Käisin eelmisel nädalal üht intervjuud tegemas. Väga südamlik oli. Sellist sorti südamlik, et hiljem maja ees taksosse istudes oli natuke kurb, et miks küll pidi läbi saama. No selline head sorti kurb. Hästi ilus lugu sai mu meelest. Kui on õige aeg, siis hõikan kuskil, et mis lugu oli.
Ja taksojuht oli belglane. Elab kümme aastat juba Eestis, aga eesti keeles oskab tellida ainult õlut. A hästi armas ja tore mees oli. Üks teine taksojuht oli ka väga tore. Selline, kes öösel natuke liiga hilja tahtis raamatutest rääkida. Mina tulenevalt liiga mitmest veiniklaasist olin muidugi agar vestluspartner. Ka üks sõit, mis natuke liiga ruttu otsa sai. Sel korral olid üldse pigem toredad taksojuhid. Tavaliselt on sellised, kes kuulavad mingit asja, mida nad ise nimetavad muusikaks, aga mina pigem kuulen mingit saagimist. Kuidas see nüüd oligi, et maitse üle ei vaielda vms.
Aga see mitme veiniklaasi õhtu oli üldse üks mõnus õhtu. Selline õhtu, kus keegi pidi külla tulema, aga ei tulnud ja ma siis natuke tahtsin vihastada, aga lõpuks ikka ei vihastanud ja läksin hoopis peole. Täiesti eksprompt. A väga vahva pidu oli. Tõestas ka hästi ära selle kui pisike Eesti on. Et kui su juurde tuleb keegi, kes nagu vestluse käigus selgub, oli lapsepõlves su tantsutreener ja siis tunnike hiljem keegi, kes su blogi loeb ja paar tundi hiljem on baarileti taga keegi, keda tead, siis mõikab küll, et jep..väike riik!
Ja siis sain aastaaegade vahetust teha. Eestis oli lõpuks pigem üsna külm, aga samas nii värviline ja ilus. Tulin koju tagasi ja värvidest pold aimugi. Kõik puha roheline. Ja sai särgiväel õue minna. Muidugi nüüd on selline error, et hommikul on kaks kraadi ja pärastlõunal 22. Et vahepeal on tark nina aknast välja pista ja olukorda hinnata, muidu oled nii valesti riides, et ise ka ei jõua ära imestada.
Aga kohvri pakkisin kohe esimesel päeval lahti! Ma muidugi muigasin, et ehk ei peaks, sest laupäeval on juba uus lend. Eileen ja Ella saavad natuke vaheaega Eestis veeta ja on hiirrrrmsal kombel elevil. Eriti, et Ella hoolde jääb üks hundikene, kes neil klassis igal nädalavahetusel erineva lapse käes on. Ellal läks õnneks ja tema nädalavahetus sattus vaheaja peale, mis tähendab, et kriimsilm on meiega lausa kaks nädalat. Ellal on muidugi plaan paigas, et hunt peab seiklema. Niisiis tuleb hunt Eestisse ka. Ja kuuldavasti tahab ka raamatukokku minna ja jäätist sööma ja kinno. No kes see siis hundile vastu vaidleb, eks..
Pole väga kaua lastega lennanud, aga nad on sellises mõistlikus vanuses, et ilmselt on pigem tore. Novembris lendan kahe väiksemaga. Selle lennu osas olen natuke vähem optimistlik. Aga Lotte vajab ju nägemist! Ühtlasi mõtlen, et tegelikult võiks ma oma palga lihtsalt kuu alguses kohe Lufthansale ära anda.
Ja siis tahavad lapsed Halloweeni pidu nagu ikka igal aastal. Ja ma rumala peaga lubasin ka, et saab, muidugi saab, miks ei peaks saama. Ainult, et me jõuame tagasi päev enne. Ma hästi ei tea, millal ma seda pidu korraldan, aga no kui sai öeldud, et saab, siis saab. Ennegi viimasel hetkel asju tehtud (loe: kõik kohvrid, mida ma siin elus pakkinud olen pmts). Kõik on kontrolli all!
Leave a Reply