Ma olen siin juba üheksa minutit (jah, nii täpselt) tühja ekraani passinud. Häda on selles, et ma tahan kangesti teiega paari pilti jagada, aga mul lihtsalt ei ole nende juurde mitte midagi öelda!
Ma olen terve Liisu hommikuse une vaadanud prantsuse youtuberite videosid (ups) ja naernud nii palju, et pidin ühel hetkel juba pisaraid pühkima hakkama. Ma pole isegi kindel, kas need naljad üldse nii humoorikad on. Võib-olla on mul lihtsalt naerutuju? Mul on kohe kahju, et selles žanris laiutab Eestis vist tühimik? Muidugi ma kõiki youtubereid mõistagi ei tea, aga mulle vähemalt tundub, et enamik kajastavad siiski rohkem enda elu või arutlevad kindlate teemade üle? Ma tean, et Victoria Villig on mingeid šketse teinud ja Nele Kirsipuu tegi vahepeal midagi, aga praegu vist pigem vähem? Igatahes tehke nalja inimesed. Päriselt. Naer on terviseks.
Ja kas te head uudist tahate teada? Ma loodan, et te mõistate, et jagan seda olenemata teie vastusest. Me majasaaga hakkab LÕPUKS ometi lõpule jõudma. Kui notar suudab natukenegi oma graafikut nihutada, siis saame järgmisel nädalal võtmed kätte.
Mäletate eelmist korda, mil ütlesin, et enam ei tohiks asjad venida? Noh, ütleme nõnda, et ma ei tohiks hoopis optimismi sel määral laiali loopida. Juba samal õhtul hakkas venima. Meie fail saadeti tagasi, sest Bruno ema oli ühele paberile kirjutanud ainult mu praeguse perekonnanime (vaja on ka neiupõlvenime). Kuna failis peab olema kajastatud kahe eelmise aasta elukoht ja me elasime majas, mis kuulus Bruno emale ja ta õdedele, siis oligi ühelt neist vaja tõendit selle kohta, et me neile ei maksnud. Õnneks ei tulnud viivitus suur ja praegu oleme selles perioodis, mil laenupakkumine on lõpuks ametlik, ent kus me ei tohi enne ooteperioodi lõppu sellele alla kirjutada. Nii-öelda kohustuslik järelemõtlemisaeg.
Igatahes halleluuja, asi hakkab lõpule jõudma ja ehk oleme järgmise nädala lõpuks majaomanikud! Ja ilmselt ka vaesed. 😀
Kas just laenukindlustuse ja põhiosa intresside maksmise pärast, aga üleüldiselt on käes sünnipäevahooaeg! Leenu on kutsutud homme ühele sünnipäevale, kolmapäeval ja järgmisel laupäeval. Ja sealt edasi on kohe Bruno sünnipäev.
Leenu rühmakaaslastele kinkide ostmine oli paras peavalu, sest vanemad ise ega kõnealused lapsed ei suunanud kuskile poole. Eks ma siis lähtusin natukene sellest, mida nende kohta tean, panin eelarve paika ja läksin poodi lootuses, et tuleb suur inspiratsioon peale.
Ainuke, kellega inspiratsiooni pole, on Bruno. Ta tahab gloobust, aga selle ostsid talle ta vanemad juba ära. Ja kuna mulle sunniviisiline asjade kuhjamine ka suurt ei meeldi, siis lähen ehk hoopis taaskord elamuskingituse teed. Ei midagi uut siin ilmas. 
Ja lõpetuseks täiesti mittehaakuval teemal – esimene kuu Fitlapitamist on täis. Kohati ka fatlapitamist, sest ma pole ühelgi hetkel võtnud eesmärgiks end täielikult piirata. Pigem lähtuda sisetundest ja üritada ikkagi olla rohkem kavas kui mitte. Ma kõiki sentimeetreid peast ei mäleta ja kaal läks katki, aga nii palju võin öelda, et puusadelt on kolm sentimeetrit maha läinud, mis on minu jaoks täitsa vahva tulemus. Vaatame, kuis edasi.
Olgu, ei, ma valetasin, ma ei saa veel lõpetada. Ilmselgelt on see siin nagu teleturg.
“Ja see pole veel kõik, sest…”
Ma tahtsin veel seda ka öelda, et ma olen tegelikult nõks õnnetu ja seda täiesti mõttetu asja pärast. Ma tahtsin oma juuksed saada toonivõrra tumedamaks. No ainult natukene. Ja pakil oligi imeilus ja ideaalne värv. Pakil. Reaalsuses on mu juuksed nüüd mustad. Mis oleks kindlasti väga ilus kellegi peas, kelle nägu pole lubivalge. Kõik, kes mind eile nägid, uurisid kas kõik on hästi.
“Sa tundud näost kuidagi haiglane”
MUIDUGI, kui mul nüüd kontrastiks süsimustad juuksed kõrval on.
Bruno üritas lohutada.
“No see pole ju must. See on tumepruun. Lihtsalt väga-väga-väga-väga tumepruun. Peaaegu must. Peaaegu. Nagu…helemust.”
Jah, aitäh. 😀
no vähemalt pildil ei ole ma nii kahvatu, et muret tekitaks 😀
Nüüd kuulen igatahes ülakorruselt mingit eriti rõõmsat kilkamist, mis tähendab, et see jutuvada siin tuleb lõpetada (seekord päriselt) ja saan need paar pilti ka siia nüüd panna!
Ma kõikaeg mõtlen, kui sa kirjutad sellest prantsuse süsteemist seal, et eestlasi nimetatakse “kes kannatab see kaua elab rahvas”. Aga puhta vale ju, meil käib ikka väga kiirelt siin suurem osa asjadest lausa natuke liiga kiiresti. Teinekord nii kiiresti, et ise ka aru ei saa mis jama sisse sattunud oled. Ja ikka leidub neid, kes virisevad, et meil maru aeglane süsteem. Ma isegi ei tea tundub, et iga eestlane võiks korra käia välislähetusel mõnes sellises “aega on küll riigis” ja ajada paar paberit korda. Ja kui selle ära teeb siis võib ellu astuda
Mulle väga meeldib jätkuvalt su pilte vaadata, need ei ole üldse lihtsalt suvaklõps, igas pildis justkui oma lugu mille saab juurde mõelda.
Juuksevärv kulub heledamaks ja ongi hästi. Mul on hoopis see probleem, et ei taha värvida, aga mu kaunis 31a juus otsustab minna aina hallimaks… terve seitli esiots on tipitud halle karvu ja ma ei taha enam peeglissegi vaadata, nii hirmus. Hakkasin halliks minema u 5-6 a tagasi, üksikud kaks karva.. nüüd on neid vist kakskümmend (sisesta krokodillipisarad). Ootan koos majaga juba kõiki neid postitusi, mis on inspiratsiooniks ja mis on progressis… uhh tahan ka uut kodu!
Ma hakkasin ka 25-26aastasena hallinema. Pikki aastaid olin punapea, nüüd olin sunnitud blondiks hakkama, kuna enam ei jaksanud iga kahe nädala tagant halli väljakasvu vahtida.
Osta tooniv shampoon. Mul juhtus kunagi nii, et värvisin juuksed punaseks. Natuke aega oli isegi tore. Aga see punase hullus sai kiiresti mööda. Uurisin siis mida teha annab ja põhimõtteliselt öeldi kõikjalt, et ainus viis olukorda parandada on värvida kas mustaks või lasta välja kasvada. Punane kõige kapriissem toon. Ma ei andnud alla ja proovis šampooniga toimimist. Sellega kiiret lahendust ei saa, aga heledamaks läksid küll. Mingi kuu kahe pärast ma enam punapea ei olnud.
Ma miskipärast ei usu, et tooniv šampoon mustale hästi peale hakkaks. Heleda värvi puhul tumedaks teeb kindlasti (olen isegi proovinud) ja ka sama värvi puhul annab tooni muuta, aga ma nats skeptiline, et see ka heledamaks suudab muuta. Eks ma siin nüüd kuu aega lihtsalt pesen juukseid nõks tihedamalt kui muidu. Ehk kulub maha. Muidugi mul on tore mälestus viimasest korrast, kui mu juuksed mustad olid ja ei tahtnud see kuskile kuluda. Erinevalt lillast, mis põhimõtteliselt pärast kolmandat pesu juba mittemidagiütlev oli. 😀
Nunnud pildid, rõõmus loba 😀 Äge!
Aga teisel teemal: kas sul praegu mingi raamatulugemine ka pooleli on? Mul on käsi vahepeal pulsilt ära olnud, aga nüüd loeks jälle hea meelega kaasa.
Tsssshhh…tasa! Ma olen väga pikalt võlgu raamatuklubi postituse! Mis jääb ilmselt ka viimaseks selliseks postituseks, sest minust ikka pole seda inimest, kes suudaks kindlal ajal midagi postitada ja olla. Pigem jagan niisama mõnikord lugemissoovitusi.
Aga mul on praegu pooleli Michelle Obama elulooraamat ja selline raamat nagu “Factfulness”, mis on väga põnev ja maailmapilti avardav lugemine. Soovitan!
Aitäh hea raamatusoovituse eest. http://iltaka.blogspot.com/2019/03/lugemisi-faktitaiusest-ja-sellest-et.html
Neljas pilt on kuidagi eriti mõnus.
Kunagi ei tohi pakil olevat tooni vaadata. Igal pool peavad olema tutikud, kas siis raamatu näol või paki enda all. Igatahes, seda juuksetutti peaks jälgima.
Jaa, tutike oli ka pruun! Pluss ma alati kontrollin ka üle, et pakis olev värv oleks ka päriselt see, mis pakil kirjas.
See komme tekkis kunagi ammu, kui kuulsin, et on pubekaid, kes meelega poodides juuksevärvi pakkide sisu vahetavad.
Neljas pilt on niiiii lahe!!! ☺️
Jaa, ta vaatas pisikesi tallekesi, kes piima jõid.
Kunagi tahtsin oma blondid juuksed helepruuniks värvida ja tulemuseks oli süsimust. Ma nägin välja nagu mingi tegelane õudusfilmist, sest mul on ikka VÄGA hele nahk
Ma värvisin ka mõnda aega tagasi juuksed veidi liiga tumedaks ja olen nüüd paar nädalat John Frieda blondide juuste sarjaga katsetanud. Mõeldud küll blondidele, aga internet väitis, et aitab ka juuksevärviõnnetusi järk-järgult korrigeerida (pole ise blond, vaid siiani vasevärvi värvitud, viimasel korral sain kogemata veinipunase). Esialgsete muljete järgi tundub töötavat, julgen soovitada! Selle sarja sprei sisaldab päris blondeerijat ja seda ma proovida ei julgenud veel, aga šampoon ja palsam teevad looduslikult (nii palju kui selline šampoon looduslik saab olla üldse ) heledamaks.
Oi, väga head soovitused! Ilmselt proovin järgi.
Mulle meeldivad su pildid. Ei ole sellised üle valgustatud pildid.
Mul hea meel, et maja ostmine on edenemas. Soovin, et saate peagi alustada juba remondiga ja saate enda unistuste kodu kujundada. Mäletan, kui kolisite sinna remonti vajavasse koju ja lugesin alati huviga, et mida ja kuidas teete.
Mul aga teist moodi küsimus. Said kingiks Märss seljakoti. Kas oled rahul? Kuidas need rihmad on? Ei suru liiga õlgadele.
Mulle lihtsalt meeldivad natuke tumedamad pildid.
Aitäh!
Kuule, ma olen kotiga väga rahul!
Rihmad liialt ei suru, aga samas ma ei kanna seal ka korraga väga palju asju. Enamasti peegelkaamera + eraldi objektiiv, vlogikaamera, rahakott, veepudel ja nipet-näpet mis midagi ei kaalu. Ainukese miinusena tooks välja võib-olla, et välitasku lukk käib natuke raskesti, aga seda peaks ilmselt mingi spetsiaalse õli või vedelikuga saama õnneks ise ka parandada. Muidu selliseks igapäevaseks linnakotiks väga mõnus!