Kaalutõus raseduse algusest : 6,2 kg
Beebi kaal : ca 530g
Beebi sugu : tüdruk
Liigutused : abbbbsoluutselt kogu aeg! lamades ja istudes, kõndides ja kükitades, oma müksud saavad kätte nii ribid, põis kui ka kõik muud toredad ja vähem toredad kohad
Sümptomid : kõrvetised, peavalu, äärmiselt huvitav hormoonikompott, kus ma nutan õhtusöögilauas ja loobin seina patjadega, sest et..sest, et ma tahan noh!
Isud : et siis kas te teate, et müüakse limonaadisiirupit? ikka see sama notsu pildiga jah, vot..seda ma nüüd jooks söögi alla ja söögi peale ja igaks juhuks veel vahepeal ka, aga kui liiga paljuks kisub, siis vana hea võiku salatilehe,singi ja paprikaga läheb ka igas asendis!
Kaalukesega on lood siis niimoodi, et lõpuks on see ka minul tõusma hakanud. Tuleb küll tõdeda, et vähemalt kilo sellest pole rasedusega küll seotud vaid aitab mul suvel hoopis ilusasti vee peal püsida ( päästerõngas..). Aga noh, ega ma nüüd täitsa rumal ka pole ja saan aru, et kui ma ikka Eestis olles sõin hommikusöögiks 6 võileiba, keeldusin kategooriliselt päeva lõpetamast ilma, et poleks vähemalt ühte jäätist söönud ja leidsin, et vahepalasid tuleks süüa näiteks ka hingamise vahepeal, siis ilmselgelt midagi pidi lisanduma.
Muidugi suutsin ma endale siia ka toitu kaasa vedada, aga noh..ega seda igavesti ei jagu ja mingil põhjusel söön ma siin kordades distsiplineeritumalt, nii et jään siiski panustama sellele, et kaal kokku üle 13 kg ei kasva.
Esmaspäeval oli ka teine plaaniline uh. Mis me seal siis teada saime? Alustuseks seda, et juba praegu natukene ufolaadse lootena ( ma täitsa mõistan, et paljude arvates on ka 20+nädala looted uh’s imeimeeenunnud, aga minu jaoks on nad nunnud alates sünnist ja 3d/4d uh pildid pigem natukene kriipid) on tegelane Eileenist üsna erinev. Muidugi on narr juba praegu võrrelda, aga lihtsalt näojooned on hoopis teised.
Tükk tegemist oli muidugi kõikide vajalike asjade mõõtmisega, sest nagu välja tuleb on keegi oma isasse ja ei suuda ühe koha peal paigal püsida. Ainsaks erandiks oligi uh algus, kui ta lihtsalt kintsud laiali peesitas ja arst sai soo üsnagi täpselt järgi vaadatud.
Kõik organid funktsioneerivad täpselt nii nagu peaks, rasedus vastab täpipealt arvestatud suurusele ja kõik on tibens-tobens. Mina ise pean küll kardioloogi juurde kontrolli minema, sest mu süda pidi miskeid kummalisi asju tegema. Saab käidud!
Täna saime me ka info, et üks erakliinik mida vaatasime, siiski vettesünnitust ei luba. Vees lubatakse olla valude ajal, aga sünnitada kästakse siiski laual pikali. Teises tuleb aga välja, et polegi enam sünnitusosakonda.
Mina olen aga meeleliselt juba üsna korralikult siin sünnitamise poole kallutatud ja ei teagi mis teha. Ostan basseini ja panen sünnitusmaja kõrvale püsti?
Eks aeg annab arutust, aga võiks seda võimalikult kiiresti teha, sest kui ma tahan Eestisse tulla, siis peaks lennupiletid õigepea ära ostma.
Üldiselt olen ma praegu aga üsnagi õnnelik, sest Eileeni oodates ei olnud mul sellist rahuperioodi, kus ma rasedust naudiks. Ma olin suurem osa ajast lihtsalt “nnneeehhh” ja ootasin, et saaks sünnitatud. Praegu mulle aga meeldib rase olla.
Mulle meeldib mu suur kõht, meeldib tunda beebi liigutusi ja üleüldine enesetunne on lihtsalt selline..õhkav ja ohkav 
Kuigi ma arvasin, et niipea me beebile ühtki uut asja ei osta, siis otsustasime peale soo teada saamist, et siiski tellime talle esimese komplekti ära ja nüüd olengi otsingul, et kuskohast mida valida
Mulle meeldib, et prantsuse keeles ka kirjutama hakkasid. Nüüd ma saan ka uuesti oma prantsuse keelega järjele (loota võib 😀 ).
Mulle meeldib see kahe tulba süsteem eesti ja prantsuse keele vahel, aga minu jaoks on see tulp kuidagi kitsas. Võib-olla on minu viga, aga teeks ta naaatukene laiemaks 😀
Kui Eileen magama jääb, siis katsun koodi kohendada
Mulle täiega meeldib su uus juuksevärv ja inspireerib mindki peale 10 aastat tumepea olemist ka jälle veidi heledamaks minema
Mis sul ametlik tähtaeg on?
06.05
Prantsusmaal sünnitamisest… Ma ei tea, kas sa ise julgeksidki, aga kodussünnitusteemat seal Prantsuismaal vist ei aetagi? Skaninaavias see mõnusalt ära reglementeeritud, Eesit vist püüdleb ka selle poole ja kodussünnitusfänne on palju.. aga sul oleks vist küll ju mõnus, kui saaksid sünnitoetaja (kasvõi eestist) või ämmaemanda koju kutsuda ja rahulikult oma püsti pannud vanni sünnitada.
Või on see mõte jällegi teises suunas liiga ekstreem vs Prantsusmaa epiduraal, millest oled kirjutanud.?
Kodusünnituse mõte on küll kena, aga minu jaoks on see jah natukene teise otsa ekstreem nagu sa ise ütlesidki
Kindlasti see variant sobib paljudele, aga mina nii julge paraku ei ole ja eelistaksin sünnitada siiski turvaliste haiglaseinte vahel
Koduaeda paned basseini, mehe õpetad ämmaemandaks välja, muud sugulased tulevad kõik julgustama, toetama ja jalgu hoidma
See võib-olla kõlab hullumeelselt, aga kui kaugel on mõni mitte-prantsuse linn Metzist? Näiteks kas sul tuleks kõne alla sünnitama minek Luksemburgi või Saksamaale? (seal vast ikka lubatakse sünnitada nii kuidas ise soovid ja noh, on kodule lähemal ka :))
Luksemburg on 45 minutit, aga prantsuse haigekassa ja mutuelle ( lisakindlustus) ei kata sentigi
Asi ongi selles, et see on nii lähedal, et kui sünnitustegevus peaks seal poes olles nt algama, siis ma suure tõenäosusega jõuaksin väga ilusasti Prantsusmaale tagasi, mistõttu kindlustus ei oleks ealeski nõus seal sünnitamist hüvitama, sest see poleks lihtsalt näidustatud 😀
Njaa, you’ve got quite a pickle
Aga okei, kas näiteks mõnes muus Prantsuse linnas on sellist kliinikut, kus ollakse progressiivsed ja noh, altimad muudatustele sünnitustoas? Pariisis? Muidugi, ega sünnitus ole klaverikontsert, mis algab teisipäeval kell 20 õhtul, aga noh, kasvõi teadmine, et see koht on olemas on ju meelirahustav (või siis ka mitte).
Vabandust, see pidi sinu vastusele minema, aga noh, läks valesti!
Pariisis on erakliinikuid ikka, aga minu jaoks on juba natuke hilja
Olen paari inimesega suhelnud ja saanud teada, et sellistes kliinikutes, mis naturaalset sünnitust pooldavad, tuleb põhimõtteliselt sünnituseks koht reserveerida ja seda tuleks teha juba siis kui rasedustestil kahte triipu näed 😀 Ma küll ei tea kuidas see süsteem toimida saab, sest noh..ei saa ju ennustada millal sünnitus algab 
Aga muidu Pariis mõeldamatu ka, sest see 3,5h autosõidu kaugusel ja esimene sünnitus kestis mul kokku 5h, nii et ma suure tõenäosusega sünnitaks autos aga päris 4-5 nädalat Pariisis olla pole mul ka mõtet, sest samahästi võiks ma siis ka Eestis olla, sest Bruno ju töö tõttu sinna kaasa tulla ei saaks ja samamoodi oleks suur võimalus, et ta ei saaks sünni juures olla, sest ta ilmselt istuks linnapiiril liiklusummikus 😀
Ma praegu uurin ühte riiklikku haiglat, kus on vanniga tuba. Vanni sünnitada küll ei lasta, aga valutada küll ja mulle vist piisab ka sellest, sest noh..tegelikult on neid tegureid, mis ei laseks vanni sünnitada nagunii päris palju ja ma ei saaks nagunii 100% garantiid, et mul nt. ka Eestis õnnestuks vanni sünnitada, kui ikka ei lubata, siis ei lubata.
Nii et eks näis