Hip-hip-hurraa! Pool rasedust on möödas. Nagu öeldud, siis see on senistest kõige kergem, mistõttu ma iganädalastel postitustel pole mõtet näinud. Lihtsalt kordaks end nädalast-nädalasse. Praegu võib see-eest ühe kokkuvõtva postituse teha küll.
Olgu öeldud, et postituse lõpus on ka üsna sarnase sisuga video*. Ma lihtsalt tegin video varem ja polnud kindel kas tahan ka eraldi postitust teha. Las siis olla nad mõlemad. Eks pisikesi erinevusi jagub ja videos on ka väike klipp sellest kui Bruno rasedusest teada sai 
Võtame siis asja tükkideks.
Kaal/keha
Kodune kaal ütleb, et juurde on tulnud 4,5kg. Ämmaemanda kaal väidab, et 2kg. Mina ei tea kumb õige on, aga ämmaemand leiab, et ma võiksin rohkem süüa. Endale tundub, et rohkem oleks juba nõks võimatu.
Täiesti müstilisel kombel olen ka mina sel korral saanud osaks looduslikust rinnaopist. Eelnevate rasedustega jäi see olemata ent nüüd ei sobi enam ükski rinnahoidja, mis mulle just olulist meelehead ei tee. Kui rasedariideid võin ma veel üsna rõõmsalt osta, sest neid saan ma ka hiljem kanda (vähemalt eelmiste raseduste omi kandsin ka raseduste vahepeal ja miski ei andnud ära, et tegu oleks “suurekõhulistele” mõeldud asjadega), siis rinnahoidjatega, mis mõne kuu pärast liialt suureks jäävad, pole mul absoluutselt midagi teha.
Täpselt nagu eelmiste rasedustega on ka sel korral muutunud karvakasv. Sorri kelle jaoks liiga palju infot, aga noh .. elu 😀
Ühesõnaga kogu karvakasv koondub juustesse. Juuksed kasvavad ja kõik muu on paigal. Ütleks, et päris mugav.
Mingeid ebamääraseid valusid pole VEEL tekkinud, aga ma ei julge väga mingeid trompeteid puhuda ja rõõmutantsu teha. Ehk on vara. Ainukesena valutab pea, aga see suuresti madalast vererõhust.
Enesetunne
Päris hea. Väljaarvatud kalduvus üleemotsionaalsusele, mis mind nagunii ka tavaolekus kimbutab. Üritan lihtsalt end vaos hoida. Kõik pisikesed asjad tunduvad nii-nii suured ja ka miniatuursed mured on mu peas äkitselt katastroofilised. Õnneks toimib see ka vastupidiselt ja neid asju, mis heldimuspisara välja kisuvad, on ka kordades rohkem. Ühesõnaga täielik emotsionaalne virr-varr. Pregzillaks pole muutunud ja asjata kellegi peale ei torise.
Füüsiliselt on ka päris okei. Üksinda pikkasid jalutuskäike päris ette ei võta, sest suvalisel hetkel võib minestushoog kimbutama hakata, aga kui see välja jätta, siis on võhma ja jaksu päris korralikult.
Uni
Ellat oodates oli mul õhtuti tükk tegu magama jäämisega. Nüüd võin magama jääda juba diivanil lesides. Uni on ka valdavalt sügav ja hea kvaliteediga. Isegi pissile ei kipu 315168x öö jooksul.
Endiivibeebi
Mu rasedusäpp ütleb, et loode on umbes endiivi suurune. Kena edasiminek avokaadost! Ma usun, et ta tunneb end päris mugavalt. Mina tema liigutamist veel ei tunne, aga ämmaemanda sõnutsi on tegu aktiivse tegelasega, kes enda häirimisse hästi ei suhtu. Üritades südant kuulata pani ta pidevalt plehku, et keegi ometi ei segaks.
Valmistumine
Nii naljakas kui see ka pole, siis on mul tunne, et tegelikult oleme juba praegu igati valmis. Endiivibeebi ise muidugist mitte. Temal on veel küpseda vaja. Aga meie ise emotsionaalses mõttes ja asjade osas küll. Kuigi ega meil ei olegi midagi uut vaja. Võimalik, et soovin täitsa alguseks lihtsalt lisaks ühte trikoolina veel. Ülejäänu läheb kõik uuesti kasutusse Leenust ja Ellast. Ei näe vähimatki mõtet asju välja vahetada ainult selleks, et oleksid uued. Eriti, et kõik meie asjad on hästi hoitud ja igati töökorras. Juurde ka midagi ei taha. Pigem on tunne, et kõiki asju sel korral kasutusse ei võtagi. Kuidagi on tekkinud see tunne, et mida vähem erinevaid tulesid-vilesid, seda mõnusam.
Ainult paar komplekti neutraalsemaid riideid oleks vaja. Siiani pole oma maitsele veel midagi leidnud. Aega õnneks on ka.
Kuidagi nii uskumatu on mõelda, et mõne kuu pärast on meid viis. Minu meelest igati ilus number. Mind huvitab nii väga kuidas rollid ümber jaotuvad. Kuidas Eileen ja Ella beebisse suhtuma hakkavad. Kuidas hakkavad välja nägema meie poeskäimised? Laste magamapanek? Ühised õhtusöögid? Kuhu meie uus pereliige soovib laua taga istuda (no siis kui ta juba selle jaoks piisavalt suur on)? Milline ta olema saab? Kas rohkem minusse või Brunosse? Kas ta hakkab välimuselt oma õdedele sarnanema? Kas tal tulevad sirged või lokkis juuksed?
Naljakas, et me pole selle pisikese endiivikesega veel kohtunudki, aga mõtleme talle nii tihti ja juba praegu on ta osa meie perest. Kõige rohkem jutustab temaga Eileen. Paneb pea kõhule ja räägib talle, et ta peab veel kasvama. Et ta tohib meie juurde tulla siis kui emme kõht on häässsssti suur ja õues on nii palav, et iga päev tuleb jäätist süüa. Ja kui ta tuleb, siis ta ilmselt nutab, aga see on okei. Lisades, et ta lohutab teda vajadusel.
Ella ei oska vist väga midagi arvata. Ta käib kõhtu musitamas ja paitamas küll, aga ma kahtlustan, et rohkem Eileeni eeskujul. Küll ta hiljem aru saab
Ja niimoodi ongi esimene pool märkamatult läbi saanud. Läheks see teine pool ka sama libedalt
sorri ülepõlenud taeva eest!
*Väikene parandus video osas: ikka rauavarude tase on 9, mitte raua enda. Muidu oleks mu üleüldine püstiseismine üsna kaheldava väärtusega
Töö juures (kolleegide vaateväljas olles) Brunole teatamise hetke vaatamine ei olnud tark tegu 😀
Tadaaammm – tuli välja, et käid tööajast juutuuberdamas jah? 😀 Või ütlesid, et kärbes lendas silma? 😀
Tegin näo, et haigutasin nii suurelt, et pisar tuli silma 😀
Vaatasin eile juba seda videot, pidin mitu korda pausile panema, sest nutsin lihtsalt lahinal! Nii ilus ja tore, et oled filminud enda ja Bruno reaktsiooni. See on nii hindamatu väärtusega tulevikus! Mul on nii hea meel, et kolmas sõber teiega liitub
palju palju õnne veelkord!
Jaa, mul oli tegelikult plaanis teha video esimesest trimestrist koos igasuguste klippidega sh. teistele teatamine, esimene uh, aga noh – need klipid kadusid kahjuks universiumi musta auku
Ja kuigi mul oli natuke piinlik seda enda nutuklippi lisada, siis ma tean ennast päris hästi ja adun, et kui ma ühtki videosse sisse ei põimi, siis tulevikus ma lihtsalt ei leiagi seda enam kuskilt 
Aitäh sulle armsate sõnade eest ka!
Armas!!! Mina sünnitasin eelmine nädal teise lapse ja nüüd tuleb pikem paus või siis jääbki kaks last meie numbriks.
Juba praegu igatsen kogu rasedust ja isegi sünnitust, kus muidugi lubasin, et kunagi ei tee seda enam 😀
Sinu rasedus meenutab paljuski minu oma, madal raud, vererõhk, hõre olek. Isusi mul ka ei olnud, aga kala oli tavalisest maitsvam ja coca cola sobib kohvi asendamiseks ka poes käigu ajal 😀
Mina proovisin vererõhku tõsta rohelise tee joomisega. Iga päev tass teed peaks pikemal perrioodil hoidma vererõhku natuke kõrgemana.
Ilusat raseduse jätku ja naudi seda kõike!
Ma üritangi seda rasedust võimalikult palju nautida, sest rohkem meil pole plaanis lapsi saada. Muidugi never say never, aga ei näe põhjust miks see muutuma peaks.
Ma teed juba joon, aga tolku pole. Kohvi ka ei aita. Lapsed ei aja ka piisavalt kurjaks, et tõstaks vererõhku 😀
Aitäh!
Oh jummel, parim reaktsioon!!
Kui kunagi enal vaja teatada, peab tulema sinu nippe meelde tuletama, sest sul nad nii loomingulised olnud 😀
Ja mis huulepulk see siis on? Oleks hädasti vaja sellist püsivust 😀
Tead, sellest pole sulle vist suurt tolku, sest see on kohalikust pudipadi poest ostetud 😀 Ma üldiselt sellistest kohtadest kosmeetikat osta ei julge, aga ühes prantsuse fb grupis hakati seda kangesti kiitma ja mõtlesin, et 89 eurosenti võib ju testimise alla minna. Ja mis ma oskan kosta – kõige paremini kulutatud 89 senti 😀
Sama hea püsivusega on ka Maxfactory Lipfinity huulepulgakomplektid (pulk+niisutaja). Mul on raskusi selle huultelt eemaldamisega! 😀
Mul võtab mandliõli maha sellised asjad ilusasti
Nii armas video
ma juttu veel ei lugenud, kerisin kohe alla video peale :D. Vaadates Su videot ütlesin oma elukaaslasele et näed vaatan ühe toreda blogija videot, et ta saab kolmanda lapse. Elukaaslane vastu et kas kondoomi ei oska kasutada? ( ta vahel teeb nn nalju mis minu jaoks pole üldse naljakad) Igatahes tema nalja peale ma tahtsin tal pea otsast hammustada ausalt 😀 Vastasin et mismõttes, et inimesed saavad endaga väga hästi hakkama ja miks mitte saada kolm last? Saagu kas või kolmkümmend kui suudavad üleval pidada 😀 äärepealt oleksin talle nähvanud et Briti mees on asjalik ja töökas inimene, aga suutsin end tagasi hoida, sest kuna ta ise on hetkel ilma tööta, siis oleks see teda arvatavasti kõvasti haavanud. Samas vb oleks pidanud ütlema, õel olen I know! Et siis loo point on et mine või tülli ühe (väga hea) blogi pärast 😀
Ärge tülli minge ja mehele võid öelda, et kaitsevahendeid oskame kasutada, aga kui last soovida, siis on need pigem segavaks asjaoluks
No just, ütlesin ka et täiesti soovitud laps oli 😉
Kuidas sa tead,et sul on või kuidas tehti kindlaks, et sul on toksoplasmoosi oh? Olen ka rase, kuid keegi pole midagi sellest rääkinud.
Üks esimesi vereproove hõlmas endas muuhulgas ka testimist toksoplasmoosi immuunsuse osas. Kui immuunsust pole, siis on oht olemas
Sul on niii äge prantsuse keele aktsent küljes juba! Aga elan kaasa su rasedusele ja ootan uusi postitusi!
Eh, see on midagi uut! Mulle üldiselt öeldakse (juba enne kolimist), et mul on väike vene aktsent 😀
Ma ise muidugi mingit aktsenti eesti keeles ei kuule, aga on täitsa võimalik, et keelekeskkonnal on oma mõju olnud. Igapäevases suhtluses annab juba ka tunda, sest mitmel korral on ette tulnud, et mõnda sõna ma eesti keeles ei tea, aga tean hoopis prantsuse keeles. Seetõttu ongi hea meel, et mul blogi on – vähemalt on harjumus eesti keeles oma mõtteid kirja panna
Elupõlise väikelinlasena arvasin alguses, et Endiiv on miski ilus prantsuse nimi, noh, et Eileen, Ella ja Endiiv 😀 Aga siis lugesin edasi ja googledasin.
Nii hea kommentaar ja milline ilus nime valik ju Britu! 😀
Muidugi 😀 Eks ma köögiviljaletist käingi inspiratsiooni ammutamas 😀
Ideepoolest ju sobiks mustrit jätkama küll 😀 Aga ma siiski jätan endiivid pigem toidupoodi 😀
Mul on sõprade lapsed Kaireen ja Loreen. Tegin just nalja, et järgmine on Domeen 😀
Nii armas kõhuke!
Kui laps käes kas avaldad ka oma teise soositud nimevariandi? No ala kui sünnib Jüri siis tüdruk oleks Mari 😀
Eileeni suhtlus endiiviga on muidugi omaette armsuse-tase!
Usun küll, et avaldan
Eileeni kõhumonoloogid on päris armsad jah! Täna jutustas oma päevast. Tahab teist kursis hoida 😀
Aga pole ju hullu kui ka poisil on roosa/lilla (vms) kandelina või mõni riideese? Tegelikult on ju värv lihtsalt värv
Beebide puhul pole neil veel ka isiklikku eelistust, seega pole ka seda vaja arvesse võtta 😀
Ega mul värvide vastu polegi midagi. Ellal on ka mitu sinist pidžaamat ja Eileenilgi piisavalt erinevates toonides riideid. Lihtsalt ma mõtlen, et kui ma roosa pidžaama veel poisile esimesteks elupäevadeks paneks, siis roosa+lilled+liblikad+pitsid ja satsid on vist natukene liiga palju 😀 Tekib oht, et kunagi eriti kõbusas eas peab pikalt pead ragistama, et kes nüüd pildil on 😀
Pidin kohvi kurku tõmbama, kui videos rääkisid häirivatest asjadest, a’la ”Mis sa hingad nii kõvasti”, nii hea 😀 😀
Ja Sinu reaktsiooniklipp polnud üldse piinlik- pigem just ilus ja siiras.
Nii hea meel teie üle. Palju-palju õnne ja ilusat ootusaega teie perele
Kui suured on muidu prantslaste pered?
Kui sa lapseootel ja kodune ei oleks, siis mis oleks see töö, mida sa teha võiks?
Ja kui sa Prantsusmaal ei oleks, siis kui palju erineks su pere praegusele?
Kuidas on lood lemmikloomadega, kas neil oleks kohta peres või pigem mitte?
Kui sa saaksid olla päev nähtamatu, siis mida sa ettevõtaks?
Vb liiga palju küsimusi ja mitte just õige teema alla, aga oleks tore lugeda.
Päikest!
Prantsusmaa rahvaarv on natuke liiga suur selleks, et ma peast saaks üldistusi teha, aga kui vaatan abikaasa sõpruskonda ja suguvõsa, siis enamikes peredes on siiski 3-4 last. Väike näide: abikaasa isal on 2 venda, emal 2 õde. Mõlemal isa vennal on kolm tütart. Ema kahest õest ühel on kaks last, kellest ühe peres kasvab kolm last ja teise omas neli. Teisel õel on neli last, kellest kahel veel lapsi pole ja teisel kahel on neli
Võib-olla läks järg käest ära, aga ehk annab mingi aimduse.
Ehk siis kui mu eesti tuttavate reaktsioon kolmandale oli suuresti “mnjah, milleks nii palju?”, siis prantslaste reaktsioon pigem “me juba ootasime!!”
Ma arvan, et see, mis tööd ma teeks, oleneks ka riigist kus ma oleks. Eestis oleks ma heameelega ajakirjandusvaldkonnas. Prantsusmaal teeksin suurema tõenäosusega pilte. Teine variant on, et tegeleksin täiskohaga välissuhetega, mida ma praegu osaliselt oma abikaasa töökohas (linnavalitsuses) teha aitan ja millega ma alustasin juba siis kui Prantsusmaale kolisin. Siis küll vabatahtlikuna ja veidi teise nurga alt.
Ma kipun arvama, et kui ma poleks Prantsusmaal ja poleks Brunot kohanud, siis mul praegu veel lapsi poleks. Muidugi oletada on raske. Ehk oleksin Eestis kedagi sellist kohanud, kes oleks tekitanud tunde, et tahaks perekonda
Aga üldiselt kipun arvama, et enda perekonda mul praegu veel poleks.
Lemmikloomadel oleks südames kindlasti koht, aga kodus pigem mitte. Mu ema juures oleva kassi tahame küll enda juurde võtta, aga seda suuresti seetõttu, et see ongi nii-öelda minu kass ja tunneme teda hästi. Koera osas oleme mõtteid mõlgutanud, aga lähima viie aasta jooksul ilmselt ei võta. Oleme lihtsalt realistlikud ja adume, et hetkel ei oleks meil vajalikke ajalisi ressursse, mis koera kasvatamise alla panna. Suuresti mängib rolli ka see, et meie jaoks ongi lemmikloom pereliige, mitte aksessuaar. Koer vajab kindlat režiimi, koertekooli ja kõike muud, millele me antud hetkel ei suudaks täielikult pühenduda. Nii et ootame kuniks ühel hetkel saaksime endast anda 100%
Hehe, viimane on väga hea küsimus. Vastuse leidmine on ainult keeruline. Eks ma ilmselt läheks kohtadesse, kuhu mul muidu pole luba siseneda. Noh kuulaks mis ministrid riigikogu vetsus arutavad näiteks 😀
Niii armas video! Ja need reaktsioonid…. Sinu pisarad ja Bruno… Ma pisardasin ka kohe:)…. See on nii lahe, et kõik videos on. Mina kahetsengi, et esimese raseduse puhul niii vähe kõhu pilte tegin… Õnneks teisel korral olin targem:)….
Aga kust see mõnus huulepulk pärit on või mis firma oma?
See on nimetu. Ühest pudipadipoest katseeksitusmeetodil ostsin
Veidi teemaväline küsimus aga kas lubade tegemine on ka veel päevakorras?
Muidugi
Mul on autokool käsil ju praegu.