Kullerionu tõi keskpäeval mu toreda tahvlikese ära. Saan nüüd lastele magnetist tähekesi muudkui anda. Ütlesin ju, et kõik kleebin ära! Tegelikult päris tore asi. Tuli 80 erineva magnetiga, millel kirjas erinevad asjad, mida üks väike inimene võiks suuta teha. Olenevalt vanusest. Noh, et teen kodused ülesanded ära, kammin juukseid, koristan enda järgi. Sekka mõned sellised, kuhu vanem saab ise ka kirjutada. Ma siis võtsin ühe ja kirjutasin suurelt “EI KAKLE”. Täna keegi sinna alla tähekest kirja igatahes ei saanud. Homme lisandub ka “ei räägi teistega samal ajal”.
A nad tegelt on ikka väga tublid ja said oma tähekesi küll. Tundub motiveeriv asi. Eks umbes kolme päeva pärast paistab. Endale tahaks ka tähekese anda. Terve päeva koristasin! Või noh, vahepeal siiski proovisin lõunaund teha ja praegu vaatasin just üle tunni aja erinevate riikide “Maskis laulja” klippe. Aga no muu aja siiski koristasin. Otsustasin ka organiseeritud inimeseks hakata. Eriliseks eneseületuseks olid vannitoasahtlid. No ja Ella tuba ka. Ma sain aru, et tal oli see segadus endal ka üle pea kasvanud ja ega temast selle koristajat polnud ka. Igaühele eakohased ülesanded. Eks ma siis andsin abikäe ja vaatame, kas-kaua korras püsib. Sama käib mu enda sahtlite kohta.
Vaatan, et kõik räägivad mingite seemnete külvamisest ja mõtlen, et olen vist maailma ainus laisk inimene. Mulle teoorias meeldib väga see “ise kasvatan-ise tarbin” asi. Praktikas on nii, et mulle ei meeldi ei umbrohi ega kastmine ega harvendamine või muud asjad, mis selle majandamisega kaasnevad. Ma käin palju suurema rõõmuga turul ja ostan oma mandi sealt. Kuigi ma miskipärast igal kevadel siiski hetkeks unustan ära ja siis ostan endale liiga suure raha eest liiga palju erinevaid taimi. Eranditult kõik suretan ka hiljemalt juuli alguseks välja. Tahaks loota, et sel aastal olen arukam? Samas Liisu täna just rääkis, kuidas ta rediseid armastab ja ma mõtlesin, et tal võiks siis enda redisepeenar olla…
Maitsetaimi kasvataks küll. Basiilik ainult sureb isegi siis ära, kui ma teda ära ei unusta. Aga teda ma kõige rohkem tahakski. Loorberi ja tilli ka. Ja piparmünti. Vähemalt on mul LÕPUKS nii palju oidu, et toda kasvatan ainult potis. Muidu lõpuks ongi terve aed üks suur piparmünt. Mis muidugi ei kõla kõige halvemini.
Ma mõtlen siin, et kas peaks nädal aega proovima iga päev midagi kirjutada? Olgugi, et sisu oleks suuresti korduv? Tähendab omaette mõtlen, keegi kaasa ei pea sel teemal rääkima. Äkki aitaks? Ma ei tea küll millega. Mul oleks vaja hoopis, et ma saaks mingist teistlaadi kirjutamisblokist lahti. Tööasju saan kirjutada, siia suvalist jauroloogi ka, aga siis on mingid asjad mida väga tahaks. Kasvõi enda jaoks, aga neid ei oska kuidagi enam. Ja varem kirjutatuid lugeda ka mitte. Lubasin ühele kirjastajale paar asja saata ja pole siiani teinud, sest ei suuda neid üle lugeda. Ilma üle lugemata ei söanda. Peaks end raputama vist natukene.
Jah, palun kirjuta iga päev natuke ♥️ Sinu kirjutised on lihtsalt mu lemmikud ja päev on kohe automaatselt parem kui neid lugeda olen saanud.
Nagu näha, siis ma iga päev kirjutamise rongilt kukkusin küll juba maha. 😀
Olen Marianniga nõus,et päev läheb kohe paremaks kui miskit lugeda saab. Isegi ,kui pole alati positiivset teemat siis lihtsalt nii hea on lugeda kuidas kellegil läheb. Nii maailmas kui elus ka endal nii imelik aeg kuna palju kodust välja ei saa ise praegu ,kuna oli munarakku korje siis taastumine seekord võtab rohkem aega . Siis on nii hea lugeda midagi ,pole ju palju kahjuks iseenda jaoks jäänud neid kelle kirjutisi heameelega loeks. Ei saa ju raamatukogus ka käija praegu palju siis on hea natuke virtuaalses maailmas lugeda miskit .
Ikka tore, kui saan lugemisrõõmu pakkuda! Loodan, et taastumine läheb ka ilusasti.
Mulle meeldiks ka sagedamini lugeda. Aitäh. H Saaremaalt
Annan endast parima!