Selles pole ju tegelikult midagi halba ja üleüldiselt on mõtlev inimene tore. Aga kui ta mõtleb, et teeks mingeid asju ja ei arutaks neid läbi ja võtaks ise vastu Loe edasi..