Kaalutõus alates raseduse algusest : 8,5 kg
Sümptomid : iiveldus, kõrvetised, puusavalu
Isud : pirnid, pirnijäätis, apelsinid, tomatid
Ma küll pidasin uhket plaani teha kirjaliku postituse asemel hoopis videopostitus, aga tundub, et mu mölisemissoon on kokku kuivanud, sest ma lihtsalt ei osanud midagi tarka ( ega vähem tarka) kaamerasse rääkida ja mina 5 minutit ” eeeee…” ja erinevaid grimasse tegemas pole vist nagu ka päris see …
Tegelikult on nii, et mulle tundub, et kätte on jõudnud hetk mil neid postitusi tuleks hakata tegema üle nädala. Pilt küll endiselt igal nädalal aga jutt juurde üle ühe, sest ega ausalt öeldes siin enam midagi suurt nädala lõikes ei muutu.
Ikka olen sama suur, käin sama palju vetsus ja olen sama palju peast rase, same old-same old.
Mu armas rasedusäpp telefonis ütles, et tänasest algas kolmas trimester. Ma ise ei saa enam üldse nendest trimestritest ega kuudest aru, aga eks ma siis usaldan oma telefoni.
Kaalu on juures täpselt nii palju, et ütlesin tsaupakaa oma unistusele minna sünnitama vähem kui +12kg kaalutõusuga. Uus idee on püsida allpool +15 kg-st, aga eks näis mis sellest saab.
Ausalt öeldes ei viitsi ma selle kaalu üle ka liigselt mõelda, sest hommikust õhtuni ma endale sööki kahe suupoolega sisse ei aja, värske õhu käes liigun ka, et kui ta tuleb, siis jumala eest- las ta tulla.
Mitte, et mu rasedus oleks eriti keeruline või raske, aga mul on siiski suurem osa ajast kuskilt jube valus või ebamugav, nii et ma ei kavatsegi sellele lisada veel faktorina asjaolu, et ehk võiks suutäisi lugema hakata ( söön seda kirjutades snickersit).
Reedel on mul esimene raseduse jälgimiseks mõeldud visiit haiglas kus sünnitan ja ootan põnevusega. Tegelikult nad mind enne märtsi vastu võtta ei tahtnud, aga kuna ma olen natukene uinamuina ja panin eelmises kohas veebruarikuise aja väga ee.. ebasobivaks ajaks ja nad keeldusid seda muutmast, siis ei jäänudki üle muud kui helistada ja natukene halada, et äkkkkkiiii nad ikka suudaksid mulle mingi aja veebruaris anda. Kui tervet vastuvõtuaega ei saa, siis kasvõi 2 minutit, et ma saaksin retsepti sellele toredale rohule mida keegi mulle selle kuu jooksul taguotsa süstima peaks ( elagu reesuskonflikti oht)
Mis siis veel.. magamine hakkab muutuma võimatuks. Esiteks läheb mu uni ära kell 7.30 ja teiseks ei saa ma üheski asendis magada. Samamoodi on uni häiritud Brunol ja mul on juba mitu päeva keelatud öösiti tema ümbert kinni hoida sest väidetavalt pidi üks tegelane läbi mu kõhu selliseid hoope andma, et tal hakkab selg valutama juba sellest togimisest.
Ja vist ei olegi midagi tarka lisada sel korral rohkem 
P.S. Mitu inimest on kurtnud, et ei jõudnud mu ask.fmi vastuseid ja küsimusi lugeda, sest sulgesin enne konto. Kes tahab, siis ma kopipeistisin osa küsimustest ja panin dropboxi. Link SIIN. Ma ei pannud sinna kogu kupatust vaid umbes alates kella viiest õhtul vastatud ( ja ma üldse ei tea miks ta teksti keskel mingeid sümboleid väidetavalt näitab ja ei oska probleemi ka parandada sest mu enda arvutis näitab ilusasti 
)
Super kena oled . Jälgin huviga kuna endal sama seis aga nädalaid natuke vähem ja esimene laps Eleeniga sama vana.Kas sul natuke hirmu ka on,et no kuidas kahega hakkama saada ?
Ainuke asi mis võtab kukalt kratsima on õues käimine
Et mida teha kui Eileenil tuleb protestiaktsioon peale ja ta keeldub kõndimast. Või kuidas kahe lapse päevakavad omavahel sobituma panna, aga üldiselt ei tunne millegi ees hirmu. Elu loksutab paika ja õpetab 
Ainult 8,5kg väää??? Ja mina juba 11! Psühhokati läheb jookseb nüüd maratoni ja teeb jõusaalis 5h kõhulihaseid
Ma mõtlen ise, et peaks ennast vist rohkem liigutama, aga tead..kui ma nüüd päris aus olen siis ma lihtsalt ei viitsi 😀
Mis teema sul selle süsti ja reesuskonfliktiga on? Mul oli Olliga ka ja hoiti seetõttu päev kauem haiglas, aga lõpuks ma ei saanudki teemale üldse pihta (peale selle, et mina olen 0+ ning Allan ja Oll A-).
Keegi kuskil mainis, et teise lapsega tuleb siis… ma ei mäleta mida 😀 niiet kuulaks huviga mis teema sellega sul täpselt on. Või oled varem kirjutanud ja ma pole tähele pannud.
Ma ei ole 100% kindel, et ma adekvaatset infot annan. Kui pr6uatamm ehk satub seda kommentaari lugema, siis ta vajadusel parandab mind, sest tal on suuremad teadmised antud teema osas
aga minu teada on Eestis nii, et kui emal on neg. veri, lapse isal pos. ja peale sündi selgub, et ka lapsel pos. siis tehakse naisele süst et ennetada/võidelda võimalike antikehade vastu.
Siin tehakse see süst aga enne süstemaatiliselt kõikidele kel neg. veri ja mehel pos. juba kuuendal raseduskuul, mitte ei oodata sünnituseni.
Räägitakse, et esimese lapsega on konfliktioht väga väike ja iga järgneva lapsega aina suurem.
Nüüd meenub, et vist pidi parem olema kui ema positiivne. Ja jah nüüd meenub, et järgnevatega risk suurem, aga ma pole teadlikult seda teemat edasi uurinud (sest noh järgmine ei ole veel plaanis).
Jube imelik, et Sul alles nüüd see süst tehakse, minu teada peaks selle tegema enne uut rasedust, et vältida antikehade teket. Praeguseks peaks antikehad juba olemas olema (kui nad on üldse tekkinud) ja süstist on siis vähe kasu, vastasel juhul laseks ma end praegu kasvõi iga nädal süstida, et veretiitri tõusu peatada…
Väike lootus on siiski alla 70 kilosena sünnitama minna, aga noh, nagu öeldakse – lootus on lollide lohutus 😀
Aga nii tore lugeda, et ma pole ikka ainuke, kes kaalu kogub, minul praeguseks 30 näd ja 11 lisakilo
Ma ei kujuta isegi ette sellisel juhul miks siin nii on, aga jah, süst alles selle kuu lõpus ja seni olen lihtsalt iga kuu pidanud lisaks natukene rohkem verd andma, et kontrollida ega pole antikehi tekkinud. Siiamaani õnneks okei
Ailile infoks, et reesuskonflikt on tõsine asi ja seetõttu võib ka rasedus katkeda.
Ehket kui meil peaks uue lapse tegemiseks minema, tuleks mul kindlasti enne arstiga konsulteerida? Sest ma väga ei mõista, miks mul raseduse aeg siis midagi ei tehtud. See oli juba kohe teada, mis veri meil mehega on. Päris hirmutav :/
Reesuskonflikt saab tekkida ainult siis, kui ema on reesus negatiivne ja laps reesus positiivne. Vastupidi ei ole probleemi. (http://inimene.ee/r/reesuskonflikt-lootel)
Kas ei võinud olla kahtlus grupikonfliktile mitte reesuskonfliktile? Grupikonflikt on ohtlik lapsele ning tuleb jälgida kollasust. Reesuskonflikt ohtlik ema järgmistele rasedustele.
Sul on nii armas punu, ma olen täiega punude fänn, kahju, et sellist punu ilma lapseta ei saa 😀
Aitäh
Aga ma usun, et ikka saab..üks hea variant on üritada näiteks korvpall alla neelata. Ma küll kardan, et see võib üsna tükk aega võtta ja tõenäoliselt vajab ka kirurgilist sekkumist, aga vähemalt on variant 😀
Teine võimalus on lihtsalt väga palju rämpsu sööma ja jooma hakata, ning treenida kõike peale kõhulihaste ja loota, et polster kasvab ilusaks ja ringjaks, mitte ei vaju sangadeks 😀
See söömine kahjuks sellist prinkis-kõhu efekti ei anna, ma jään siiski korvpalli või arbuusi juurde! 😀 Aitähh muidugi ka, hea idee eest! 😀
Mina ei jõudnudki kahjuks seda võimalust kasutada, et askis küsida, niiet esitan oma küsimuse hoopis siia. Nimelt, kas on võimalik, et otsustate ümber ka selle suhtes, et Eileen kindlasti Prantsusmaale kooli ei lähe ja Te kolite Eestisse enne kui Ta kooli peaks minema? Või on see otsus täitsa kindel?
Su blogi on parim, mida loen ja üldse kunagi lugenud olen. Ma olen siiralt õnnelik, et selle pea aasta aega tagasi avastasin
Aitähh Britt, nii mõnusa blogi eest!
Kindel pole küll miski. Eriti, et ma ise olen üks paras tuulelipp. Kord ühele-kord teisele poole.
Praegusel hetkel näen ma seda küll ideaalina ja ka Bruno nõustub minuga, et kuigi Eesti koolisüsteem ei ole kaugeltki mitte ideaalne, siis teeb see Prantsuse omale siiski silmad ette.
Lisaks leiame mõlemad, et kergem on kasvatada Eestis ühte pisikest prantslast kui Prantsusmaal pisikest eestlast. Siin olen mina ainukene kes temaga eesti keeles räägib ja otsib võimalusi talle kodumaa tutvustamiseks ja meeles hoidmiseks.
Eestis on tal aga võimalik ka koolis väga korralikul tasemel prantsuse keele ja ajaloo kohta õppida, kinodes tuleb prantsuse filme, saadaval on prantsuse keelset kirjandust. Tulebki kasuks see, et Prantsusmaa näol on tegu suurriigiga ehk siis pisikeses kohas saab õige doosi kätte samas kui siin seda Eesti doosi kohe mitte kuidagi ei saa
Suur-suur aitäh ka!
Vaga hea näed välja!
Aa ja arst ütles kui püsti seisan v toimetusi teen, siis seisaks kahel jalal korraga, mitte ei toeta vaid ühele.
Mul oli terve raseduse selline puusavaly, et ma ei saanud voodist püsti ja peale koristamist pidin valuvaigisteid võtma.. Lõpuks saadeti nõelravisse aga ausalt see ei teinud mitte midagi. Peale rasedust avastasin sellise asja, et oleks pidanud püsti seistes mõlemat jalga (ükshaaval muidugi) taha “viskama”, ehk siis nagu tuharaid treenima. Väga hästi aitab. Paevas ei peagi palju tegema. Ma vahel teen kummagi jalaga vaid kümme
Ehk aitab sindki!
Su blogi on üks huvitavamaid, mida lugenud olen viimasel ajal. Igapäev juba ootan uut postitust 😀 Küsiks veel seda ka, et mis rasedusäpp sul kasutusel on?