postitus on sündinud koostöös kaup24.ee veebipoega
Võiks nagu arvata, et mida suuremaks lapsed saavad, seda lihtsamaks muutub kinkide tegemine. Noh, et oskavad paremini oma soove väljendada ja soovitakse vähem pudi-padi ja..Või noh, olgu, nad meil pole kunagi oluliselt pudi-padi tahtnud, aga las see point siiski jääda.
Igatahes avastasin ma millalgi oktoobris, et pekki, kus see lihtsus on? Hoopis keerulisemaks läheb. Kuna peamiselt ongi neil kinkide saamiseks jõulud-sünnipäev, siis nad enamasti soovitu ka saavad. Paraku on tüdrukutel kõigil üsna sarnased huvid, mis tähendab, et tegelikult on päris palju juba ju olemas. Ei ole päris nii, et Eileenil on Potteri I osa raamat ja siis Ella soovib endale ka ühte, et oleks päris tema oma. Muidugi ma saan sellest mõttekäigust aru, Eileeni raamat on ju tema toas ja ega ta ilma väikese (khm, suure) suunamiseta seda väga rahumeelselt kõrvaltuppa välja ei laena. Aga mul lihtsalt ei tõuse käsi ostma 35 eurost raamatut, mis meil juba on kodus olemas. Hoopis masseerin siis seda omanikku, et võiks natukene lahkem olla. Eriti, et ta ise käib kõrvaltoas mingeid legosid nillimas pidevalt.
Igatahes läks nii, et Eileeni ja Ella kingisoovide nimekiri oli põhimõtteliselt identne. Ja katsu siis seletada, et ei, jõuluvana tõesti ei kavatse igat asja kahes eksemplaris osta. Palun istuge maha ja pange mingi plaan paika. Päris hea tiimiüritus oli.
Muidugi need kirjad jõuluvanale, mis siis lauale jäid, mind väga ei üllatanud. Neil kahel on tõesti KÕIK Potterikeskne. Lausa sel määral, et isegi filmide soundtrackidest unistatakse. 😀
Aga kõige rohkem unistatakse siin ikka teatud klotsikomplektidest. Eileen muidugi unistab suurest Sigatüüka lossist, aga selle osas on talle küll öeldud, et siis peab jõuluvanale ilmselt tšeki saatma, sest vaene taat võib muidu pikali kukkuda. Nii sai ta eelmisel aastal hoopis Sigatüüka suure saali, mis mu meelest on ka päris noh..kolossaalne. Sel aastal unistas ta väga kas astronoomiatornist või kellatornist. Leidis lahkelt, et jõuluvana võib ise valida. Jõuluvana valis siis viimase.
Ella unistab õnneks (ja tasakaaluks) natukene väiksemalt. Talle meeldivad väga sellised kompaktsed komplektid, mis välimuselt raamatut meenutavad. Mulle endale kusjuures ka. Kuidagi nunnud on + kogu see klotsimajandus on kuidagi paremini kontrolli all ja kergem hoiustada. Nendes Potteri omades on nõnda, et erinevaid raamatukomplekte on neli ja igaüks on erinev Sigatüüka klassitund. Ella tahaks kõige rohkem seda loitsutunni oma, mille Bruno vanemate juurest läbi astuv jõuluvana talle ilmselt ka toob.
Üllatuslikult oli kõige lihtsam sel aastal Liisuga. Tema fännab meeletult Enchantimalse ja Frozenit (ja üleüldiselt Disneyt). Tema suurim soov oli muidugi Elsa koos jäähobusega, kes kõnnib JA ujub. Selle raha eest, mida too elukas maksab, olin ma valmis endale hoopis hobusekostüümi selga ajama ja kuskil basseinis sulistama. Õnneks jäi see eelmisel reedel mulle poole hinnaga silma ja mõtlesin, et olgu. Peamiselt tuli meelde, mis raha me paar aastat tagasi mingi diskomuusikat mängiva ükssarviku eest maksime, et Ella unistus saaks täidetud ja tundus ebaaus Liisu siis ujuvast hobusest ilma jätta..
Aga kuna ta väga ka Enchantimalse armastab, siis tuleb talle ka see tore Põhjapõdra pere. Meie enda poolt tuleb igale lapsele siiski üks kink, aga kuna meil on asi sätitud nii, et ostame ka teiste eest kingid ära (sest kõikidele lihtsalt ei meeldi mõistatada, mida lapsed tahavad või veel vähem – poodides kolistada). Seega päris kõik siin näidatud konkreetselt meie kuuse alla ei satugi. Teistel ka andmisrõõmu. 
Milost oleks ka viisakas paar sõna öelda, nii et selle saab lühidalt tehtud. Talle meeldib siin ilmas peamiselt üks asi. Koristamine. Seega saab ta tolmuimeja. Lihtne ja loogiline. 😀 Otsisin alguses küll puidust mänguasja, aga lõpuks leidsin, et Miloga on plastik ohutum. Just selles võtmes, et ta armastab väga ka lammutustöid ja kui mul on valida, kas ta taob vastu akent puitu või plastikut, siis ma kindlasti valin viimase. Tähendab…ohutu peab mänguasi olema meie elukeskkonnale.. 😀
Igatahes on meil praeguseks kõik kingid ostetud-tellitud ja suurem osa ka käes ning rahu sellega majas!
Kuidas teil, lastel jõuluvanale kirjutatud, kingid valmis? Kellel kingimajandus veel ootel, siis siit leiab väga korraliku valiku kingiideid üsna erinevates kategooriates ja hinnaklassides!
Sul on veel väga hästi. Tüdrukud on mingi kindla asja/raamatu/tegelase fännid. Minu 15 aastasele meeldivad animed aga valik, millised täpselt, on väga spetsiifiline. Ja muidugi selline, mida enamasti ei leia. Aga noh, õnneks tema on neiu, saab juba kosmeetikat jne kinkida. Kaheksa-aastasele meeldivad putukad. Mikroskoop, vihmaussifarm jne on kõik juba ära proovitud. Hetkel on kodus karb siidiussi munadega ja teine karp nukkuvate ööliblikatega. Mänguasjade eas ta niiväga enam ei ole, suurte tüdrukute asjad veel väga ei vaimusta. Ta isegi ise tunnistab, et ei tea, mida jõuluvanalt paluda.
Oi, see putukate-mikroskoopide jms maailm tundub nii põnev! Olen enda omasid natuke üritanud selles suunas lükata, aga kui luubiga murus püherdamine vahele jätta, siis nad pole väga vedu võtnud. Aga eks annangi endale aru, et igaüks valib oma huvid-hobid ise.