Kuna mu arvuti otsustas vahepeal katki minna, siis polegi siia kirjutama jõudnud, sest telefoniga ma väga palju trükkida ei jaksa ja Bruno arvutiga ilma täpitähtedeta on ka kuidagi imelik. Nüüd sain aga uue arvuti kätte ja saan jälle kirjutada 
Vahepeal sai Eileen siis kahe kuuseks. Kaalu ja pikkust on ilusasti juurde tulnud, kuigi lisa pean ma talle endiselt juurde andma. Vahepeal on ta selgeks õppinud ka asjade haaramise. Mänguasjadest suudab ta hetkel haarata ainult Kadri kingitud kaelkirjakut ja mustvalget kiisut millest ma kunagi siia ka pildi lisasin. Muidugi tuleb ka kõik mis pihku satub kohe suhu toppida. Paraku ei ole ta kordinatsioon veel nii arenenud, et see igal korral õnneks läheks ja siis on natukene melodramaatilist kisa ka kosta. Aga seelikusaba, rätikud ja kõik muu jääb kergesti pihku. Tänu sellele on ta nüüd ka nõus kauem üksinda tegelustekil jutustama.
Jutustab ta aga palju! Paar korda on ta ka häälega naernud kuid need korrad on olnud peamiselt siiski läbi une. Naeratuste jagamisega ta aga kitsi ei ole!
Endiselt on kõige vahvam viis päeva alustamiseks peeglisse vaatamine. Ma ausalt sulan kui ta oma peegelpilti nähes naeratab ja siis häbelikult kiiresti pea ära keerab.
Kuna ma praegu ei mäletagi mis ma tegelikult kirjutada tahtsin siis ma parem lõpetan ja lisan mõned pildid mis vahepeal tehtud
Leave a Reply