Ma olen siin natukene pajatanud pulmateemadel, et mida ja kuidas ja vingunud kutsete üle, aga olen jätnud siiani puutumata ühe väga tähtsa komponendi : külalised.
Muidugi teeme me pulmad ikka enda jaoks, aga ometigi tahame me seda päeva jagada ka teistega, seega sai juba planeerimise algfaasis üsna tähtsaks küsimus keda siis ikkagi kutsuda ja keda mitte.
Mina olen algusest peale olnud seisukohal, et külaliste arv võiks olla pigem väike kui suur ja oma ideaalses plaanis nägin ma ette, et kui kahepeale jääks see kuskil 50 inimese kanti, siis oleks super. Ometigi sain ma ruttu aru, et see on päris utoopiline, sest ainuüksi Bruno lähem perekond moodustab kuskil 30 inimest. Rääkimata siis ülejäänud sugulastest ja sõpradest, töökaaslastest jne.
Minu nimekiri on kogu aeg olnud päris lühike. Kuigi mu tutvusringkond on üsna suur, siis olen ma rohkem hoiakuga, et seda päeva soovin ma jagada inimestega, kes mulle tähtsamad ja kes on alati minu jaoks olemas olnud. Alati olemas olnud tõlgendub siinkohal siis niimoodi, et suhtlus ei ole katkenud minu teise riiki kolimise ega lapse saamisega, sest just paljud suhtlemised on nendel põhjustel katki jäänud.
Siinkohal võin ma ka öelda, et isegi kui pulm oleks Eestis, siis sõprade/tuttavate kohapealt jääks mu nimekiri samaks. Ainukesena lisaksin ma juurde mõned sugulased, kes kahjuks neist mitteolenevatel põhjustel Prantsusmaale reisi ette võtta ei saa.
Natukene keeruline teema on ka kaaslastega. Üldiselt olen ma arvamusel, et täiskasvanud inimesed, kes elavad kellegagi koos, tuleks kutsuda koos kaaslastega. Siinkohal tuleb mul küll tunnistada, et ma ise tegin enda nimekirjas selle koha peal pisikese erandi kutsudes ühe oma sõpradest ilma kaaslaseta. Mis puutub aga alaealiste külaliste ( ehk siis kellegi laste) peikadesse ja pruutidesse, siis siinkohal mina mingit kohustust kutsumiseks ei näe. Eriti kui tullakse koos oma vanematega mitte üksinda.
Ühesõnaga kui mina olen pigem suhtumisega, et ainult need kõige armsamad ja lähedasemad, siis Bruno tõenäoliselt kutsuks ka oma kunagiste lasteaiakaaslaste vanemate töökaaslased. Esimene kord kui me nimekirju koostasime, siis ma näitasin pastakaga umbes igale kolmandale nimele ” Eeee..sa rääkisid temaga viimati millal? Aastal 2000? Ja miks ta täpselt kutsutud on?” Mitte, et ma oleks pahatahtlik või õel, lihtsalt ma ei saa aru miks kutsuda inimesi, kellega juba aastaid pole sõnagi vahetatud.
Samuti puutusime me kokku probleemiga, et mida teha külaliste juba täisealiste lastega? Nimelt on Bruno ristiemal ( kes on ühtlasi ta tädi) lapsed, kellega Bruno absoluutselt ei suhtle ja keda me eriti nimekirja panna ei tahtnud, ent neid lisamata tekiks automaatne tragöödia tädiga, et kuidas siis tema lapsi ja naisi ja lapselapsi siis ei kutsuta. Vaagisime ja vaagisime ja otsustasime ikka nimekirja jätta. Meie õnneks selgus küll, et tädipoja naine on rase ja sünnitähtaeg üsna meie pulma lähedal, seega nemad pulma väga suure tõenäosusega siiski ei tule.
Inimesi muudkui lisades ja eemaldades jõudsime me lõpuks ilusa ümmarguse numbrini ehk sajani ja leidsime, et aitab küll. Edasi läks muidugi asi aga omasoodu, sest prantslastel on üheks pulmapeo osaks ka aperatiiv. See on siis ühesõnaga šampus ja snäkid tseremoonia ja pulmapeo vahepeal. Mõeldud on see siis külalistele, kes on küll olulised, ent mitte piisavalt lähedased, et neid peole ja õhtusöögile kutsuda. Sinna hulka kuuluvad siis näiteks töökaaslased, klubikaaslased jne.
Kui Bruno vanemad ütlesid, et nad natukene täiendavad nimekirja, siis ei osanud ma ausalt öeldes midagi arvata. Mõtlesin, et ju lisavad paar sugulast, kes Brunol meelest läinud ja kõik. Suur oli mu imestus kui me saime nimekirja tagasi 50 lisatud nimega, kes peaksid siis aperatiivile tulema. Tegu siis Bruno vanemate sõprade ja koraalikaaslastega. Eks ma olin varmas protestima, et no ikka natukene palju, kas on siis ometigi vaja, aga kurb helk Bruno ema silmis andis mulle mõista, et las see lahing jääda.
Üks teema mille üle me veel kaua mõtlesime oli muidugi kas lapsi pulma kutsuda või mitte. Alguses oli mu seisukoht rohkem negatiivne ja seda peamiselt põhjusel, et eelmistes pulmades kus me käinud oleme, ei ole mulle asjast eriti hea maik jäänud. Ometigi ei taha me ka silmakirjalikud paista, sest Eileen ju tuleb pulma, kuidas me siis teisi keelata saame.
Seega võtsime me jälle mõtlemisaega ( rohkem mina) ja peale natukest analüüsimist sain ma aru, et nendes pulmades ei olnudki viga niivõrd lastes vaid hoopis selles, et nendega ei olnud arvestatud. Ei pruutpaari ega nende vanemate poolt.
Neil lasti täiesti sihitult ringi joosta ja röökida ( jah, ma tean, et lapsed seda teevadki, aga pruutpaari avavalsi ajal võiks ju oma last natukene rakkes hoida, et ta ei läheks pruuti kleidist sikutama). Kui lapsed käisid ja anusid vanemaid ” igav on, palun lähme koju” ( ja seda kell 1 öösel), siis soovitati neil vanemaid mitte tüüdata ja lõpptulemusena magasid paljud lapsed konkreetselt laudade all.
Ühesõnaga oli selgelt näha, et mõlemas pulmas oli lastel igav. Minu arvates on ka normaalne, et kui ma tulen väikese lapsega pulma, siis ma ei ole seal kolmeni öösel ( või kui olen, siis lasen kellelgi lapse vähemalt magama viia varem). Paraku nagu elu on näidanud, siis minu arusaam normaalsest ei ühti alati teiste omaga.
Igatahes otsustasime meie lõpuks, et üritame anda endast parima, et nii lastel kui nende vanematel oleks pulmas hea olla. Seega sai ka peokoha valikul üheks määravaks asjaoluks, et seal on lastele pisikene mänguala. Ühtlasi palusime me toitlustuselt ka eraldi lastemenüüd ja üritame ise organiseerida lastelauale ka pisikese snäkivaliku, et saaks ka nii-öelda mööda joostes midagi haarata.
Lisaks on meil plaanis palgata ka 2 lapsehoidjat, kes siis lastel silma peal hoiaks ja nendega mängiks, tegevusi läbi viiks.
Kuna see laudade all magamine meile ka kuidagi ei istu, siis on õnneks peokohas ka üks pisike kuurimoodi majakene kuhu tahame viia madratsid, tekid ja padjad, et unisemad tegelased ( endiselt räägin lastest :D) saaksid põhku heita. See on ka üks põhjustest miks soovime kahte lapsehoidjat. Nii kui vähemalt 1 laps on magamas, siis tahame, et üks lapsehoidjatest viibiks samuti samas ruumis, et ei tekiks situatsiooni kus äkitselt ärganud laps võiks omapea kuskile ekslema minna.
Esialgsete plaanide kohaselt peaks alla viieaastasi lapsi tulema kuskil 10 ja loodame, et kõik laabub ilusasti 
Sellised jutud siis külaliste kohta täna. Kui teil on juba pulmad peetud siis mille alusel teie külalisi kutsusite? Ja kui alles planeerimisjärgus siis kuidas plaanite teha?
See lastele mõeldud teema on küll geniaalne!
Mina koostan ka hetkel korralikku külaliste listi ning kutsele läheb märkus ” kutse kehtib kahele ”
Olen olnud pulmades teenindaja ja kui emmed-issid tahaksid rahulikult pidu nautida, siis põngerjad jooksevad, siis väsivad ja siis on neil pahur tuju. Lastel on ka keeruline olla sellisel üritusel nii palju emotsioone ja väsitavalt pikk, napsune seltskond.
Ainukesed pisikesed pulmas on minu enda väike vend ja minu vennalaps. Minu peale on juba osa inimesi viltu vaadanud, et kuhu ma siis lapse panema peaks.. MIS MÕTTES NAGU:D
ehh, me ei plaani ka lapsi kutsuda…. näen sellest juba praegu tõusmas parajat draamat, kuigi me pole ametlikult veel kuupäeva (hetkel ütleme kõigile järgmisel aastal) ega kohta/riikigi paika pannud.
Meil omal lapsi pole, küll aga on kõikidel meie sõpradel ja sugulastel. Kui ma kutsuks kõik lastega, siis oleks meie nimekiri vähemalt 2 korda pikem. Ma saan aru, et see teeb minust nüüd õela muti, aga ma ei näe vajadust lõbustada tervet lasteaia rühma täit mudilasi oma pulmas, sest siis oleks see juba üks hoopis teine pidu ja hoopis teine pulm ja me ei taha seda.
Ma olen üldse täheldanud, et inimestel on imelik komme mitte aktsepteerida noorpaari valikuid oma pulmade korraldamisel. Ma pole kunagi aru saanud sellest. Olen nii paljudes erinevates pulmades käinud ja mul on harjumus ilmuda sinna, kuhu on kutsutud ja nii nagu vaja, kaaslasega või ilma, pidulikult või vabalt ja teha nii nagu noorpaar tahab. Nende päev ju, või ei?
Kui me poleks leidnud endi jaoks sobivat lahendust selle laste küsimuse osas, siis leiaks ilmselt ka meie kutsetelt märkme ” pisiperele palume leida hoidja”.
Ja ma olen ka täheldanud, et paljudel on ikka väga suur probleem tavaliselt pruutpaariga. Ma halvast harjumusest loen ikka perekooli ja oeh kui tihti on seal teemad stiilis ” on mühkamid, kutsusid mind ilma lapseta”. Või on siis sellised juhtumid kus on kahele vanainimesele saadetud kutse, et no nt. Perekond Tammele ja siis nemad kohe eeldavad, et kõik nende lapsed ja lapselapsed on ka oodatud, üle ei küsita ja sajavadki oma 8liikmelise perega siis kohale ja saavad vihaseks, et miks kõigiga arvestatud pole.
See viimast näidet võib küll veidi ka pruutpaari enda veaks pidada, sest kutselt võiks olla siiski natukene kergemini aru saada, et kes siis kutsutud on ja kes mitte. Aga no kui ei saa aru, siis ju ikka helistad ja küsid üle.
Minul ei tuleks pähegi hakata nägusid tegema kui mind kutsutaks pulma ilma Bruno või Eileenita. Ausalt öeldes isegi kui Eileen oleks kutsutud, siis ma jätaks ta ikka koju, sest ma arvan, et ma ei saaks normaalselt pidu nautida kui ma peaks tal kogu aeg järgi jooksma ja kantseldama.
Ikka pruutpaari eriline päev ja nende soovid tahtmised, ülejäänud päevad aastas elan ju nii nagu ise tahan ( no peaaegu,eks), asi see siis ühel päeval teiste tahtmise järgi talitada pole
Nojust eks
Seda minagi. Ma tahtsin veel kommenteerida ennist seda +1 teemat. See on ka üks paras peavalu tõesti.
Mina mõtlesin ka oma naiivsuses, et kaaslasega kutsutakse need, kellel n-ö püsiv kaaslane olemas on. Aga minu lembemees on teisest kultuuri-ruumist ja ta rullitas silmi ja ahmis õhku sellise “ebaviisakuse” peale 😀 😀 😀
Nii et meil tulevad siis, kui on püsiv kaaslane olemas, Härra ja Proua Tamm või Härra Tamm ja Preili/Proua Kask ja kui on ilma püsiva kaaslaseta, siis Härra Tamm kaaslasega vms
Kui tuleb kunagi minu kord teha nimekiri külalistest, siis tuleks see umbes sama nagu sinul – miljon mehe sugulast-tuttavat ja minu poolt siis ema, õde ja paar sõpra. Oeh.. Samas ma heameelega vaatan Igori suguvõsa üle, sest ka ju mina saan üheks nendega.
See, et su elukaaslase ema tegi listi on veidi naljakas, kuid tuleb ju sõbralikke suhteid hoida.
Sama tegi ta ka üle-eelmisel aastal Bruno venna listiga. Tegelikult on põhjus selleks päris lihtne. Nimelt maksavad nad üsna suure osa pulmade eest ja tahavad lihtsalt oma sõpradele näidata, et mis ja kuidas. Noh, et kui eestlased üritavad naabrist paremat autot osta, siis prantslased vaatavad, kes oma lastele lahedamad pulmad teevad 😀
Haha, ülihea! Uskumatu, et neil sellised huvitavad kiiksud. Oi, kui Igori vanemad tahaksid ka pulmade eest maksta (mida nad tegelikult niikuinii teevad), siis võivad kutsuda kasvõi oma lasteaia sõbrad. 😀
Meil oli kahe peale umbes 30 külalist, nendest 3 olid sõbrad (ilma kaaslaseta) ja ülejäänud lähisugulased. Lapsi pulmas ei olnud, kirjutasime selle ka kutsetele. Pulm oli ise vastuvõtu stiilis ja lühike (3-4 tundi, seega oli külalistel lapsehoidja leidmine palju lihtsam). Soovisime väikest tähistamist ja alguses oli mõte isegi kahekesi registreerimisest, aga vanemad oleksid ilmselt väga solvunud olnud.
Jäime väga rahule ja ka külalistelt oli ainult kiidusõnu. Minu jaoks oli suurimaks plussiks see, et korraldamine ei olnud absoluutselt stressirikas ja õhtul oli meil veel energiat üksteise jaoks, mitte ei vajunud kohe voodisse.
Kõige olulisem ongi see, et endal hea oleks
Meie lapsi pulma ei kutsunud. Kirjutasime sellekohase märkuse konkreetselt aga ilusti pulmakutsetele. Sel ajal polnud meil endil ka veel lapsi. Ilmselgelt tuli sellest draamat. Enamus inimesi sai aru, kuid oli ka inimene, kes jättis seetõttu tulemata. Külalisi oli meil ca 85. Kui oleks lubanud kõigil ka lapsed kaasa võtta oleks lapsi ilmselt olnud umbes 20. No tänan ei! Meie pulm oli mõeldud siiski täiskasvanud inimestele ja ei viitsinud/tahtnud hakata kampa rüblikuid ka veel ohjama. Siis just olekski pidanud leidma veel eraldi ruumi, eraldi inimese ja mida iganes veel. Enivei – ma ei kahetse sugugi seda otsust.
Lisaks tegin ka mina julma cut´i sugulaste osas. Jätsin kutsumata inimesed kellega ei suhtle (vahet pole kui lähedalt sugulastega tegemist oli) ning tänu sellele hakkas jonnima inimene, kes oli kutsutud (kutsumata jäänud külalise ema) ja lõpuks ei tulnudki 😀 Issanda loomaaed on kirju, ma ütlen! Sulle JÕUDU korraldamisel!!
Meil oli pidu Hiiumaal ühes kultuurimajas ning üks osa pulmamängudest oli nt telkide püstitamine…seega said unised tegelased juba varakult sinna saadetud. Aga teil kõik kenasti läbi mõeldud
Mis külalistesse puutub, siis 50% neist me peaaegu praegusel ajal üldse enam läbi ei käi. Tegelikult on nii et olulised olete vaid teie kaks sel päeval!
Kui ma veel enne oma mehega kohtumist tahtsin nö over the top pulmi, siis enam mitte. Nüüd tõepoolest tahan kutsuda vaid neid, kellega ka suhtlen tihedamalt kui vanaema sünnipäevadel. Kuna tean juba praegult kes need kõik oleks, siis kutsuks ka nende lapsed (sest esiteks neid juba ei ole lihtsalt väga palju).