Kuna Milo on viimase paari kuu jooksul mõistnud, et öösiti magamine polegi midagi kohutavat, siis on ilmselgelt vähenenud ka aeg, mida ma teleka ees veedan. Mitte, et see aeg alustuseks üldse eriti suur oleks olnud. Võib vabalt mööda minna terve nädal ilma, et ma teleka ette satuks. Aga nendel öödel, mil Milol on hea vaid minu vastas, on küll juhtunud, et olen end diivanile Loe edasi..

Ma mõistan, et ainuke kes siin kogu selle kolimisjutu peale elevust täis on, olengi mina ise, aga teate..ma nii tahaks seda elevust teile edasi anda. Seda tunnet, et lähed õhtul magama peas üks number ja ärkad juba ühevõrra väiksema numbriga tähistamaks päevasid, mis on jäänud. No muidugi kõikide numbrid pole väikesed. Ella näiteks loendab päevi kuniks jõuluvana tuleb ja Eloise Loe edasi..

Mu telefon on juba viimased kaks nädalat vahetpidamata andnud teada, et õues sajab lund. Pole vahet, kas õues on tulnud uduvihma, paduvihma või paistnud sulaselge päike - mu telefon raiub vankumatu järjekindlusega, et sajab lund. Elaks Ameerikas, siis kaebaks või ilmateateäpi arendajad kohtusse - moraalne kahju siiski! Ärkad hommikul, vaatad telefoni mis näitab, et õues on paks Loe edasi..

"Tiziana, see on Britt!" "Britt, see on Tiziana!" Ma olin veetnud pika päeva reisides, ajanud oma kohvri Brüsseli lennujaamas sassi ühe teise naisterahva omaga ja seetõttu peaaegu kaklusesse sattunud ning väsinud. Ma eeldasin, et pärast mitmetunnist rongisõitu Metzi sõidutatakse mind mu tulevasse koju, aga selle asemel oli mul vastas pisut töntsakas noormees nimega Hector, Loe edasi..

22 päeva veel! Ehk siis täpselt nii mitme päeva pärast ärkame siin, aga läheme magama juba mujal. See niivõrd pikk remont saab ükskord ometi läbi. Selline tunne, et tahaks end lausa vargsi näpistada - äkki pole tõsi, äkki on hoopis lihtsalt ilus unenägu. Aga seekord vist ikka on päriselt. Ehitusmees on lõpetanud, torumehed on lõpetanud, täna lõpetab Bruno ka parketiga ja järgi Loe edasi..