“Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule,” just neid sõnu olen end viimasel ajal avastanud rõõmsal meelel ümisemast. Olgugi, et kõige tillukesem see koduke muidugi pole, aga armas, oi kui armas siiski. Lastetoad see-eest on küll üsna tillukesed. Samas pole keegi veel protesteerinud, et ei mahugi valssi keerutama, nii et ju ajab asja ära. Täna näitangi teile Eileeni tuba, mis on küll õdede omaga sama suur (11 m2 ja veidi peale), aga natuke keerulisema põrandaplaaniga ehk siis õige kitsuke.
Algselt olin ma päris mures, et kuidas me sinna üldse miskit ära mahutatud saame. Lõpuks siiski õnneks saime ja Leenu suhtubki oma tuppa kui mõnusasse lillelisse kindlusesse. Algselt oli see ka lilleline, aga pigem…kummaline. Vannituba ta polnud, aga kraanikauss oli seal küll. Ja koost lagunev kapike. Ja kahtlase väärtusega põrandakate, mis oli ammuilma läbi vettinud. Ühesõnaga oli see tuba alguses selline:
Nagu näha, siis oli see tuba varem läbikäidav. Kumbagi pildil nähaolevat ust enam ei eksisteeri. Vasakpoolse ukseava ette võite mõtteliselt ette kujutada ühe kirjutuslaua (allolevatelt piltidelt näete). Et tuppa ruumi juurde saada läks maha ja otsasein. Uus tuli sinna, kus on pildil näha valge põranda lõpp ja uue toa algus. Uks jäi vasakule aga nihkus veidi edasi.
Kui tuba sai nii-öelda toorikuks, sai selgeks, et meil tekib väike voodimure. Eileeni senine voodi (mis läks Liisule, st. kes tahab võib eelnevatest postitustest vaadata) poleks akna alla mahtunud. Tulenevalt ruumi ülesehitusest tahtsime aga raudpolt kindlalt voodi panna just akna alla, et kaotada võimalikult vähe ruumi. Mõõtsime kõikvõimalikke voodeid, mis meile ette jäid ja avastasime lõpuks, et täpselt mahub akna alla Bruno venna voodi, mis on Bruno vanemate keldris. Kuna tema seda enam ei soovinud, andis ta selle rõõmuga meile.
Eileeni tuppa värvi valimine läks üsna kergelt. Tegelikult tuli esimesena tapeet, mille Eileen samuti ise valis. Tapeedi toonidest lähtuvalt pakkusime talle erinevaid värvivalikuid ülejäänud seinte jaoks. Võitjaks jäi korallikas toon.
Tapeedi tellisin (nagu ka Liisu tapeedi) Aliexpressist ja olen selle kvaliteediga väga rahul. Need suured lilled on mu meelest lihtsalt imelised ja annavad toale nii palju juurde!
Ja siis saigi tuba valmis! Ning kuigi toorikuna tundus mulle, et mitte ükski asi ei mahu ära, siis tegelikult seda probleemi ei tekkinud. Mõnusasti mahtusid ära nii voodi, kirjutuslaud kui ka suur riietekapp. Hetkel on veel puudu raamaturiiul, sest me pole sobivat leidnud. Seni peidavad raamatud end riietekapis. Kuna voodi all on ka üsna sügavad sahtlid, siis ühes on legod (nii tükid ise kui ka kokkupandud komplektid) ja teises erinevad nukud ja varia. Ka kirjutuslaud on mõnusalt mahukas, nii et mahuvad ära joonistused, meisterdamistarbed kui ka igasugused ehtekomplektid jms, mida Leenul päris palju on kogunenud. Laud kuulus varem Brunole ja oli imelikult kollakas, mis mulle kohe üldse ei sobinud. Eriti, et toas oli juba niigi mitu erinevat puidutooni. Seega värvisin ma selle valgeks üle. Või noh, olgu, kõigepealt värvisin ma selle tumedaks, mis oli üsna halb valik, sest pisikeses toas pole tume mööbel just kuigi geniaalne idee. Samuti on ta riietekapp (ehk toa suurim mööbliese) valge ja tundus loogilisem just selle värvist lähtuda. Eks see siuke kilplaslik ettevõtmine oli, aga lõpptulemus sai kena! Laua kohale riputasime metallist võrgu, mille külge ta saab oma joonistusi riputada. Laua taga olev tool vajab ühel hetkel muidugi ka hella hoolt ja üle värvimist. Eks ma kunagi jõuan selleni ka!
Seinal ripub nimeline kaunistus, mille Eileen sai sünnipäevaks oma ristiemalt. Selle all on vanik, mille tellisin Eestist (https://northeo.ee/)
Aknalaual on pooleliolevad raamatud ja rahapurgid (säästa, kuluta, anneta)
Kirjutuslaual on roosakas laualamp, aga üks lamp tuleb juurde osta aknalauale, et õhtul lugemine veidi valgemates oludes toimuda saaks.
Imelikust kraanikausiga toast pole enam midagi alles. Selle asemel on nüüd hoopis ühe väikese, aga üsna suure tüdruku tuba, kus tal on mõnus ja hea.
Viimase pildi toonid elavad oma elu ja on küllaltki rohekad, aga tahtsin, et toa teine pool ehk riietekapp ka näha oleks.
Ja uks, nagu ennist seletatud, liikus lihtsalt veidi edasi.
Mõned enne-pärast võrdluspildid ka:
Selline Eileeni tuba saigi!
Eestis on eluruumide nõuded, mille järgi peab tuba olema vähemalt 2,4m lai, tänu voodile (ja kirjatükist, et voodi jaoks oli ainus mõistlik koht akna all) sain sellest kitsusest aimu, muidu oled siiani fotodega nii hästi ära petnud, et tuba tundub visuaalselt kõvasti suurem (see hele lillemuster ilmselt mõjub nii). Igatahes – väga lahe metamorfoos! Öökapp on ka meganunnukas. Ja ma ei saa aru, kas see algne pruun lilletapeet oli tõesti kellegi vaba valik??? Enne oli ikka täitsa hull ruum, huvitav mis otstarve tal oli.
Jaa, Leenu tuba on 2,34, nii et parajalt kitsas. Naljakas on aga see, et toas olles nii kitsas ei tundu. Või noh, mis naljakas, mõnus hoopis!
See pruun tapeet oli seal ilmselt ikka päris kaua juba olnud ja maja oli mitu aastat ka tühjana seisnud, nii et eks kõik seal leiduv oli üsna ajast ja arust. Kuigi mõned tapeedid mulle täitsa meeldisid. Lihtsalt see pruun mitte. 😀
Voodi tundub piltidelt hästi lühike, aga tglt ju pole? Kui pikk see voodi on?
Nõks üle kahe meetri.
Panin tähele et vist nagu kardinaid/rulood akna ees pole? Või see oligi taotluslik?
Meil on kardinad ainult elutoas tänavapoolse akna ees. Mujale pole pannud ja ilmselt ka ei pane. Kõikidel magamistubadel on täielikult pimendavad aknaluugid ja võimalust, et keegi aknast sisse piiluks pole.
Niiiii ilus tuba, tapeet ja seinavärv on nii super kooslus
Aitäh!
Neis laste tubades tahaks isegi elada või nohm nii palju kui vlogides näinud olen on üle üldse tee kodu niii super ilus ,et koliks salaja sisse teile .
Hehee, oled oodatud.
Nii ilus ja armas tuba!
Aitäh!