Alustuseks olgu taaskord öeldud, et kõige parem dieet on ikka pulmad! Eile tuli Brunol mind viia sõber Ronaldi ( McDonalds) juurde sööma, olemaks kindel, et pulmakleit mul seljast ei kuku.
Hetkel tundub, et ohtu pole, sest kuigi sentimeetreid kaob puusadelt, siis on ohtralt kaalu lisandunud mu närvidele. Selleks puhuks andsime me eile 12 kilo mu närvidest ( Eileen) hoopis Bruno vanematele hoida, et natukene ringi sõita ja otsida kokku kõiki vajaminevaid asju.
Leidsime augu mu rahakotis ( Sephora), suure puuplaadi, millele teeme lauaplaani ja siis komistasime “juhuslikult” poes mu lemmikveini otsa.
Sephorasse läksime mõistagi eesmärgiga leida natukene kvaliteetsemaid tooteid pulmameigi jaoks. Bruno, kes siiani arvas, et jumestuskreemi valimine nagu polegi valimine, et noh, lähed ja võtad esimese ettejuhtuva, sai vist küll kallutatud maailmapildi, kui ta avastas, et jumestuskreemid eksisteerivad erinevates toonides ja need ei pruugi igal firmal ka vastavuses olla. Igatahes tundus ta lõpuks asjast rohkem huvitatud olevat, kui mina.
Mind huvitas ainult see kas ma olen nõus üle 40 euro maksma, või ei ole. Otsustasin, et ei ole. Sel hetkel võttis mind pantvangi üks paljudest Sephora üliagaratest töötajatest, kes uuris mida ja miks ma osta tahan. Kuuldes mu pulmameigi plaanidest tegi ta pakkumise, et ta näitab mulle paari toodet, millega võiks ehk vähe parema tulemuse saavutada.
Aimasin juba ette, et kohe tuleb ajupesu, aga nõustusin siiski. Istusin siis toolile ( seekord oli ka peegel!) ja lasin neidisel tegutseda. Eneselegi märkamatult tegin ma ühel hetkel ainult “ohhoooo, ooo, aaahaaaaa”. Seda siis seetõttu, et ma väljendasin siirast imestust, et mineraalpuudril nii hea katvus olla võib.
Noh, sai see meik siis valmis ja ma mõtlesin, et kas ma olen ikka nõus seda raha ühe komplekti eest maksma. Mõtlesin, et väga ei ole, aga Bruno, kes sai veel suurema ajupesu, pidas mulle suure loengu sellest kuidas need tooted on NIIIIII head ja mina hetkel NIIII ilus ja siis kuidagi refleksist vajutasin ma ühel hetkel oma pin koodi ja oligi korras.
Õhtul käisime vaatamas ka peokohta, kuna omanik pakkus kunagi välja, et millalgi enne pulmi võiksime minna ja piiluda kellegi teise pulma, et kuidas õhtuvalguses asi välja näeb.
Oli päris ilus ja saabusime muidugi täpselt selleks hetkeks, kui üks keskmine Eesti palk taevasse lasti. Bruno vangutas pead ja mina leidsin, et kui ma raha lugema ei peaks, siis ma teeks sama. Õnneks tuletas vana hea Bruno meelde, et ma pean lausa sente lugema. Unistada ka ei lasta!
Nii muuseas tuleb märkida ära ka see, et kohale jõudsid pulmakingad! Õnneks ei ole nad väikesed, aga kahjuks on nad natukene suured. Jalalaba osa on ideaalne, aga rihm, mis jalas hoiab, on natukene lõdva. Eks ma siis katsun mitte galopeerida. Samas ei ole ma ühtki pruuti kunagi galopeerimas näinudki.
Viimsisse jõudis ka mu loor ja kingakleeps ja loodan südamest, et ema neid maha ei unusta, sest vastasel juhul peab ta mulle kardinatest kohapeal uue õmblema. Asjaolu, et meil kardinaid pole, ei oma tähtsust.
Lisaks käisime me lõpuks ka tantsuõpetaja juures privaattunnis ja mina mõtlesin, et lähen järgmisel hooajal Tantsud tähtedega saatesse ( kas professionaaliks või niisama täheks, pole vahet!). Õpetajaga tantsides liugles jalg all ja tunne oli nagu oleks kõige uhkemas ballisaalis.
Õnneks tuli järgmisena tantsida Brunoga ja sain aru, et igasuguste tähtede ja telekaamerate jaoks on vist varavõitu.
Igatahes harjutasime seal tunnikese, mina mõtlesin kas oleks paslik õpetaja elutuppa oksendada ( kas te teate palju valss endas keerutamist sisaldab???) ja lõpuks oli asi juba päris käpas.
Nüüd oleme nii umbes neli päeva öelnud ” Homme peaks kindlasti uuesti läbi tegema”. Siiani pole kalendrist veel homne vastu vaadanud.
Selle imelise loba võtan aga kokku tegemata asjade nimekirjaga, ehk siis, mis on selle kahe nädala jooksul vaja ära teha :
-Panna kokku lauaplaan ehk siis värvida ära puuplaat, printida välja nimed ja kogu kupatus tervikuks teha
-Printida kohakaardid ja need kaunistada
-Värvida ja kaunistada kingikarp
-Leida sõrmusepadi
-Leida figuurid pulmatordi peale
-Leida ja graveerida šampusepokaalid ( see ilmselt jääb siiski tegemata)
-Voltida kokku dražeekarbid ja need täita
-Teha salvrätihoidjad ehk siis mõõta ja lõigata materjali
-Kohtuda uue floristiga ( oi, see väärib eraldi postitust koos väljavõtetega e-mailidest)
-Tõlkida menüüd Eesti keelde
-Printida kõik menüüd
-Tõlkida tseremoonial kõlavad jutlused ja teha tõlgitud laulik
-Leida kleit Eileenile
-Harjutada tantsu
-Harjutada meiki
-Teha proovisoeng
-Viia kleit triikimisse
-Leida kõrvarõngad
-Käia maniküüris/pediküüris
-Leida ja tellida laekaunistused
-Välja mõelda, kes tegeleb peo ajal Eileeniga ja kus ta magab
Ja tõenäoliselt on midagi veel. Ühesõnaga tegevust jagub. Eile saime viimast korda kokku ka preestriga ja arutasime veidi kuidas tseremooniat minu külalistele võimalikult vähe igavaks muuta ja vist jõudsime mingi arusaamiseni.
Igatahes jah, selline olukord on praegu ja kui ma suudan ennast kokku võtta, siis ma kirjutan ühe korraliku postituse meie “armsa” dekoraatori kohta, kes juba pulmakutsetega paraja käki keeras ja, kes samal toonil ka edasi jätkas võiduka lõpuni, mil ta teatas, et tema meiega enam koostööd teha ei soovi 
On sul mingi ettekujutus ka, millised su kõrvarõngad olema peaksid?
Ma ei teagi, midagi ilusat ja odavat 😀 Näiteks midagi taolist : http://www.lightinthebox.com/fr/graceful-platinum-de-cuivre-plaque-d-boucles-d-oreilles-zircon-wonmen_p727366.html Kui ei leia, siis panen ühed enda Swarovskitest
Issand, mul läheb kõht krampi seda kõike lugedes. kas ma pean tõesti hakkama ka selliste asjadega tegelema? enamus asju ma ei saa arugi, mis need on. ja mina ei oska näiteks teha ise mitte midagi, ei karbikesi, kaunistusi, kaardikesi, meigist rääkimata…. sa oled ikka tubli.
ja ma olen ilmselt maailma kõige naiivsem pruut, aga kas need pagana tordifiguurid ei tulegi torditegijalt?? ja kas salvrätihoidjad ei tulegi toitlustajalt?
Tegelema peab ainult sellega, millega tegeleda tahad
Kusjuures mina ka ei oska karbikesi ega kaardikesi teha. Bruno tellis suure kingikarbi ja tuli ideele, mina siis rõõmsalt võõpan selle värviga üle ja tema hakkab kaunistama 😀
Tordifiguurid tegijalt ei tule, sest teeb suur catering, kes tavaliselt pulmatorte sellisel kujul ei teegi ( olen kunagi maininud ka, et siin selliseid mitmekorrruselisi torte üldjuhul ei tehta, mingid karamellipallikesed on hoopis ja nende otsa figuure ei topita).
Salvrätihoidjad võiks neilt saada küll, aga kõige lihtsamad, mina aga keeldun “lihtne tüdruk” olemast ja tahtsin, et ikka sädeleks nii, et kõrgemas eas prouad pimedaks jääks. Seega on vaja ise teha 😀
Jaa, ma olen jälginud su pulmapostitusi huviga ja mäletan küll tordijama. Ma lihtsalt naiivsena mõtlesin, et kui nad juba olid nõus torti tegema, et siis tulevad figuurid ka sinna peale 😀
Ja sa oled väga õnnelik naine, et sul on selline hea mees, kes lisaks kõigele muule veel karbikesi ka nikerdada oskab.
Aa küsin veel, et kuidas te üldse olete lahendanud kingituste ja lillede teema? kas prantsusmaal on kombeks tuua pruutpaarile lilli? Kas olete registreerinud omale n-ö pulmakinkide listi v tulevad ümbrikukingid?
Eks Bruno ole jah Martha Stewarti meesversioon 😀
Lilli siin üldiselt ei tooda. Väga hea, et meelde tuletasid, peangi oma külalistele ka mainima seda
Kinkide listi ei registreerinud, sest meil on kõik vajalik ja vähemvajalik olemas. Ainult suuremad asjad nagu diivan ja voodi vajaksid väljavahetamist, aga neid me mõistagi ei küsi 😀
Seega panustame rohkem ümbrikele
Olgu juba ette öeldud, et mingitele summadele ei looda, ega isegi mõtle. Kavatseme teha nii nagu Bruno vendki, ehk siis kõikide ümbrike sisu kokku panna ilma vaatamata, et kes kui palju 
Vahel sinu “seiklusi” lugedes tekib tunne nagu sa oleksid esimene inimene Prantsusmaal, kes abielluma hakkab. 😀
Haha, miks :D?
Kõik need sinu sobiva meikari ja juuksuri otsingud ja catering ja peopaik.. Tõesti tunne nagu Prantsusmaal ei teatagi, mis on pulm ja selle pidamine. Või siis prantslannadel ei seostugi pulmapäev eelneva väga sisutiheda toimetamisega ja neil on täiesti ükskõik, mis sellel tähtsal päeval juhtuma hakkab? Või on siis kultuuride erinevus nii üüüüüüüüratu.
Ikka teatakse, mis on pulm, aga lihtsalt ma tahan tavalisest prantslasest natuke erinevamaid asju
Mul oli raske leida juuksurit, sest siin üldjuhul ei tulda salongist välja, mina tahtsin aga kindlapeale, et juuksur tuleks minu poolt valitud kohta.
Pulmatorti oli raske leida, sest mina seda karamellipüramiidi ei taha, tahan hoopis mitmekorruselist.
Peopaigaga meil probleeme olnud pole
Aga asi ongi selles, et siin tehakse asju väga traditsiooniliselt ja see ei eelda just väga suurt ülemõtlemist või planeerimist. Bruno venna pulmapidu oli ühes koolimajas, fotograafiks oli kõige odavam kohalik vennike ( mida nad südamest kahetsevad), lauakaunistusi polnud, ainuke dekoratsioon üldse õhupallid. Ühesõnaga tehakse võimalikult lihtsalt.
Mitte, et ma väga suurejoonelisusele rõhuks. Et kui keegi arvab, et meie pidu saab olema mõisas, siis ei, välitelgis 😀 Lihtsalt minu jaoks on detailid olulised ja nende nimel ma olen nõus palju vaidlema ja pinda käima inimestele 😀
Käisin eelmisel suvel kahes pulmas Itaalias. Kusjuures need pulmad toimusid kahel järjestikul päeval, seega esimeses pulmas pidin ettevaatlik olema, et mingil juhul kleiti ära ei rikuks, sest järgmine päev ka vaja pulma minna. Itaalias on kombeks pulmakingiks kinkida raha. Selleks on kaks varianti. Külalised annavad raha reisiagentuurile, kelle pruutpaar on välja valinud, ning sedasi saab toetada pulmareisi rahaliselt. Või annad ümbrikus raha pruutpaarile, et siis saavad osta endale midagi vajalikku. Üldiselt on kombeks, et kingirahaks peaks olema vähemalt 150 eurot, kui lähed üksinda pulma. Kui lähed koos paarilisega pulma, siis vähemalt 300 eurot kingirahaks. Pärast kui pidu on läbi, siis kingib pruutpaar igale külalisele ühe meene mälestuseks nende peost. Tavaliselt on kingiks kaunis taldrik maiustustega. Pulm on kallis lõbu Itaalias nii pruutpaarile kui ka külalistele.
Reisiagentuuri varianti kasutatakse siin ka
Meie seda ei kasuta, sest ei soovi reisiagentuuri vahendajaks, aga lennupiletite raha võtame hiljem kingirahast tagasi küll 
Ma lugesin neid kingisummasid ja mul kukkus vist lõug alumistele naabritele sülle ja ma loodan südamest, et mind lähiajal ühtegi Itaalia pulma ei kutsuta 😀 Ja kui kutsutakse, siis lähen üksi! 😀
Jah, kui minagi neid summasid kuulsin, ehmatasin ka ära. Arvasin varem, et igaüks kingib nii palju raha kui ise heaks arvab või kui palju hetkel võimalik. Aga Itaalias on kindlad standardid, mida peab järgima, muidu hakatakse selja taga sinust halvasti rääkima. Kinkide kommenteerimine on siin tavaline nähtus. Ütlus, et kingitud hobuse suhu ei vaadata, siin ei kehti, kahjuks. Kui arvestada, et pruutpaar kulutab ühe külalise toidu peale 180 eurot, siis need kingisummad ei tundugi nii hullud. Ja tõesti toit on hea. Suur valik mereande.
Septembris pean jälle pulma minema. 😀
Nii naljakas, et tegelikult pole ju Itaalia Prantsusmaast kaugel ja nii mitmedki traditsioonid ja väärtused on neil samad, aga see pulmaasi tundub küll müstiline. Muidugi ma ei saa kõigi prantslaste eest rääkida. Ehk paljud lahkavadki kingisummasid veel aastaid peale pulmi
Enda tulevane ja tema pere õnneks sellesse kategooriasse ei kuulu. Ei tee pidu raha saamiseks, vaid ikka selle jaoks, et koos sõpradega tähistada ja mulle on suurim kink üldse see, et mu sõbrad kohale tulevad
Toit on Itaalias tõesti hea!
pruutpaarikujusid saad vaadata ka: http://suhkrukunst.ee/category.php?id_category=645 või http://koogimeister.ee/index.php?id_category=81&controller=category&id_lang=6
siis võib keegi eestist kaasa võtta või vaata kes tootja on ja saad ise tellida.
Tekkis küsimus, et mida kujutab endast kingakleeps?
Ah jah, vabandust, jätsin seletamata
Selline : https://pulmadeks.ee/content/kingakleebis-i-do
Ühtegi kõrgemat eesmärki ei teeni ja ega seda teistele eriti näha ei olegi, v.a tseremoonia ajal istudes. Lihtsalt enda “nunnufaktori” jaoks 😀 Bruno tahab endale ka sellist, mis ütleks ” Me too”, aga ta eelistaks vähe mehelikuma fondiga
Me Keioga pidime ka suguvõsa kokkutulekul mingi mängu raames valssi tantsima. Mis sa arvad, kas me oskasime? Esiteks proovisime me meenutada, mis moodi need 1-2-3 sammud käima peaks. Vist õigesti ei meenunudki. Siis üritas küll üks juhtida ja küll teine, ikka ei tulnud välja. Naersime, et ega ei saagi iialgi abielluda, ei oska pulmavalssigi tantsida ja leppisime kokku, et KUI abiellume kunagi, siis tuleb teha hoopis üks pulmastepp. Noh, dnb käima ja kahekesi reivime. .D
Sa oleksid pidanud vb selle sephora tüdrukuga kaubale saama, et ta tuleks ja aitaks sul meiki teha
Ma uurisin talt, aga see kuupäev ei sobinud kahjuks ühelegi töötajatest
Otsi veissust e4 design, seal pilte just sellistest kõrvarõngastest. Ehk jõuad veel tellida ka.