Ma alustasin selle postituse kirjutamist 1,5k tagasi. Kena näha, et mu pikaldane olek pole aastatega terakestki paranenud.. Igatahes ma siis jätkan sealt kus pooleli jäin ja lisan kursiivis juurde sinna kuhu vaja. "Grõõ, tere hommikust," just nii tervitab Eileen hommikuti oma väikest venda, kes siiani suhtlemiseks suutnud kuuldavale tuua peamiselt just häälitsusi, mis Loe edasi..

Aplausi paluks! Siinkirjutaja sai just lõunaunne suigutatud nii pisipoja, natuke vähem pisemad inimesed kui ka abikaasa, ämma ja kassi. Tõsi, kõik neist küll suigutamist ei vajanud. Kaks olid protsessi suhtes pigem väga rõõmsalt meelestatud. Mõistatage siis ise, et kes. Kass ei loe - too magab tegelikult nii või naa koguaeg. Riiklik eriolukord sai eelmisel esmaspäeval läbi Loe edasi..

Ma tahtsin seda postitust alustada umbes viiesaja disclaimeriga, millest vähemalt pooled annaksid aimu, et ma pole kindlasti mitte fotograaf ega pea ennast jumal teab kelleks, et teistele nõu anda, aga siis sain aru, et mis ma siin ikka ruumi raiskan. Läbi aastate on mult just laste pildistamise kohta väga palju kordi nõu küsitud, nii et järelikult ikkagi leidub neid, kes mu Loe edasi..

Üle pika aja valitseb majas täielik vaikus. Kui välja arvata perekond kärbseid, kelle tagaajamisest ma lõpuks loobusin. Ajasin neid ennist taga, aknad kõik pärani. Vehkisin ajakirjaga ja jooksin mööda maja, et neid aknani hellalt suunata ja kui ühel hetkel märkasin, et vast jalutuskäiku teinud vanem naine oli maja ees seisma jäänud ja mind kummaliselt vaatas, siis sain aru, et Loe edasi..

Mõnus kevadpäev. Vaatan, et ohhoo, päike sirab kõrgel taevas, lapsed on kõik äsja lõunaunest ärganud ja mingis ideaalses kujutelmas peaks see tähendama, et vähemalt järgmised tund aega ei satu kellegi juuksed kogemata teise pihku. No nii möödaminnes, eks. Ehk mis võiks olla veel parem kui veeta pärastlõuna õues? Näen juba vaimusilmas kuidas lapsed äsjaostetud batuudil Loe edasi..