Mul on jäänud veel üks või kaks postitust ( olenevalt kui palju pilte ma välja valin) ja siis ma luban, et saate rahu ja ei pea neid pulmapilte enam vaatama. Mitte, et keegi peaks,sest noh..eks siin olemine on ju ikka vabatahtlik!
Mulle hullult meeldivad need kirikus (ja eelmise postituse kloostris(?)) tehtud pildid, mis näevad nii kuidagi.. vanaaegse hõnguga välja ja üliromantilised. Ja nii äge on vaadata, kuidas Brunol pea igal pildil lai naeratus on, ilmselgelt elu parim päev 😀
Jaa, mulle ka mõlemad kohad väga meeldivad Selle kloostri me valisimegi pulmaöö jaoks ka just selle mõttega, et seal pilte teha, sest meile meeldib sealne hõng :))
Su pulmapilte vaadates tuleb pisar silma – kõik on niiiii ilus lihtsalt! Auto ja klooster ja Teie ja Teie põnn ja see emotsioon, mis nendest piltidest õhkab. Nendest piltide vaatamistest küll mitte kuidagi ära tüdineda pole võimalik, kui siis võib ainult kadedusest roheliseks veidi minna.
Ma kommenteeriks ka seda Bruno laia naeratust. 😀 Loogiline muidugi, et pulmapiltidel on naeratus näol aga ma juba ammu märganud, et tal pea igal pildil on niiiiii suur naeratus. Koguaeg elu lill. Aga nüüd mul lasteaias on üks eesti-prantsuse perekond, kus ka isa on prantslane ja issand kus see särab koguaeg. Tuleb hommikul suur naeratus näol. Noh, nagu Brunol.:D Prantsuse meeste värk vist.:D
Bruno on jah väga-väga harva tõsine ja hoiab alati naeratust näol. Isegi siis kui viltuse puusaga voodis lebab. Ma olengi teda kolme aasta jooksul ainult ühe korra liimist lahti näinud ja see oli peale silmaoppi.
Nii ilusad pildid!!
Mulle pakub huvi, kas tseremoonia oli prantsuse keeles või inglise (kas on üldse valikut mis keeles toimetatakse)t
Olen käinud varem kakskeelses pulmas ja seal olid kummaski poolest pandud 1 inimene nn. tõlkija rolli.
Väga ilus perekond olete muidu
Tseremoonia oli prantsuse keeles ja mõned osad eesti keeles
Mu sõbranna luges ühe teksti eesti keeles ja Bruno ütles oma vande eesti keeles+sõrmuse näppu panek eesti keeles ( minul siis vastandina prantsuse keeles).
Ma vaatasin kolm postitust järjest. Enne kui esimese postituse lõpuni vaatasin (ehk siis tegelikult kolmanda, sest vaatasin alates uuemast) siis mõtlesin, et kas on üldse mõni pilt, kus Bruno EI naerata. Ja kas ma olen üldse teda mitte naeratades näinud igapäevaste piltide peal. Mida pilt edasi, seda rohkem sain ma kinnitust, et su mehel on suu kogu aeg kõrvuni (musipildid ei loe). Vaene sina- pead mõlema eest mossitama.
Nali naljaks aga oled õnnelik naine ja Bruno kahtlemata õnnelik mees (no seda on ta näost juba näha). Te olete nii ilusad ja tublid noored inimesed. Kõikidest kõige lemmikum on selle postituse viimane pilt. Ma ei tea miks aga lihtsalt on
Ma olen jah selle pühaliku mossitamistoimkonna enda peale võtnud. Õnneks ma küll sellega liiga tihti ei tegele ja ega ei saa ka, sest Bruno muudab tuju kohe heaks 😀
Mulle nii meeldib see lihtne pilt, kus isa sind altari ette viib. Kui uhke võib üks mees selle üle olla, et oma õnelikku tütart mehele annab oh! Super! Tekkis kaks küsimust…kas see naine, kes Brunot altari ette viib on tema ema? Ja kas sul mõni pilt pulmadest oma emaga ka tehtud? Vaatasin ühte pilti, kus isa seisis kirikus ja pruutneitsid aga ema ei jäänudki seal pildile (isa kõrval suht palju vaba ruumi)…
Brunot viis altari ette jah ema, sest siin on nii kombeks
Mul on tegelikult emaga päris mitu pilti, aga enne ilupiltide postituse tegemist ta vingus, et ma ei paneks temaga pilte üles ja siis kui oli juba mõnda aega üleval olnud, siis andis ikka paar numbrit, et selle ja tolle pildi tohiks panna, aga ma ei hakanud enam muutma postitust 😀
Kirikus istus ema lihtsalt Bruno vanemate juures, mitte mu isa kõrval
Nii ilusad pildid. Eriti meeldib see, et tseremoonia ajal ka naerdi. Ma olen ise käinud sellisel tseremoonial, kus kirikuõpetaja jutt oli väga jumalakeskne, armastusest oleks pidanud rohkem rääkima. Minu jaoks jäi emotsioonituks. Pidu oli toredam õnneks.
Tegelikult tahtsin seda öelda, et pildid tekitasid nii hea ja sooja tunde. Ja panid mind oma elukaaslast igatsema, ma nägin teda ju viimati alles hommikul. Nii ammu!
Meie õnneks oli kirikuõpetaja Bruno vanemate lähedane sõber ja seega me saime väga palju kaasa rääkida selles osas, et mida ta tseremoonia ajal räägib. Ta oli ka paar eestikeelset fraasi selgeks õppinud ja see oli temast väga armas
Ja noh, tseremoonia rääkiski rohkem meist kahest ja armastusest üleüldiselt. Meie omalt poolt palusime välja jätta kõik sellised piiblilõigud armastuse kohta, mis räägivad konkreetselt mehest ja naisest, sest meie lähikonnas on mitu mitte heteroseksuaalset inimest ja me tahtsime lihtsalt ka nendega arvestada
Mulle hullult meeldivad need kirikus (ja eelmise postituse kloostris(?)) tehtud pildid, mis näevad nii kuidagi.. vanaaegse hõnguga välja ja üliromantilised. Ja nii äge on vaadata, kuidas Brunol pea igal pildil lai naeratus on, ilmselgelt elu parim päev 😀
Jaa, mulle ka mõlemad kohad väga meeldivad
Selle kloostri me valisimegi pulmaöö jaoks ka just selle mõttega, et seal pilte teha, sest meile meeldib sealne hõng :))
Aahhh, imeline. Sinu pulma kohta võib tõesti öelda unistuste pulm
Aitäh!
Su pulmapilte vaadates tuleb pisar silma – kõik on niiiii ilus lihtsalt! Auto ja klooster ja Teie ja Teie põnn ja see emotsioon, mis nendest piltidest õhkab. Nendest piltide vaatamistest küll mitte kuidagi ära tüdineda pole võimalik, kui siis võib ainult kadedusest roheliseks veidi minna.
Oeh, ole nüüd
Nii ilusad pildid!
Ma kommenteeriks ka seda Bruno laia naeratust. 😀 Loogiline muidugi, et pulmapiltidel on naeratus näol aga ma juba ammu märganud, et tal pea igal pildil on niiiiii suur naeratus. Koguaeg elu lill. Aga nüüd mul lasteaias on üks eesti-prantsuse perekond, kus ka isa on prantslane ja issand kus see särab koguaeg. Tuleb hommikul suur naeratus näol. Noh, nagu Brunol.:D Prantsuse meeste värk vist.:D
Bruno on jah väga-väga harva tõsine ja hoiab alati naeratust näol. Isegi siis kui viltuse puusaga voodis lebab. Ma olengi teda kolme aasta jooksul ainult ühe korra liimist lahti näinud ja see oli peale silmaoppi.
Aga jah,ehk ongi prantslaste teema see :
Nii ilusad pildid!!
Mulle pakub huvi, kas tseremoonia oli prantsuse keeles või inglise (kas on üldse valikut mis keeles toimetatakse)t
Olen käinud varem kakskeelses pulmas ja seal olid kummaski poolest pandud 1 inimene nn. tõlkija rolli.
Väga ilus perekond olete muidu
Tseremoonia oli prantsuse keeles ja mõned osad eesti keeles
Mu sõbranna luges ühe teksti eesti keeles ja Bruno ütles oma vande eesti keeles+sõrmuse näppu panek eesti keeles ( minul siis vastandina prantsuse keeles).
Ma vaatasin kolm postitust järjest. Enne kui esimese postituse lõpuni vaatasin (ehk siis tegelikult kolmanda, sest vaatasin alates uuemast) siis mõtlesin, et kas on üldse mõni pilt, kus Bruno EI naerata. Ja kas ma olen üldse teda mitte naeratades näinud igapäevaste piltide peal. Mida pilt edasi, seda rohkem sain ma kinnitust, et su mehel on suu kogu aeg kõrvuni (musipildid ei loe). Vaene sina- pead mõlema eest mossitama.
Nali naljaks aga oled õnnelik naine ja Bruno kahtlemata õnnelik mees (no seda on ta näost juba näha). Te olete nii ilusad ja tublid noored inimesed. Kõikidest kõige lemmikum on selle postituse viimane pilt. Ma ei tea miks aga lihtsalt on
Ma olen jah selle pühaliku mossitamistoimkonna enda peale võtnud. Õnneks ma küll sellega liiga tihti ei tegele ja ega ei saa ka, sest Bruno muudab tuju kohe heaks 😀
Mulle nii meeldib see lihtne pilt, kus isa sind altari ette viib. Kui uhke võib üks mees selle üle olla, et oma õnelikku tütart mehele annab oh! Super! Tekkis kaks küsimust…kas see naine, kes Brunot altari ette viib on tema ema? Ja kas sul mõni pilt pulmadest oma emaga ka tehtud? Vaatasin ühte pilti, kus isa seisis kirikus ja pruutneitsid aga ema ei jäänudki seal pildile (isa kõrval suht palju vaba ruumi)…
Brunot viis altari ette jah ema, sest siin on nii kombeks
Mul on tegelikult emaga päris mitu pilti, aga enne ilupiltide postituse tegemist ta vingus, et ma ei paneks temaga pilte üles ja siis kui oli juba mõnda aega üleval olnud, siis andis ikka paar numbrit, et selle ja tolle pildi tohiks panna, aga ma ei hakanud enam muutma postitust 😀
Kirikus istus ema lihtsalt Bruno vanemate juures, mitte mu isa kõrval
Nii et no worries, emps oli täitsa olemas 😀
Haha ei noh mis mul worrieda 😀 tahtsin lihtsalt ema ka “üle vaadata” 😀
Bruno ema tundub küll väga šikk naisterahvas olevat (Y)
Ma panen temaga hiljem blogi fb lehele pildi, siis saad tšekkida 😀
Nii ilusad pildid. Eriti meeldib see, et tseremoonia ajal ka naerdi. Ma olen ise käinud sellisel tseremoonial, kus kirikuõpetaja jutt oli väga jumalakeskne, armastusest oleks pidanud rohkem rääkima. Minu jaoks jäi emotsioonituks. Pidu oli toredam õnneks.
Tegelikult tahtsin seda öelda, et pildid tekitasid nii hea ja sooja tunde. Ja panid mind oma elukaaslast igatsema, ma nägin teda ju viimati alles hommikul. Nii ammu!
Palju õnne ja rõõmu teile ning edu blogimisel!
Meie õnneks oli kirikuõpetaja Bruno vanemate lähedane sõber ja seega me saime väga palju kaasa rääkida selles osas, et mida ta tseremoonia ajal räägib. Ta oli ka paar eestikeelset fraasi selgeks õppinud ja see oli temast väga armas
Ja noh, tseremoonia rääkiski rohkem meist kahest ja armastusest üleüldiselt. Meie omalt poolt palusime välja jätta kõik sellised piiblilõigud armastuse kohta, mis räägivad konkreetselt mehest ja naisest, sest meie lähikonnas on mitu mitte heteroseksuaalset inimest ja me tahtsime lihtsalt ka nendega arvestada