• Esileht
  • Lapsed
  • KKK
  • Kõik meist
  • Pulmast
  • Kontakt
    • 
    • 
    • 
    • 

Briti blogi

Klann kasvab: Mis uut?

16. juuli 2017 by britt 10 Comments

Et siis, kas ma olen juba öelnud, et lõpp on raske? Ehk siis väike ülevaade olukorrast ja postituse teises pooles võib-olla liiga detailset infot, mida igaüks ei taha. Hoiatan teid vastavas kohas ette 😀

Igatahes on lugu nõnda, et peale seda, kui saime teada, et ma mingit eriti kangekaelset last endas inkubeerin, proovisime me vist kõike. Suitsutasime mu väikeseid varbaid (mis päädis sellega, et Bruno viskas ühe särgi minema, sest seda haisu ei saanudki sealt enam maha), käisime nii kiropraktiku kui osteopaadi juures, lasime haptonomie’t (sest endiselt ei tea eestikeelset vastet ja las ta siis olla sellises värdkäänatud vormis siin) praktiseerival ämmaemandal oma trikke teha, passisin tagumik õhus, passisin neljakäpukil, passisin jalad diivanil ja küünarnukid maas, hüppasin võimlemispallil põrandasse kujundliku augu, näitasin lapsele teki all valguslambiga suunda, panin telefonist muusika põhimõtteliselt jalgevahele mängima ja pidasin maha üsna pikkasid monolooge oma kõhuga.

No ma ei tea, mulle tundub, et sai nagu igasuguseid asju proovitud. Ja kuna mu naabrinaine on ämmaemand, siis on ju ilmselgelt loogiline, et ma käisin vaesekest ka aeg-ajalt natukene ahistamas.

“Tere, sööte jah, pole hullu, aga et kas sa ehk mu kõhtu ei tahaks katsuda? Palun?”

Olgu, päris söögiajal ma sisse ei sadanud, sest prantslaste jaoks on söök liialt püha, aga eks ma üks tüütu mutukas olin küll.

Esimesel korral nentis ta, et ikka põiki mis põiki. Et siis põikpea, vot.

Teisel korral käis hetkeks läbi heurekamoment, aga seda vaid selleks, et mulle öelda, et nüüd on tuharaseisus. Ma ei teadnudki, et kas peaks rõõmustama või mitte.

Ühest küljest ikka rõõmustasin, sest tuharaseisus last annab endast veidi kergemini välja saada (võrreldes sellega, et põiki olevat ei anna üldse) ja järelikult ikka liigutamiseks ruumi on. Olin juba äärmiselt suure entusiasmiga valmis tuharaseisus sünnitama kuniks enam ei olnud.

Möödunud neljapäevaks oli mul kirja pandud aeg asendi kontrolliks + soovi korral väliseks pööramiseks. Otsustasin peale üsna pikkasid vestlusi kõikide nendega, kes seda asendit üritasid aidata muuta ning iseendaga, et ei hakka mind keegi näppima. Kui kogu meie tsirkuse peale pole see laps tahtnud oma pead alla toppida, siis järelikult on tal selle jaoks mingi hea põhjus. Või on ta lihtsalt põikpäine nagu ennist öeldud.

Läksime neljapäeva hommikul kontrolli. Jagasin tuba Bosniast pärit neiuga ja pidime mõlemad ämmaemandale seletama, et ei, meil tõesti pole sama emakeel. Ämmaemand keeldus seda mõistmast. Andsime alla.

Oli aeg minna ultrahelisse. Ja mis me nägime? Pea all nagu vaja. Lutsis pöialt ja lehvitas. Ega muud üle ei jäänud kui hakkasin nutma. Tundus lihtsalt uskumatuna. Muidugi ma tean, et see protsent lapsi, kes jäävadki tuharaseisu või põiki, on päris-päris pisike, aga keegi ju peab sinna protsendi sisse mahtuma. Õnneks mitte see tegelane.

Ja nii lastigi mind koju rõõmsalt tagasi. Ja rõõmus ma olen.

algab osa, millest võib-olla kõik huvitatud pole

Reedel tekkis mul ainult säärane tunne, et olemine on kuidagi kahtlaselt märg. Ma ütlen ausalt, et mu vaagnapõhjalihased pole nagu päris need, mis nad kunagi olid ja raseduse ajal piisab aevastamisest ka, et tilk püksi tuleks. Aga see polnud nagu päris see. Ühesõnaga tundus asi kahtlane. Ja vetsu minnes juhtus nõnda, et ei pidanud üritamagi. Juba miskit voolas. Leidsin, et no nii vanamutilihased mul ka pole, et üldse ei suudaks pidada. Sakutasin Brunot natuke varrukast ja ütlesin, et ääkkkiiii läheks ja kontrolliks, kas ma võib-olla võin varsti sünnitada või olen lihtsalt põiepidamatusega.

Bruno vend tuli lahkelt Eileeni hoidma ja Lumekuninganna eesti keelset versiooni vaatama ja meie sõitsime kontrolli.

Üsna ruttu saime teada, et sünnitama ma ei hakka ja pidamatusega pole ka hullu. Hoopis äärmiselt vesine voolus. Vajalik info, eks. Aga noh, et kui keegi ka kuskil sama rase ja kahtleb, siis teate, et teil pole mitte ainult kaks, vaid hoopiski kolm varianti. Hurraa.

Ämmaemanda äärmiselt ebaentusiastlik õpilane tahtis mind kangesti ka kontrollida ja peale paariminutilist surumist leidis, et kaks sõrme vabalt (räägime siis emakakaela avatusest)! Arvestades ta erakordset hellust olen ma kindel, et ta venitas selle avatuse tol hetkel sinna ise. Aga mis ma ikka pirtsutan. Avatus on avatus. Kahju, et see ainult midagi ei tähenda. Vähemalt võttes arvesse, et Ella ootamise ajal kõndisin ma tükk maad enne sünnitust juba sama avatusega ringi ja päev enne Leenu sündi oli mul 4cm avatust ilma, et ma midagi tundnudki oleks ehk siis jumal teab kaua ma nõnda ringi käinud olen. Ehk siis ükski avatus minusse optimismi ei süsti.

See-eest tekitas mulle natukenegi lootust limakork, mis eile oma teed läks. Seda muidugi hetkeni, mil interneedus ütles, et see võib ka rändama minna juba kuu aega varem. Thanks for nothing!

Ja täna on mul lihtsalt raske olla. Kõndides on tunne, et kellegi pea justkui kõlguks mul jalgevahel ja pole kohta, mis ei valutaks. Ma ütlen teile, et need viimased rasedusnädalad on täiesti ebavajalikult pikad! Kaasa ei aita mõistagi Bruno, kes leiab, et ma võiksin nüüd selle nädala jooksul sünnitada, et ta laupäeval tööle minema ei peaks. Algab see õnnis ja vihatud osa suvest, mil ta tööpäevad kestavad kaheksani õhtul ja nädalavahetused on mingi müstiline sõna, mida ei eksisteeri. Ütleme nii, et ta pole kuigi motiveeritud.

Vapralt edasi!

MarisSits2017Britilapseootus(195)
pilt: Maris Sits

Filed Under: Määratlemata

Comments

  1. krk says

    16. juuli 2017 at 20:26

    Ma küll ainult ühe sünnitanud, nii et kogemust vähem, aga minu meelest on üsna palju märke, et varsti läheb sünnitamiseks :) Kerget lõpusirget ja palju jõudu soovin ka!

    Vasta
    • britt says

      16. juuli 2017 at 20:34

      Varsti läheb sünnitamiseks nii või naa, selles pole mingit kahtlust 😀 Aga ma pakun, et sinna läheb pigem aega, kui et juhtub lähipäevadel :)

      Vasta
  2. Nele says

    16. juuli 2017 at 20:31

    Oeh ma sain teise rasedusega tunda igasugu müstilisi valusi, aevastusest tingitud tilkasi püksis ja viimaseid pikki rasedus nädalaid. Esimene laps tuli justkui ootamatult 36+5 ja ilma eriliste vaevusteta kulges rasedus. Teine laps tuli aga 39+6. Ei olnud ka nagu miskit meeletult hullu aga kergelt siiber oli küll 😀 Varsti saab see sul ühele poole ja pisike ime hakkab unetuid öid tootma 😀

    Vasta
  3. Kertu says

    16. juuli 2017 at 22:57

    Nii hea meel, et pisarad tulid silma!

    Mul limakas eraldus vist lausa 2 nädalat enne. Aga sugulasel jälle mõned tubbid enne sünnitegevuse algust :)

    Uudiseid ka. Õde sai oma beebi kätte. 48cm 5180g. 10p üle ning esilekutsunisega.
    Sain sünnitusel kaasas olla. See on nii võimas ikka ja mul lihtsalt ei jagu sõnu kui vägev sünnitus ikka on!

    Loodan, et pooldud üsna pea ja saad elu selles osas kergemaks:) kallid!

    Vasta
  4. Maris says

    17. juuli 2017 at 01:35

    Selle lugemine tegi nii rõõmsaks, et laps nüüd pea alaspidi kõhus on :)

    Vasta
  5. Sofikene says

    17. juuli 2017 at 12:33

    Palju õnne ju, eks! No ja muidugi ootan väga igasuguseid värskeid uudiseid… Kallid! :-)

    Vasta
  6. Mari says

    18. juuli 2017 at 13:21

    Nii tore on lugeda, et lõpp on raske. Jah, on küll! Mul on tohutu kopp ees, et voodis külge keerata on nii vaevanõudev tegevus, hommikul saan küll kohe jalad alla voodist väljudes, aga kui päeval korraks kasvõi diivanile pikutama heidan, siis püha müristus, püsti saamine on kui õudusunenägu ja puusad ei tee liikumisel siis enam koostööd. Mul tähtajani 11 päeva, ühtegi märki pole, et tulema hakkaks. Nii palju tean, et pea on juba väga all ja muud mitte midagi. Tulemas on teine ja ühe värske kahe aastasega on ka muidugi igapäevaselt mässamist maa ja ilm. Aga kes kannatab, see kaua elab! Ja ega need lapsed nüüd tulemata ka jää 😉 Igavesti rasedaid pole olemas. Nii et kiiret lõppu! Varsti jälle uued mured :) Ootan uudiseid ja vaikselt salaja pean Sinuga võistlust, kumb oma pambukese enne kätte saab 😛

    Vasta
    • britt says

      18. juuli 2017 at 13:59

      Ütleme nii, et meil tähtajad väga-väga lähestikku sel juhul :) Ma jään siiski võistlusest kõrvale, sest elu on näidanud, et mul on lihtsalt säärane keha, mis neid pambukesi võimalikult kaua küpsetada soovib 😀

      See küljekeeramine on jah omaette ooper. Varsti saame end jälle normaalselt tunda :)

      Vasta
  7. Terrass says

    19. juuli 2017 at 19:23

    Aga kui ultrahelis oled vaatamas käinud, kas siis ei ole kordagi kogemata beebi sugu teada saanud?

    Vasta
    • britt says

      19. juuli 2017 at 20:14

      Eip :) arst on selle piirkonna kontrollimise ajaks palunud meil alati pead kõrvale pöörata. Ta on ise ka ettevaatlikkusele suurt rõhku pannud, sest tema meelest nii tore, et keegi üllatuse kasuks otsustab :)

      Vasta

Leave a Reply to britt Cancel reply

Tere! Saame tuttavaks!

Tere! Saame tuttavaks!

Mina olen Britt ja siit blogist saad sa peamiselt lugeda sellest kuidas ma üritan Prantsusmaal järjepidevalt kasvatada oma nelja last, aga miskipärast kasvan kõige rohkem hoopis ise. Õnneks mitte enam pikkusesse :)

Kui tahad meie kohta rohkem teada saada, siis kliki pildil!

Otsi

Arhiiv

  • Aili

    Close preview

    Loading...
  • Anette

    Close preview

    Loading...
  • Liis

    Close preview

    Loading...
  • Jaanika

    Close preview

    Loading...
  • Eliise

    Close preview

    Loading...
  • Pille

    Close preview

    Loading...
  • Madli

    Close preview

    Loading...
  • Liisa

    Close preview

    Loading...
  • Rohelisem rohi

    Close preview

    Loading...
  • Triinu ja Tanel

    Close preview

    Loading...
  • Kuidas kasvatada inimest

    Close preview

    Loading...
  • Eveliis

    Close preview

    Loading...
  • Helen

    Close preview

    Loading...
  • Rohelohe

    Close preview

    Loading...
  • Mirjam

    Close preview

    Loading...
  • Anna-Liisa

    Close preview

    Loading...
  • Triin

    Close preview

    Loading...
  • Juurikas

    Close preview

    Loading...
  • Delina

    Close preview

    Loading...
  • Mariann V.

    Close preview

    Loading...
  • Paksuke

    Close preview

    Loading...
Blogis leiduva sisu ja piltide kasutamine ilma autori nõusolekuta on keelatud!

Blog Design by TinselPop