Hambahaldjad ja tähtsad numbrid

Istun siin üksi. Taevas on kergelt vahukommine. Selline natuke läilalt roosa. Eilsest sünnipäevapeost lakke riputatud õhupall, mis kujutab number nelja, kiigub vaikselt tuule abil. Kuskil eemal on kuulda rohutirtse, kuskil piniseb sääsk, kuskil hiilivad kolm tüdrukut kikivarvukil ühest toast teise, arvates et ma neid ei kuule. Ja siis kuskil on mingi hiiglaslik boamadu, kes siit kahe kilomeetri kaugusel kaotsi läks.

Eile oli üks hirmus tähtis päev. No ühe kuueaastase mastaabis, kes on kaks aastat oodanud ühtainumast asja – tuleks ometigi üks hammas ära. Eile siis tuli. Muidugi püsis ta juba kaks nädalat seal lihtsalt ilusate mõtete najal, kõikus vaat rohkem kui see õhupall siin praegu. Aga siis eile tuli. Täpselt peo alguses. Nii alguses, et läksin esimest külalist tervitama ühes peos natuke verine hammas. Selline tavaline idüll, peaaegu.

Ja siis õhtul oodati hambahaldjat. Igaks juhuks sai kiri kirjutatud kahes keeles. Ega ei saa ju teada kumba hambahaldjas valdab. Kaks kirja ja hammas kenasti padja alla.

Ütleme nii, et haldjas pidi ikka päris oskuslik olema, sest kuueaastased pole ju lollid. Nad ei panegi pead padjale vaid kogu keharaskuse. Suudavadki kogu oma keha ühe padja peale kerra tõmmata ja siis ei liigu. Haldjas pidi teise haldja ka kutsuma. Kahekesi lendasid seal mööda tuba. Lõpuks pillasid midagi ukse taga maha lootuses, et äkki laps liigutab seeläbi unesegaselt ja vahetab asendit, aga kus sa sellega. Väga higised ja võimlevad haldjad. Hommikul selgus muidugi, et see hambavärk on tulus äri. Ühed vanavanemad tahtsid anda raha, et ikka esimene hammas ja siis veel üks vanaema, et esimene hammas ja need haldjad olid ka pigem suuremeelsed, et noh..ikkagi esimene hammas. Ja nii teeniti ühe hamba kaotusega selline summa, et saaks ühe kleidikese küll osta. Hakka või ise hambaid kaotama!

Mina kaotan muidugi kõike muud. Viimati pangakaardi. Ilmselt lennukis. Ja siis võttis mul hirmus kaua aega, et ma telliks uue. Uus tuli. Ja see oli mul kirjutuslaua peal ootamas kuniks pin-kood postiga tuleb. Selleks ajaks kui tuli, olid lapsed kaardi kogemata koos oma joonistustega minema visanud. Mina sain sellest aimu siis kui prügiauto oli ära käinud.

Ja siis eile veel. Hästi tore pidu oli. Liisu sai neljaseks. Küll nädal tagasi juba, aga peo tegime nüüd. Meid vist oli natuke palju ja toas oli ühel hetkel 31 kraadi, aga siis proovisime kolida õue. Kus oli 36 kraadi. Aga no rohkem ruumi ja ühel hetkel oli terrassil ikkagi varjuline, nii et ikka parem. Arutasime ja enam-vähem otsustasime, mis summaga enda maja müüki panna ja põmm – saime teada, et tuttav on enda maja müüki pannud. Üsna samaväärne. Mõned asjad halvemad, mõned veidi paremad, AGA 30 000 eurot kallimalt kui me mõtlesime enda oma müüki panna. Et kui me alguses planeerisime oma kuulutuse paari nädala pärast panna, siis me võib-olla hetke-kaks jälgime olukorda. Peamiselt seda kui palju huvilisi ja pakkumisi tema omale tekib. Kui peaks kiirelt minema ja enam-vähem soovitud hinnaga, siis ilmselt mõttekoht. Ja noh, alla saab hinnas alati tulla. Igatahes väga põnev.

Ma nägin eile öösel üht und ka. Hästi spetsiifilist. Sellist, kus me olime Eestisse jõudnud ja ma vaatasin pangakontot ja nägin seal kindlat numbrit. Ja kui me paneks enda maja müüki umbkaudu sama hinnaga, mis tuttav, siis tulekski suht selline number. Võtan nagu ettekuulutust. Lisatasu eest võin teistele ka ennustada (oota…kas see summa kogunebki tegelikult hoopis nõnda???).

Vahukommitaevas kadus vahepeal ära. Pimedaks läks. Maru ruttu läheb viimasel ajal! Nägin, et kell on 22:22 ja mõtlesin, et sooviks midagi. Aga siis tuli meelde, et see on too arvuti, mis mul Eesti aja järgi sätitud. Et minul on ju 21:22. Et kas siis tohib soovida või ei? Nii võttes võiksin ma ju pool päeva soovida, sest noh..kuskil ikka on sobiv hetk. Kas siis loeb see õige kellaaeg, mis endal on või lihtsalt…asja mõte? Ja kuigi ma võiks soovida igasuguseid suuri ja ägedaid asju, siis ma alustuseks lihtsalt sooviks seda, et need kolm ülakorrusel hiilivat inimest hiiliksid nüüd oma vooditesse ja jääksid päriselt magama! Mina igatahes kohe jään!