Pange nüüd tähele, et ega ma tegelikult üldse ei osanud arvata, et see postitus võiks sündida. Sest kes see kirjutab postituse esikust? No võib-olla kui esik on pigem trepihall ja laes on lühter ja seal mahuks valssi keerutama, siis veel. Aga kui esik on selline pisike ruut, kus korraga neljale lapsele jopede selga panekuks tuleb neid lapsi ka strateegiliselt paigutada, siis nagu pole eriline postitusematerjal. Kui siis välja jätta see, et esik tegi meil siin ka paraja muutuse läbi. Näiteks praegu oma kirjutuslaua taga elutoas istudes olengi ma vanas esikus. Sest vana esik oli pikk ja kitsas ja selle lõpus oli uks, mis viis aeda. Uks, mis praegu on minust vasakul, aga enam üldse mitte uks. Hoopis tulevane raamaturiiul. Ja koridorist läks kitsuke trepp ülakorrusele. Mis nüüd läheb ka hoopis minu kirjutuslaua kõrvalt, mis tuletagem taaskord meelde, ei ole ausõna esikus vaid elutoas.
Esimene asi, mille maja ostes paika panime oligi see, et elutuba ja söögituba saagu üheks. Ja siis tundus, et nad võiks veidi ruumi ka juurde saada. Ja selline pikk ja kitsas koridor mõjus kuidagi väga…klaustrofoobiliselt. Mistõttu otsustasime, et lõikamegi siis endale selle arvelt ruumi! Mis muidugi lõppkokkuvõttes tähendab, et mingi oluline elektrivärkide kapp on mul ka siin pea kohal, sest varem oli see ju loogilises kohas – koridoris. Aga selle liigutamine maksab päris mitu raha. Nii neljakohalise summa võrra raha. Mistõttu ehitas Bruno sellele katteks hoopis pisikese karbi, kuhu tulevikus üks ilus pilt tuleb. Ja ma kujutan ette, et te proovite nüüd ette kujutada, et mis paganama karp ja üleüldse inimene – räägi esikust, mitte koguaeg sellest mille kõrval sa praegu istud või mida näed, EKS. Aga ma neid asju näitan siis kui on kunagi aeg elutoapostituse käes.
Siis tekkis küsimus kuhu panna tualett. Sest varem oli see ju köögi lõpus. Mis mu jaoks ei tundu tualeti jaoks ideaalsena. Siis tuli meil mõte, et paneks selle trepi kõrvale. Aga siis jäime mõtlema, et kurja – söögilaud vaid paari sammu kaugusel. On küll isolatsioonid ja värgid, aga ikka oleks ebamugav vetsus olla samal ajal kui teised söövad. No külalistel vähemalt. Seega otsustasime, et saagu vets ka hoopis uude koridori.
Kui koridor oli ehitusjärgus, siis oli mul päris mitu mõtet, mida kõiki sai kokku võtta ühe sõnaga: pisikene! Kartsin väga, et ei mahu isegi ringi pöörama ja kuhu me ometigi oma asjad paneme ja-ja-ja.. Ühesõnaga tundus veits mannetu. Muidugi seda ei osanud ma öelda, et mille jaoks mul täpsemalt seal esikus ruumi vaja on. Mingit banketti ma seal pidama hakata ilmselgelt ei plaaninud ja üle nelja inimese meile vast niipea korraga külla ka ei tule, et nad peaks kõik korraga esikusse ära mahtuma.
Esik sai meil lihtne ja nunnu ja helge. Kui ühte esikut võib nunnuks tituleerida. Tegelt on täiesti tavaline esik. Väike lauake, mille sahtlites võtmed ning kapilahendus üleriiete-jalanõude jaoks. Ukseta lahendus küll. Ma pole kindel, et seda ust sinna tahangi, aga võib-olla peaks. Oleks silmale ilusam? Mitte, et ma üleliia suure osa oma ajast veedaks esikus oma talvejopet passides. Olgugi, et see on mõnus ja soe ja roosa. Tulevikus tuleb selle kapi kõrvale ka mingi tooli või pingilaadne elukas, et kellel vaja, saaks jalanõusid jalga pannes istuda.
Vasak uks viib elutuppa, parem tualetti. Peeglist on veidi näha üleriiete jaoks mõeldud lahendust. Eraldi pilti mul sellest saada ei õnnestunud – pole piisavalt head lainurka, vabandust!
Põrandaplaadid valisime üsna lihtsad, aga siiski mustriga, mis meile väga meeldib. Samad plaadid on ka tualetis ja majapidamisruumis, et oleks mingitki ühtsust asjadel. 😛
Välisuks sai aga selline ja mu meelest imeilus. Muidugi kui me sellele hinnapakkumise saime, siis mulle tundus, et tegelt on piisavalt turvaline linn küll, et vb paneks lihtsalt mingi suvalise konksuga kinnitatava ukse ja asi ants. Klaas on üsna paks turvaklaas.
Välisuks enne:
Lühidalt: esik muutus pisemaks, aga sellest hoolimata vähem klaustrofoobiliseks. Muidugi ma vaatan nüüd piltidelt, et tundub kordades pisem kui ta päriselt on. Tegelikkuses läks ikka nii, et sai ruumikam kui arvasin ja sinna mahub päriselt üsna kenasti. Ju mul on vaja kunagi siis lihtsalt mingid vähe asjalikumad pildid teha!
Järgmise majapostituseni!
Mm, mis te vana välisuksega tegite? Vanavarahuviline minus vaimustus
Esik on muidugi imeilus ja tunduvalt ruumikam kui meie oma. Tunnen kohe teatavat kadedust…
Kui ma ei eksi, siis üks sarnane huviline küsis endale ja sai ka. Sellest sai küll rohkem miskit dekoratiivset, sest kuigi pildilt niiviisi on päris tore ja kena, siis päriselt oli ta siiski välisuksena pigem mitte sobivas korras ja oleks vajanud päris korraliku putitamist, et saaks ühe korraliku ja turvalise asja.:)
Vaadates täna su storysid siis kujutan juba üsna elavalt ette, kuidas mööda seda pikka koridori tondid ringi lendavad valges ja helges enam mitte nii väga.. ilmselt vähemkodusel tontidel siis ja kodusem teil ☺
Väga ilus esik ühesõnaga ☺
Jee, palun veel selliseid postitusi
Ülejäänud peavad nüüd erinevaid asju ootama. 😀 Kas põrandaliiste või mingeid riiuleid või muidu üles putitamist. 😀
vaatan just enda esikut, kus ka mööbel puudu ja mõtlen pikalt kas ustega kapp või ilma. Tore näha, et sarnased mõtted ka mujal. Praeguse lörtsiilma puhul oleks vist päris tüütu kui kapil oleks uksed ees, siis need joped vist jäävadki sinna kuivama. Usteta liigub õhk ehk paremini?
Jaa, sama mõttekäik. Samas oleks variant ka lükanduksed ja sellise kehva ilma puhul jätta niiskete jopede pool olev uks avatuks (lükandukse puhul ei tähenda see ka seda, et koridori minnes lahtise uksega vastu vahtimist saaks :P).