Klann kasvab: “Kas tädi võtab beebi välja?”

Just pealkirjas olev lause kõlab alati Eileeni huulilt, kui talle ütlen, et arstile lähen. Kuuldes, et mul on vaja tulevase õe/venna heaolu kontrollima minna, on ta automaatselt elevust täis ja loeb juba ette kõike, mida ta beebiga tegema hakkab. Ütleme niiviisi, et ootusärevus on ühel siin päris suur. Ei möödu päevagi (rääkimata tundidest …), mil ta mu kõhule ei koputaks või beebile ei laulaks. Ella üritab kõike lihtsalt oma oskuste piires võimalikult hästi imiteerida.

Igatahes nähes kogu seda suurt entusiasmi, otsustasimegi Leenu täna ultrahelisse kaasa võtta. Teadsime, et idee poolest neid rohkem ei tule ja mõtlesime, et ehk oleks tal vahva seda kõike kuidagi reaalsemalt tajuda. Mitte, et mu suur arbuusikõht reaalne poleks aga saate aru küll.

Mõistagi oli ka arstikabinetti sisse astudes ta esimene küsimus suunatud kohe arstile ja põhines ikka vanal heal “kas nüüd võtame beebi välja?”. Esimesest pettumusest üle saanud, oli ta üsna rõõmus ka lihtsalt võimaluse üle beebit “telekast” näha.

Mu rasedusäpp ütleb, et tegu on hetkel ühe beebipomeloga aga ultraheli järgi peab see vast üks suur pomelo olema. Ühesõnaga see väike tegelane seal on igati hea tervise juures ja tuleb õdedele sarnaselt siia ilma juustega. Kõik näitajad on igati head ja muretsemiseks põhjust pole.

Ainult, et see suure pomelo lugu … Ma olen raseduse algusest peale naljatanud, et sellest kolmandast tuleb üks suur tegelane ja isegi õhku visanud ennustuse, et sünnikaaluks tuleb 4,4kg ja pikkuseks 55cm. Ma ei tea kuskohast ma sellised numbrid võtnud olen, aga miskipärast need mulle esimesena pähe hüppasid.

Tänane hinnang beebi praegusele kaalule oli 2,5kg (muidugi on seal ka eksimisruumi korralikult), mis on rohkem kui päris kenasti üle keskmise. Ja selle info järgi tuligi arsti poolt sünnikaalu ennustuseks just 4,4kg ja pikkuseks … no võite ise ka arvata

Seetõttu sain endaga lahkudes kaasa ka paberi, mis ämmaemandat teavitab, et 36. nädalal tuleb sünnikaalule uus hinnang anda. Kuigi ma olen ise ka suurt (õigemini pikka) kasvu, siis üle teatud piiri ei taheta siiski lubada neid beebisid kasvatada. Just vältimaks erakorralise keisri ohtu. Seega kui mõne nädala pärast tehtav hinnang on rohkem kui 4,4kg, siis mul tähtajani täis tiksuda ei lasta. Siin muidugi pannakse tähtaeg 41. nädala peale, nii et väga vara ei sekkutaks nii või naa.

Vot siis. Selline kakukeste küpsetaja.

Ühtlasi on meie perest nüüd Eileen ainuke, kes lapse sugu näinud on. Ainult, et ta ise ei tea. Meie vaatasime sobival hetkel seina ja Leenu ei osanud vast aru saadagi, et midagi huvitavat seal ekraanil toimub.

Küll oli ta üsna rõõmus beebi näo nägemise üle ja leidis, et tal on armas nina. Täpselt nagu tal endal