Meie koduabilised ehk robot,- ja varstolmuimeja

Ma tean, et sääraste postituste juures kardetakse tihtipeale, et tegu on varjatud reklaamiga. Olgu siis taaskord öeldud, et mul varjamiskommet pole ja asjad, millest siin räägin on mu enda ostetud. Või noh, olgu, ühe puhul kasutasime maja ostmise puhul Bruno töökohast kingiks saadud raha ka. 😀

On päris palju asju, mida mulle meeldib teha rohkem kui koristada. Lausa nii palju, et ma võiksin praegu seda loetelu alustada ja kui te ülehomme tagasi tuleks, ei oleks ma ikka veel koristamiseni jõudnud. See on lihtsalt nii..tüütu. Ja ma tahaks tõesõna nii väga, et ma oleks üks nendest inimestest, kes läheb elevile kui valib puhastusvahendeid või mikrofiiberlappe. Kurb tõde on aga see, et kui mu aken on käejälgi nii täis, et ma välja ei näe, siis ma tõmban lihtsalt kardina ette.

Olgu, see on ka võib-olla nõks liialdatud, aga illustreerib küll. Ühesõnaga ma ei armasta teps mitte koristamist. Ja kõik oleks hästi, aga…meil on neli last. Ja siis tulevadki mängu igasugused põhjused mis tähendavad, et ma siiski pean koristama. Ma muidugi üritan neid ka järjepidevalt õpetada seda tegema, aga päris puhastusteenuse mõõtu nad veel neljakesi välja ei anna. Eriti kui kaks neist pole asja definitsiooni suurt mõistnud. Ja ega ma seda neilt ei oota ka. Enda järelt korjavad nad enamasti asjad siiski ära, aga on ilmselge, et aknaid pesema või tolmu võtma ma neid ei pane. Kuigi võiks, sest Milot ei tee miski rõõmsamaks kui tolmuimeja nägemine.

Seega sai meile enne siia kolimist selgeks, et koristamine tuleb teha võimalikult lihtsaks. Ning, et asi oleks lihtne, on vaja abilisi. Mistõttu otsustasimegi osta endale robottolmuimeja.

Miks?

Väga lihtne! Et me ise ei peaks sellega tegelema! Robot ongi meil töös peamiselt kas siis kui läheme magama või kodust ära. Üsna paljud ütlesid mulle, et ihssaaaand küll, nii tüütu ju! Mõtle, pead mingid asjad eest ära võtma, et robot saaks sealt teha ja siis seda trepist üles-alla tassima. No ja ma samal ajal mõtlesin, et robotit on palju mõnusam tassida kui mingit kobakat juhtmega tolmuimejat. Muidugi olgu, osadel ongi iga korruse jaoks eraldi tolmuimeja (nagu Bruno vanematel). Ja samuti võtan ma asjad eest ära tavalise tolmuimejaga asjatades, sest noh..tahaks ju ikka mingite karpide asjade alla pääseda, mitte ette kujutada, et nende juures on tolmukindel kiht. 😛

Mul ei olnud robotile just üleliia palju nõudeid. Enamik neist toimib nii või naa äpi najal, mis oli minu jaoks üks peamine soov. On lihtsalt mugav kui saad roboti tööle panna ka kodust eemal olles. Kindlasti tahtsin, et robot oleks piisavalt tark, et ta end vastu takistusi ei rammiks, vaid tunneks nad ära, ei teeks meeletut müra ja omaks nähtamatu piirde paigaldamise võimalust. See tähendab siis seda, et äpist saab seadistada ala kuhu robot minna ei tohi. Kuna teisel ja kolmandal korrusel on trepiava, siis ilmselgelt ei taha me, et robot sealt alla kukuks. Ning see toob meid veel ühe kriteeriumini: tahtsin väga, et robot suudaks salvestada kolm erinevat põrandaplaani (valdav osa salvestab kuni kaks).

Põrandapesu funktsioon ei olnud minu jaoks kuigi oluline, sest ka kõige ägedamate-kallimate mudelite arvustustest selgus, et enamasti ei tee ükski asi kahte asja suurepäraselt. Siiski võtsime lõpuks ka pesufunktsiooniga mudeli, aga seda rohkem seetõttu, et see lihtsalt oli tal olemas.

Kõiki neid asju arvesse võttes ostsime me Roborock S6 Max V mudeli, mis vähemalt siin (ja sel hetkel) maksis 550 eurot.

Tänaseks oleme robotit kasutanud paar kuud ja ei oska veel midagi ette heita. No peale selliste loogiliste vigade (toon need hiljem välja), mis kehtivad sellele tootegrupile üleüldiselt. Me oleme siin erinevaid teste oma lõbuks teinud küll. Kallanud maha mulda ja riisi ja suhkrut ning vaadanud kuidas robot hakkama saab. Saab niiviisi, et põrand on hiljem puhas! Küll ei oska ma öelda kas ja kui hästi saaks ta hakkama pikakarvalise vaibaga. Arvustuste järgi üsna okeilt, aga siin ma enda sõna anda ei oska. Meie vaibaga saab ta hakkama küll, aga samas tunnen, et varstolmuimeja teeb vaiba (max tugevusel) siiski veidi paremini puhtaks. Küll üllatas mind see, et tegelikult saab robot päris hästi puhtaks ka nurgad.

Kuigi pesufunktsioon meile oluline polnud, siis aeg-ajalt seda siiski kasutame. Siinkohal me päris testi pole teinud, et kas ja millise plekiga see hakkama saaks, aga nagu öeldud, siis ma robottolmuimejat siiski pigem põrandapesu eesmärgil ei ostaks. Aga kui põrand on üleüldiselt puhas, siis on see pesufunktsioon selles mõttes tore, et üldmulje ongi mõnusalt viimistletud puhas. Nagu ikka kui lapiga mingi koha üle käid!

Välja näeb robot selline. Andke andeks, et tegu internetist võetud tootepildiga. Skaudi ausõna, et päriselus on täpselt samasugune. Allolevast videost on ka näha.

Harjaste puhastamine on minu meelest ka pigem lihtne. Kaasas on spetsiaalne nuga (või mingi lõikurilaadne tegelinski), millega saab takerdunud juuksekarvad jms kenasti lahti lõigata. Ühesõnaga ei tundu mulle, et selle hooldamine-puhastamine just midagi eriti vaevarikast oleks.

Muidugi tuleb robotiga arvestada seda, et võib ette tulla ootamatusi. Näiteks võid ta kodust väljas olles äpi kaudu tööle panna, aga ta jääb kuskile kinni ja vajab manuaalset päästmist. Või kukub talle midagi peale ja ta ei saa enam aru, kus ta on. Muidugi annab neid olukordasid ka ennetada, aga noh..võib juhtuda. Meil on näiteks juhtunud, et robot jäi wc-poti alla kinni ning vannitoas kukkus talle kogemata rätik peale.

Ning mõistagi on ka olukordasid, kus robotist pole suurt tolku. Näiteks ei anna robotiga puhastada treppe või mööblit. Ning kodust väljaspool olles saab ta tööle panna siiski vaid ühel korrusel, sest trepist üles-alla ta ise ei lähe. Muidugi see on jälle selline ratsionaliseerimiskoht, et tavalist tolmuimejat ei saa isegi kodust väljas olles tööle panna, rääkimata siis erinevatest korrustest, eks.

Igatahes kui plusse-miinuseid kõrvutada, siis on minu jaoks plusse rohkem ja olen ostuga väga rahul.

Kasutasin roboti mürataseme mõõtmiseks telefonis leiduvat äppi.

roboti kõrval seistes

robotist 10 sammu eemal seistes (võrdluseks võib öelda, et Milo nutu kohta andis sama äpp vaste “lennuki õhkutõus”…)

Puistasin põrandale suhkrut, mulda ja sireliõisi ning vaatasin mis robot teeb. Valisin telefoniäpist, et robot läheks puhastama ainult kööki. Aega võttis tal köögi puhtaks tegemine 6 minutit. Kõik maha puistatu oli läinud.

Nagu öeldud, siis igas olukorras robot ei aita. Seega saime aru, et ta vajab endale juurde ka sõpra. Liigikaaslast, aga mitte täpselt samast tõust. Ma olin varstolmuimejatest kuulnud küll, aga ei kunagi süvenenud. Ja siis hakkas äkitselt sotsiaalmeedia täituma nende reklaamidega. Üks parem kui teine. Otsustasin ise ka uurida ja soovitusi küsida. Soovitusteringi võitis ülekaalukalt Dyson v8!

Paningi selle ostukorvi, aga midagi hakkas nagu painama. Kuigi arvustused olid head, ei olnud ma siiski veendunud, et see oma raha väärt on. Teisiti sõnastades: ma polnud kindel, et talle tõesti odavamast hinnaklassist vastast pole.

Viimasel hetkel enne ostmist jäi mulle silma kommentaar, mis soovitas Jimmy varstolmuimejat, mis on Xiaomilt nagu meie robotki. Mingi klõps käis peas justkui ära ja hakkasin uurima. Üsna pea oligi mul Jimmy v53 tellitud.

Lugesin nii erinevaid võrdlusi, eraldiseisvaid arvustusi kui ka vaatasin mõndasid võrdlevaid videosid ja leidsin, et minu jaoks teeb Jimmy tõenäoliselt ära täpselt sama hea töö kui Dyson. Hinnavõit on aga märkimisväärne. Küll märgin siin ära, et enamus võrdlusi jõudsid samale järeldusele: Jimmy v53 ja v83 on sama head kui Dyson v8, AGA ühes asjas jäävad nad Dysonile alla: koerakarvade puhul! Seega kui teil on kodus pikakarvaline koer, siis tasuks võib-olla siiski vaadata Dysoni (või mõne alternatiivi) poole.

Mina tahtsin, et minu valitud varstolmuimeja:

– ei kaaluks üleliia palju (v53 aku + tolmufilter-karp ehk siis see osa mida konkreetselt käes hoiad, kaaluvad ise 1,4kg ja juurde läheb siis vastava otsiku kaal)
– töötaks ilma näppu nupul hoidmata
– omaks vähemalt 45min järjestikust tööaega
– töövõimsust saaks reguleerida (Jimmy v53 puhul kaks erinevat režiimi)
– oleks kaasas erinevad otsikud sh. midagi väikest, et võtta tolmu põrandaliistudelt
– saaks kasutada ka käsitolmuimejana ehk siis pikk toru poleks võimalusel vajalik
– ei tekitaks põrgulärmi

Kõige selle põhjal jäin kahtlema Jimmy v51, v53 ja v83 vahel. Võrdlevad videod aitasid elimineerida v51, mis tundus olevat veidi väiksema võimsusega. V53 ja 83 seisid aga üsna võrdsel pulgal, kus viimase kasuks oli kaalukausil pikem tööaeg. See aga minu jaoks määravaks ei saanud, mistõttu eelistasin siiski võtta v53, mis vähemalt siin maksis 179 eurot.

Taaskord: ma olen meie robotiga NII rahul, aga mõnikord on lihtsalt mingi rumal situatsioon, kus keegi näiteks pillab midagi maha ja see mustus ongi ühes kindlas kohas. Selle jaoks roboti tööle panek ei tundu kuidagi mõistlik. Palju kergem on haarata varstolmuimeja ja 1-2-3 probleemist kohe vabaneda. Erinevad otsikud, mis kaasa tulid, on minu jaoks ka täiesti asendamatud ja võimsuse kohta pole mul tõesti ühtki halba sõna ehk siis mulle ausalt ei tundu, et ta imeks tolmu vähema võimsusega kui seda tegi meie suur juhtmega sõber, kes nüüdseks pensionile on läinud.

Varstolmuimeja müratase (mõlemal korral oli telefon kohe varstolmuimeja aku kõrval):

Täisvõimsusel

Tavavõimsusel

Puistasin põrandale taaskord suhkrut, mulda ja sireliõisi ning vaatasin mis varstolmuimeja teeb. Mul see klipp jäi natuke poolikuks, sest otsik kogu suhkruni esimese tõmbega ei jõudnud (laiuse mõttes siis). Teise tõmbega oli kogu suhkur läinud.

Ja sellised ongi meie kaks valikut, millega me väga rahul oleme! Kasutanud oleme neid piisavalt, et julgeks soovitada, aga liiga vähe, et oskaks täpsemalt rääkida elueast. Eks see selgub jooksvalt. Igatahes tahan ma siinkohal öelda, et a-la-ti tasub kaaluda kõiki variante ja kuigi uurimustöö tegemine võib olla tüütu, siis tasub see enamasti ka ära!