Võis vist olla juba veebruar kui Eileen kõva ja selge häälega teatas, et teda rõõmustaks väga, no kohe väga-väga Harry Potteri temaatiline sünnipäevapidu. Mulle ei pidanud seda muidugi kaks korda ütlema. Ma kasvasin nende raamatutega üles ja olen kõiki filmi näinud nii palju kordi, et natuke häbi tunnistada. Jep, see oli pidu, mille korraldamist olin ma oodanud aastaid.
Kohe alguses panime küll paika väikesed piirangud. Nii mina endale kui Eileenile. Eileenile seatud piirang seisnes külaliste arvus. Ühtlasi lubasime tal kutsuda ainult oma klassikaaslasi ehk siis lapsi, kes nii või naa igapäevaselt kokku puutuvad. Endale seadsin piirangu peo eelarve osas. Kuna teema oli minu jaoks rohkem kui kõrvust tõstvat elevust tekitav, siis teadsin juba eos, et väga kerge oleks ka siia-sinna kulutada, et saaks kohe eriti ägeda peo. Seega paningi endale eelarve, et viiekümne euro eest olgu pidu peetud. Seda nii kõhutäite kui kutsete-dekoratsioonide osas üleüldiselt. Nii ka läks. Jäi isegi natuke üle. Aus on muidugi öelda, et ega siin laste sünnipäevadel lauad lookas polegi. Tavaliselt pakutakse ainult kooki ja joogipoolist, mõnikord natuke komme ka. Kell kaks (mis on sünnipäevade pidamiseks kõige tavapärasem aeg) otsast otsani kaetud lauda nähes ilmselt enamik vanemaid minestaks ja lapsed kehitaks õlgu. Seega polnud siin mõistagi vajadust pööraseks minna.
Minu kulutusteks said 60 vanutatud muljega paberilehte
Sigatüüka vapiga pitsat
Taaskasutustpoest mõningad vaasid-karahvinid
Must lauakate
Mahlad (kõik muu lauale minev oli meil nii või naa kodus juba olemas)
Telliskiviimitatsiooniga tapeet
Teadsin kohe, et kutsed võiks:
1) olla kujundatud nagu vastuvõtukiri Sigatüükasse
2) kohale viia öökullid
Esimese punktiga sain hakkama. Leidsin netist Sigatüüka vapi ja tegin enda meelest sobiva kirjastiili abil kutsed valmis, andes igale lapsele nimeliselt teada, et ta on kindlal kuupäeval ja kellaajal oodatud Eileeni juurde, kus kõik esimese aasta õpilased kogunevad. Et oleks veel tõepärasem, siis leidsin ka ümbrikumallid, mille samuti oma vanutatud muljega paberile printisin. Ümbrikku läksid ka kujundatud rongipiletid. Sulgesin ümbriku Sigatüüka pitsatiga ja lisasin ka nööri, sest…sest see teine punkt! Vaadake, öökullide dresseerimine pole üldse nii lihtne! Võib-olla oleks lihtsam kui ma oleks mõne leidnud. Aeda suvalisel hetkel lennanud tuvi ei olnud ka huvitatud ja nõnda tuli asjale läheneda kreatiivselt. Seega printisin ma öökullid hoopis välja ja lasin emal välja lõigata (sest ma ise ei kannata lõikamist, sorri). Ning öökullid läksidki ümbrikuga kaasa. Kutsel oli ka ära märgitud, et oma tulekust palume teada anda kas öökulliga või siis sõnumiga, et noh..kui mõni juhtub olema mugu, kel öökulli käepärast pole. Ja mõne päeva pärast hakkasidki meile postkasti ilmuma samamoodi paberist öökullid koos pisikeste kirjakestega. Ma panin selle osa kutsesse sisse pigem naljana ja olin nii meeldivalt üllatunud, et kõik lapsed JA vanemad sellega niiviisi kaasa läksid.
Minu jaoks oli võrdselt tähtis, et teemas oleks nii dekoratsioonid kui ka tegevused. Ometigi ei tahtnud ma peole planeerida liiga palju mänge, sest lapsed tahavad ju niisama ringi joosta ja hullata ka! Ja selleks, et see hullamine oleks toredam, tegin ma igale lapsele ka isikliku võlukepi.
Selle jaoks võtsin ma kõige tavalisemad puidust vardad ja katsin need liimipüstoli abil liimiga. Hiljem segasin kokku veidi pruuni ja musta värvi ning katsin võlukepid sellega.
Kodu ma liigselt kaunistustega katta ei tahtnud. Pigem lihtsalt väikese osa elutoast. Teadsin, et tahan kasutada madalat puhvetkappi, kuhu asetan snäkid-joogid. Söögilaua otsustasin jätta tühjaks. Küll tundus mulle, et laua kohal rippuvat lühtrit annaks hästi ära kasutada. Seega riputasin sinna lendama kuldsed kitud!
Nende tegemiseks võtsin Ferrero Rocheri kommid ja eelnevalt välja prinditud ja lõigatud tiivad. Eemaldasin kommide peal olevad kleepsud ja kasutasin neid tiibade paika kleepimiseks. Selleks, et kitud lendama saaksid lükkasin kleepsude keskelt läbi ka kuldsed knopkad, mille külge oli seotud niit. Niidi abil saidki kitud kenasti lühtri külge.
Teadsin juba alguses, et tahaksin välisukse ette tekitada 9 3/4 platvormi. Kaalusin pikalt selle ise valmistamist ja nägin isegi vahvaid õpetusi, mis peamiselt koosnesid valge lina, švammi ja punase värvi kasutamisest. Ühtki üleliigset valget lina mul igatahes polnud, nii et otsustasin lõppkokkuvõttes, et viie euro eest telliskiviimitatsiooniga tapeedirulli ostmine on mõistlikum lahendus. Netist leidsin ka erinevad platvormile viitavad sildid, mille välja printisin ja papile kleepisin. Välisuksele kinnitamisest küll midagi välja ei tulnud. Oli üsna tormine päev ja tuul tahtis mu platvormi endaga kaasa viia. Nii lõin selle hoopis elutuppa viiva ukse ette. 
Kuna tapeeti jäi korralikult üle, siis mõtlesin, et tegelikult oleks ju tore seda kasutada ka puhvetkapi kohal. Nii sai üks platvorm ka sinna. Lisaks juurde mõned temaatilised suunaviidad ja Sigatüüka vapp. Keskel on P täht, sest prantsuse keeles on Sigatüüka nimeks Poudlard. Eks mul need asjad olidki vaheldumisi inglise ja prantsuse keeles olenevalt sellest mis keeles mingi asja leidsin.
Kokku planeerisin ma lastele neli tegevust. Esialgu mõtlesin ma lapsed kõikide tegevuste jaoks jagada kahte Sigatüüka majja, ent loobusin sellest plaanist. Tahtsin hoiduda situatsioonist, kus keegi kurvastab, sest oleks tahtnud teist maja. Kolme tegevuse jaoks jagasin nad siiski tiimidesse, aga seda pigem suvaliselt ja jälgides, et samad lapsed pidevalt koos poleks.
Esimeseks tegevuseks sai lipsude disainimine. Olin välja printinud ja lõiganud valged lipsud, mida kõik said Sigatüüka majadele vastavates värvides ja enda maitse järgi kaunistada. See oli selline valdavalt rahulik tegevus, mis aitas natukene häbelikumatel kohaneda ja end mugavamalt tundma hakata.
Teiseks tegevuseks sai Dobby vabastamine. Jagasin lapsed kahte võistkonda ning mõlemad said….suure hunniku sokke! Kelle jaoks on Potteri maailm võõras, siis Dobby on majahaldjas ning majahaldjas saab orjusest priiks ainult siis kui omanik talle riideeseme kingib. Harry Potteris kingib Lucius Dobbyle enda teadmata soki (Harry peidab selle päeviku vahele) ja Dobby saabki vabaks. Seega käis ka mäng sokkidega. Mõlemas kuhjas olid lahti võetud sokipaarid ning üks paariliseta sokk. Mängu mõte oli igale sokile leida paariline, need ka omavahel kokku siduda ning leida üksik sokk ja hüüda, et Dobby on vaba. Seda ei tohtinud teha aga enne seda kui kõik teised sokid polnud omavahel kokku seotud. Isegi kui üksik sokk leiti koheselt. Ütleme nõnda, et nii kiiret sokkide sorteerimist pole mu silmad veel näinud ja hasart oli laes! Mu kuivatis olnud pesu nad mingil kummalisel põhjusel siiski sorteerida ei soovinud..
Kolmanda mängu jaoks tegin ma uued võistkonnad ja olgu KOHE öeldud, et see tegevus oli hullumeelselt menukas. Tegu oli nõiajookide valmistamisega! Alustuseks ostsin ma taaskasutuspoest mõningad sobivad anumad, mis nägid välja nagu nendes võiks nõiajooke olla. Seejärel leidsin ma prantsusekeelsed sildid, mis just nõiajookide koostisosade jaoks hästi passisid. Draakoniveri, kärnkonnaila ja kõike muud kaunist. Pudelitesse läksid peamiselt mahlad. Mõnele juurde ka tilk toiduvärvi. Paari anumasse läksid aga sooda ja äädikas. Ükssarviku sarve pulbri jaoks segasin sooda hulka ka roosat särapulbrit ning mao nahast tehtud pulbri jaoks segasin kokku suhkru ja kaneeli.
Mõlemad tiimid said kaks retsepti nõiajookidega. Kuna nendest üks oli mõeldud proovimiseks ja teine mitte, siis rõhutasin ka seda osa üsna tugevalt ning igaks juhuks olime Brunoga mõlemad vastavalt ühe tiimi kõrval olemaks kindlad, et keegi ei maitse midagi, mida ei tohiks. Retseptide järgi tegid mõlemad tiimid ühe mahlakokteili ja ühe nõiajoogi, mis oli tegelikult väga lihtne keemiline reaktsioon: sooda + äädikas. Seda eksperimenti on nad teinud ka koolis, aga kuna sel korral ei osanud nad seda oodata, sest kõik koostisosad olid ju vähem või rohkem kummaliste nimedega, siis oli elevust ja kilkeid põhimõtteliselt laeni.
Kuna tegu oli siiski nõiajookidega, siis kuulus nende tegemise juurde ka näiteks peale kindla koostisosa lisamist 5x keerutamist, konna moodi krooksumist või hundi moel täiskuu poole ulgumist. Nalja (ja lärmi) kui palju! Koostisosade mõõtmine, kokku segamine ja kõik muu oli nende jaoks lihtsalt nii-nii vahva! Kui etteantud retseptid said tehtud eemaldasin ma need asjad, mis sisse joomiseks pole mõeldud ja seejärel said lapsed koostada enda nõiajooke. Ütleme nõnda, et ma ei tea kuhu need lapsed kõik selle vedeliku panid..
Neljandaks tegevuseks oli kodune lendluupall. Ja ära lennata tahtis see kõik tõesti. 😛 Õnneks leidsime natuke vähem tuulisema hetke, mil ei sadanud ja saime ikka õue mängima. Selle mängu jaoks võtsime ujumisnuudlid (ma ei tea kas see on sõna, teeme nii et on) ja tegime neist kolm erineva suurusega ringi, mis kõik aeda toigaste otsa kinnitasime. Lapsed said ise valida millisest ringist soovivad palli läbi visata. Kõige suuremast läbi visates said nad 2 punkti, keskmisest 3 ja kõige väiksemast 5. Osad proovisid ainult kõige väiksemat lootuses saada punkte, teised suuremat panustades kergusele. Mängus andsin igaühele 3 katset, aga kui need läbi, siis loopisid nad veel tükk aega palli rõõmuga läbi rõngaste.
Pildid jäid mul sellest küll kahjuks tegemata.
Pidu oli ette nähtud 14h-17h30. Mängudega alustasimegi üsna pea pärast kõikide saabumist ja kell 4 tõime lauda tordi, millele järgnes kingituste avamine. Ma ei tea kuidas Eestis, aga siin avatakse kingid alati külaliste ees ja nendega koos. Pärast seda said lapsed veel natukene ise ringi hullata.
Nagu ütlesin, siis suurt me lauale ei pannud. Tegin saiataignast mõned ussid ehk siis keerasin taigna lihtsalt ümber puidust orkide ja värvisin mõned roheliseks + panin rosinad silmadeks ja keeleks. Lisaks tegin ma nõialuuad, mis on meil enamasti oktoobris popiks snäkiks.
Kaunistuste osas riputasin veel teise lühtri külge mõned ümbrikud ja kleepisin seinale erinevaid postreid ning Daily Propheti esikaasi. Nende ette riputasin ka “Have you seen this wizard” raami, mille abil igast lapsest polaroidpildi tegime. Peo lõpus sai iga külaline ka enda nimega diplomi, mis teda edukuse eest õnnitles.
rotisilmad
Eileen oli oma peost vaimustuses ning tundub, et ka külalised. Vähemalt nõnda ütlesid vanemad, kes õhtul meile sõnumeid saatsid. Sel korral paraku telefoniga, ei saa neid öökulle liialt ka väsitada..
Nädal hiljem ootas meid juba Ella piraadipidu ja nüüd mu kodune peovabrik vast puhkab veidi.. 
Ma oleks ise tahtnud ka sellel peol külaline olla
Ma ei tea, kuidas sa jaksad ja kus kohast sul need ideed tulevad, aga jätka samas vaimus! Ülilahe 
Jaksan, sest laste silmad NIIIIII säravad hiljem.
lihtsalt wow, milline loomingulisus! kui kaua aega kogu selle ettevalmistamise peale läks? ilmselgelt oli tegemise rõõm suur ja see on kõigest number, aga huvi pärast oleks hea teada 😀 ma pole isegi suur Potteri fänn, aga sellisel sünnipäevapeol oleks tahtnud küll osaleda, ka täiskasvanuna. hästi läbimõeldud tegevused ja väike suveniir lõpuks lastele kaasa – annaksin kohe aasta ema tiitli selliste mälestuste loomise eest
Oi, aitäh nii ilusate sõnade eest! Hmm..no ma alustasin vast kuskil kolm nädalat varem sellega, et tegin kutsed. Ema lõikas öökulle vast pool tundi, minul läks kutsete kujundamiseks – ümbrike välja lõikamiseks ja hiljem kõige kokku panemiseks ilmselt umbes tund või veidi rohkem. Ja siis suurem osa asju hakkasin ette valmistama nädal enne pidu. Kõige aeganõudvam oli ootamine, et võlukepid värvist kuivaksid. Ühesõnaga iga päev nokitsesin vaikselt midagi, aga ega tegelikult seal mingeid meeletuid ettevalmistusi polnudki. Lihtsalt lõikamine-kleepimine-paika asetamine.
Kui sa elaks Eestis ja pakuks seda teenusena, ma telliks
Mina ei tuleks nendele ideedele ega oskaks ka seda teostada 😀 vb kui aasta otsa pusiks, teeks 10x kehvema asja aga no siis tuleks juba uus sünnipäev vahepeal peale 😀
Tead, mulle enda laste jaoks meeldib niiviisi nokitseda, aga ma teiste jaoks vast ei jaksaks, liiga väsitav. :’D
Palju õnne Eileenile! Nii sünnipäeva kui ka ema puhul, kes selliseid pidusid korraldab.
Nii-nii äge ettevõtmine!!! Tõesti oleks tahtnud ise ka osaleda
Ja ma olen sünnipäevalapsest üle viie korra vanem…
Eh, vanus on ju suuresti lihtsalt number! Mulle meeldiks endale ka Potteri peol osaleda (st. mitte olla see, kes kleebib-lõikab jms :D).
Oo, kui äge! Sa oled tõesti ülimalt loominguline inimene. Palju õnne sünnipäeva ja ka sellise peo puhul!
Kas just, ma ise ei pea end näiteks üldse loominguliseks, aga teemapidusid meeldib väga korraldada.
Haha, sa tegid sama vea, mis mul alati – lendluupall 😀 No ei mahu see D sinna vahele…
Aga au ja kiitus sulle, ma ei viitsiks elu sees niimoodi mässata.
Aitäh! Mulle kuidagi meeldib selline nokitsemine.
Aitäh, sain siit omajagu inspiratsiooni enda Potterifänni 11. sünnipäevaks. Eriti huvitav on see, kui vähe see pidu maksma läks!
Kusjuures kõige suuremaks kuluallikaks olid Ferrero Rocheri kommid! Aga suuresti peitus peo võlu lihtsalt sobivates tegevustes ja suurem osa dekoratsioonidest jms olid lihtsalt printimise vaev. Nii et kui natuke nuputada, siis saab tihtipeale täitsa mõistliku eelarvega toreda peo. Meil muidugi hoiab see ka alati raha kokku, et tordi teeb Bruno.