Mul on praegu nõks kahju, et ma reisi ajal surusin maha oma instinkti kohe kõik emotsioonid kirja panna, sest nüüd ei ole need enam samad. On mälestused, mis on teistega märkamatult ühte sulanud. Ei ole enam nii täpselt meeles see kuidas kiviklibu talla all tundus ja päike sillale kuldse helgi heitis või laste kilked jões ujuvaid kalasid taga ajades. On meeles üleüldine Loe edasi..

Eile avaldas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juhendi, mis peaks aitama reguleerida sotsiaalmeedias tehtavaid reklaame. Avasin, lasin silmadega üle, noogutasin, panin kinni. Seejärel hakkasid silma jääma selleteemalised arutelud, mis tekitasid mu peas umbes üks kuni väga mitu küsimärki. No teate küll seda tunnet, kus lõpuks ei saa enam ise ka hästi aru, et kas ise Loe edasi..

Ma istun siin võib-olla nõks liialt hilisel õhtutunnil ja juba natuke kahetsen, et ma voodis pole, aga mis teha - und pole. Eks ma muidugi tean, et ma hommikul kahetsen, aga praegu tundub hommik ju kaugel. Minus on viimastel päevadel pead tõstnud täiesti meeletu igatsus Eesti järgi. Pere ja sõprade ja Kadrioru pargi ja Selveri ja Haabneeme ranna ja igasuguste tuttavate Loe edasi..

"My Dark Vanessa" - Kate Elizabeth Russell Ma ei ole päris kindel kus ja kuidas see raamat mulle silma jäi, aga kui olin seda korra märganud, siis oli see äkitselt igal pool ning seda peamiselt kiitvas võtmes. Viimast nii mitmete mu lemmikautorite kui ka lugejate poolt. Nõnda leidiski raamat tee minu postkasti ning niiviisi üsna kõrgete ootustega ma seda ka lugema Loe edasi..

Enne meie perereisile minekut (sest selle puhkuseks nimetamine oleks nelja last arvestades liialt idealiseerimine) oli mul üsna kindel arusaam sellest mida teha ja kuhu minna. Vaadake, perereisi puhul on võtmesõnaks tasakaal - oma jao peavad kätte saama nii lapsed kui täiskasvanud. Asjal ei ole lihtsalt mingit võlu kui käia kas ainult mööda muuseume või ainult mänguväljakutel. Loe edasi..