Aega võttis ( noh, kõigest paar päeva), aga nüüd olen valmis minema pulmapäevaga edasi ja rääkima selle teisest poolest.
Eelmise postituse lõpetasin kirikust väljumise ja seebimullide puhumisega. Mul on nii kahju, et me ei saanud kasutada spetsiaalselt tellitud mullitajaid, aga nendega ei oleks lihtsalt eriti mingeid mulle saanud.
Meil oli kasutada ka väga lahe pulmaauto ja seetõttu tegimegi enne peokohta suundumist ka pisikese tiiru keskväljakul. Ma muidugi imestasin selle üle, et omanik ei lubanud autole panna pisematki lille või lipsukest, aga samas kontsadega tagaistmel seista lubas. Natukene hirmus oli niimoodi püsti olles sõita ja olgem ausad..jube-jube ebaturvaline ka, aga ei salga, et väga lahe ka! Muidugi ei sõitnud me kaugele ja kiirus oli minimaalne.
Seejärel võtsime me suuna aga peokohta, kuhu tegelikult jõudsime kohale esimesena, ent külaliste jaoks viimastena. Nimelt tahtsime me ära kasutada asjaolu, et pidu toimus jõe ääres ja saabuda kohale paadiga. Seetõttu läksime meie peokohta sisse teisest väravast, kui külalised ja astusime sealt paati, mis meiega siis veidikene ringi tiirutas.
Kuna paadisild oli väga libe ja ma ei tahtnud paadist väljudes kõiki oma luid murda, siis tegin seda mõistagi ilma kingadeta ja mu imetore prints sai need mulle hiljem jalga tagasi aidata.
Peale seda algas muidugi mittttteeeee kunagi lõppev musidering. Muidugi ma saan aru, et inimesed tahavad õnnitleda, agaaa miks ei võiks me kätelda või kallistada. Mõistagi on asi puhtalt minus ja mingis privaattsooni vajaduses. Nalja tegi ka see, et osad kohalolnutest ei teadnud sedagi, et Bruno on peigmees ja kõndisid temast sujuvalt mööda ( mõned Bruno vanemate kaugemad sõbrad). Minust paraku keegi mööda ei kõndinud, sest noh..ma olin selline suur ja valge.
Igatahes möödus aperatiiviosa valdavalt rõõmsalt ja candy bar ( millest küll pilti pole) sai vist kõigi seas suureks hitiks.
Hitt number kaks oli aga meie tehtud photobooth, kus sai pilti teha polaroidiraami taustal koos erinevate aksessuaaridega. Olgu selleks siis vuntsid, prillid või sildid ” I came here for the cake” või ” I’m still single”. Kuna ma kade pole, siis panen kõik enda tehtud sildid teile ükskord ka siia allalaadimiseks, et tulevased pruudid neid ka kasutada saaksid 
Peale aperatiivi lõppu suundusime aga peotelki sisse. Minu suureks rõõmuks oli kõik kaunistatud täpselt nii nagu soovisime ja lauaplaani oli ilusasti järgitud, ning kõik istusid just seal kus nende koht oli!
Peale esimest rooga saabus aga minu ja Bruno jaoks väga kardetud hetk. Pulmavalss! Nimelt kordasime me aina, et jajah, homme harjutame, aga seda homset ei tulnud ega tulnud ja lõpuks oligi käes hetk seda teiste ees tantsida ja närv oli ikka sees, et millega me hakkama saame. Olgu juba eos öeldud, et ikka läks metsa küll, aga pole hullu. Meie suure “harjutamise” juures ei saanudki paremat loota. Videot ma mõistagi hakkisin
Järgnes ka teine eelroog ja osad inimesed väitsid, et neil on juba kõht täis. Siis sattus kätte aeg suure üllataja ehk siis “trou estonienne” kätte. Täpsemalt öeldes oli siis tegu viinaga, mis segatud sorbetiga. Kuna meil ei olnud menüüsse täpsemalt kirjutatud, millest see koosneb, siis olid paljude inimeste näod mõistagi natukene üllatunud. Tuleb küll tunnistada, et enamikele see meeldis
Mis puutub aga pearooga, siis see oli ainukene roog, mida ka mina sõin, sest ausalt öeldes mul lihtsalt ei olnud sellel õhtul erilist nälga.
Vahepeale jäi ka “Mina/tema” mäng. See seisneb siis selles, et meile loeti ette küsimused, millele tuli vastata kas mina või tema. Paljud kasutavad selle jaoks kingasid, aga meie tegime sildid ehk siis vastavalt kas huuled või vuntsid. Küsimusi jagus mitmesuguseid. Küll ” Kes ärkab öösiti, kui Eileen nutab?”, “Kes on sel õhtul rohkem joonud?” kui ka ” Kes võtab teie peres otsuseid vastu?”. Igatahes naerda said kõik ( sealhulgas ka meie) ja need küsimused koos meie vastustega panen ka mõnes teises postituses üles.
Lisaks koostasime me ise mängu, mille põhimõte oli välja selgitada, kui hästi külalised meid tunnevad. Panime kokku mõned küsimused, millele lisasime kaks vastusevarianti. Mängu põhimõte oli astuda kas samm ette või taha ( olenevalt siis vastusevariandist). Suure osa mängijatest elimineerisime me küsimusega ” Kumb käis korvpallitrennis?”. Võite isegi arvate, et õigeks vastuseks olin mina, aga peaaegu keegi seda ei teadnud.
Mängu võitis edukalt mu armas sõbranna Pilary, kes duellis mu teise hea sõbranna Tairiga, suutis vastata õigesti meie auto võimsuse kohta käivale küsimusele 😀
Edasi jõudis järg aga tordi kätte. Oeh.. No esiteks läks see tordi toomine ajast juba pea tunnikene üle ja ma ütlen ausalt, et ma olen väga ajagraafikutel näpuga järje taga ajaja, mistõttu see mulle absoluutselt meeltmööda polnud.
Ja kui ma seda torti nägin, siis tuli mul ka pisar silma ja sugugi mitte õnnest.
Alustuseks sai meil väga selgelt pagarile öeldud, et me ei taha lehti, vaid ainult lilleõisi. Minu jaoks on kogu see lillede ja lehtede kooslus väga koledalt nõukaaegne. Teiseks on need “paelad” tehtud nii ebaühtlaselt, et lausa jube vaadata seda vonklevat äärt. Lisaks tahtsime me, et initsiaalid oleksid trükipildiga, aga tegelikkuses on need lihtsalt väga lohakalt joonistatud. Ühesõnaga pettumus oli väga-väga suur.
Samuti pettusime toitlustuses veidi kuna teenindajad tegid oma tööd lihtsalt natukene oma suva järgi, aga sellest kirjutasin ka eelarve postituses.
Õnneks maitses see tort küll väga hästi ja selles osas pretensioone pole.
Lisaks mahtus meie õhtusse ka taevalaternate lendu laskmine. Alguses plaanisime me küll ilutulestikku, aga lõpuks leidsime, et hoiame seda raha parem “taskurahaks” New Yorgi jaoks. Kuigi alguses tegi see mu meele päris kurvaks, siis praegu ei kahetse ma üldse, sest ka laternad olid väga ilusad. Ühtegi korralikku pilti mul neist küll kahjuks pole.
Peale tordisöömist aga hakkas pidu natukene laiali valguma, sest eks paljudel kutsututest oli järgmisel päeval muid kohustusi. Kellel vaja üheksatunnine autosõit varakult ette võtta, kellel läks juba kell 8 lennuk New Yorki, kellel oli järgmisel hommikul poja ristimine, kes oli haige. Ühesõnaga muutus seltskond päris-päris hõredaks ja kuigi see korraks mu tuju kraadivõrra alla tiris, suutsin ma sellest siiski aru saada ja pidutsesin edasi sõpradega, kes siiski alles jäid.
Kuskil pool viis hommikul maandusime aga oma hotellitoas, kuhu Bruno mind mõistagi üle ukseläve kandis
Ja selline oligi meie pulmapäev. Ilus ja meeldejääv!
Kuna saime fotograafilt tänukaartide jaoks ka mõned pildid, siis lisan ka mõned neist siia. Autoriks Stina Kase
Kõik ülejäänud postituses olevad pildid ja videod on tehtud külaliste/pereliikmete poolt
Pulmavalsi video ajal tahtis pisar silmanurka tikkuda, ei tea isegi miks. 😀 Lihtsalt ma soovin teile südamest palju-palju õnne ja ma arvan, et kõigist äpardustest ja prantslaste saamatusest (no pulmatordi ja meigi jms asjade osas), olid teil ikkagi imeilusad ja armsad pulmad. Ilus vaadata.
Sama siin! Hästi palju õnne Teile veelkord!
Äh, ärge pisardage siin miskit 😀
Ja suur aitäh teile mõlemile ka
Mulle tundub, et teil olid üliilusad pulmad. Näete mõlemad väga kenad ja õnnelikud välja!
Palju armastust teile!
Aitäh
Mul on sama mis Katrel, et nii ilus on, et pisar kippus silmanurka
Mõlemad näete nii ilusad ja kadestamisväärselt õnnelikud välja. Armastust kiirgeb igasse suunda 😉
Fotograaf oli tasemel, peab au andma
Ühesõnaga-imeline!!!
Ahjaa, ja see pilt, kus Bruno õlale toetud… I-ME-LI-NE!!!
Jaa, see pilt on minu lemmik ka
Bruno vingub, sest talle tundub, et mu pea nagu hõljuks 😀
Suured, suured õnnesoovid! Imeilusalt säravad ja õnnelikud näete mõlemad välja
Nii tore lugemine. Kuigi tort on tõesti kurb…Aga kõik muu oli ju tegelikult super 
Ja on, mida meenutada 😉 Imelist armastust teile!
Noh, mis seal ikka, uuesti seda torti teha ei saa
Naljakas ongi, et proovitordi tükk nägi ideaalne välja. Miks nüüd see päris variant selline tuli, vot ei tea 
Sinu varasema jutu peale arvasin, et tort on isegi mitu korda jubedak, praegu seda pilti nähes nii hull ei olnudki. Kas see pael ei võigi taotluslikult selline laineline olla? Ei tahaks eriti uskuda, et kogemata seda nii mööda teha saab, kui see tegelt sirge peaks olema..
Soovin samuti palju palju õnne ja armastust!
Meie saadetud kavandil oli ikka sirge
Ja kui oleks taotluslik, siis võiks ikka igalt poolt sama olla, mitte, et ühest küljelt sirge ja teisest lopergune 
Aitäh ka muidugi!
Kusjuures, mina arvasin ka, et see tort on õudsam. Kõik, kes seda juba eelnevalt feissis või kusigaines näinud olid, tundusid depressiooni äärel olevat ja seega eeldasin minagi midagi jõle kohutavat.
Midagi sellist äkki:
http://4.bp.blogspot.com/_go-qOQGF3kY/R7HoLPc0GII/AAAAAAAABJ8/-gsjJ28o_Mg/s400/334_Ugly_Cake_II.jpg
Aga tegelikult oli ju täitsa normaalne, eriti veel, kui maitsev ka oli.
Igaljuhul, palju-palju õnne teile!
Noh, eks ma oskan end dramaatiliselt väljendada ka muidugi 😀
Lihtsalt kuna me rääkisime asja üsna selgelt läbi ja saatsime mitu inspiratsioonipilti+ enda joonistatud kavandi, siis oli pettumus ikkagi üsna suur
Aa ja mina ei tahaks uskuda, et juuksur jätab tulemata, kuigi ka päev varem sai kõik läbi räägitud ja, et “profimeikar” teeb sellist tööd nagu ta tegi..ühesõnaga Prantsusmaa on imedemaa! 😀
Nii ilus, täiuslik paar! Sa olid pulmas täielik printsess nagu me kõik sel päeval tahaksime olla. Muinasjutuline pulm
Oi, kõik kohe kindlasti ei taha printsessid olla, aga kuna ma olen igapäevaelus ka rohkem “printsess”, siis minu jaoks oli see muidugi loomulik variant ( mis puutub kleitidesse, siis merineitsi oleksin kah heameelega olnud, aga mu puusad polnud visuaalselt nõus :D)
Oh,kuidas ma armastan pulmapilte:´) Ilusad olete!
Mina kaa! Ma tihtipeale vaatan erinevate fotograafide pulmapilte lihtsalt niisama
Aitäh!
Stina pildid on imelised ja Teie nendel nagu nukud – eelkõige Sina 😀 😉
Kas Teil peosaal ka kuidagi kaunistatud oli? Hetkel jääb mulje nagu väga ei olnud, aga vb eksin.
Mitte väga palju, sest me lihtsalt ei tahtnud. Laes olid lühtrid ja pompomid, laudadel martinivaasid koos lilleseadetega, sellest piisas
Su KLEIT on küll hullult ilus!
Ja sind tabanud äpardustelaine kohta ma arvan, et need kellele sa ei rääkinud, ei saanud ilmaski aru, et soengu ise tegid, meigi samuti ja et kook natuke joobes peaga oli meisterdatud vms. Kõik paistab “pulm nagu pulm ikka”, selle kõige paremas mõttes. Ja ühel päeval (võib-olla juba täna) saad kõikidele tagasilöökidele huumoriga tagasi mõelda. Ja vähemasti kõige kauem säilivad mälestused – pildid – on nii jumalikud, et paari aasta pärast ei mäleta sa seda tordilugu enam ilmselt üldse 
Palju palju õnne ja pikki ühiseid aastaid teile!
Täna ma juba suudan läbi huumoriprisma võtta jah, aga antud hetkedes oli küll natukene valus olla. Õnneks aitas mind igas olukorras klaasike vahuveini 😀
Aitäh ka!
Fotograafi poolt tehtud pildid on NII ILUSAD. Ja tõesti see pilt, kus toetud Bruno õlale, on kõige ilusam maailmas 😀 Tekkis aga küsimus, et mis keelt kodus räägite? Prantsuse keel täiesti selge sul?
Me räägime omavahel inglise keeles
No ja siis Eileeniga mõlemad enda emakeeles ehk siis meil selline väga mitmekeelne õhustik siin.
Mul on prantsuse keel suhtlustasandil üsnagi okei. Kirjutada ei mõista aga pea üldse. Või noh, niisama tuttavatega saan kirjutatud, aga kuskile ametiasutusse pöörduma ei hakkaks 😀
Ühes pulmas peavadki äpardused olema, see teeb pulmast selle õige pulma. Tort nägi veits maitsetu välja tõesti, aga nagu Sa kirjutasid, siis maitses hästi ja see on ju tegelikult olulisem
Igatahes olete te Brunoga väga ilusad ja armsad inimesed. Veelkord palju õnne teile!
Tõsi, äpardusi on vaja! Aga eks üldine kogemus oli ikkagi positiivne ja domineerima jäävad head mälestused, lihtsalt natukene varjutatud teatud “professionaalide” käitumisest.
Ma tõsimeeli kaalun, et peaks vist enda pulmakorraldusfirma käiku laskma. Mitte, et mul egotripp oleks, aga kutsed teeksin ma paremad, kui me dekoraator, meigi tegin korralikumalt, kui salongis töötav meikar ja noh, nimekiri võib jätkuda 😀
Minu maitse jaoks on sellised laevaga saabumised ja keisripaarina autos püsti poseerimised ja muu säärane tingeltangel veits liiga ülepingutatud ja palaganlik. Ja see sõna on “aperitiiv” minu teada.
Ja see tort pole küll sugugi nii hull, nagu mingist varasemast postitusest kumas, proovi vähe lõdvemalt võtta, eriti kui tegu on päevaga, kus eeskätt sina ise peaksid rõõmus ja õnnelik olema. Need on ju täielikud pisiasjad!
Aga teie ise ehk siis päeva peategelased näete igal juhul imekenad ja õnnelikud välja, ilusat jätkuvat õnne teile!
Mida rohkem pulmas äpardusi, seda õnnelikum abielu
(vt ka Sex and the City Charlotte pulm vol 2) Palju õnne ja jätkuvat armastust! PS! See pulmaagentuuri mõte on sul ju super!
vabanda, kui liiga isiklikuks läheb, kuid sa pole postitustes kunagi oma isa maininud. kas su isa käis ka pulmas või kas üldse suhtlete? kui ei, siis kes su altari juurde viis?
kuidas pulmad laste kontekstis kulgesid s.o kuidas Eileen end üleval pidas ja külaliste lapsed?
Ei ole liiga isiklik, aga tegelikult on mul pulmapäeva esimese osa kirjelduses kirjas, et ma sammusin altari ette oma isa käevangus
Ehk siis vastus küsimusele on, et suhtlen küll oma isaga ja täpselt sama palju nagu emaga ja tegelikult ei maini ma ju teda ka väga palju. Peamiselt siis, kui ta mul külas on
Eileen pidas end üleval suurepäraselt! Kirikus lasime tal teha, mis ta teha tahtis, et ennetada suurt kisa ja viha tema poolt. Tahtis ta ringi joosta mu ripsmetušš peos ja naerda. Vahepeal ronis sülle ka! Peopaigas jooksis niisama ringi ja nautis tähelepanu, ning kell 21 lasi silma looja ja ei äratanud teda ka turvatooli tõstmine, ega sealt voodisse. Magas hommikuni
Üldiselt meil väga palju “raskes” vanuses lapsi kutsutud polnud ja selles osas oli kerge. Meil oli lastele ette nähtud eraldi laud ja eraldi menüü, ning laua keskel vildikad/pliiatsid ja pulmateemalised värvimislehed/nuputamisülesanded
Tõeliselt kaunis ning see tants oli just nii vahvalt ehe, eriti sinu südamest naermine, õnnelikke inimesi on hea vaadata
Lisaks on kleit samuti super kena ja sobib sulle valatult ning need kaks viimast pilti on niii kenad! Kogu mu kommentaar kipub juba ülivõrdesse minema, ma parem lõpetan ja ohhetan siin ekraani-taga omaette edasi 😀
Kõige lemmikum pilt on see, kus Brunot kallistad. See on kohe teistmoodi soojus, mida su silmist näeb