Alustuseks aitäh teile kõikide toetavate sõnumite ja kirjade eest. Ühtlasi mainin ära, et mu üllatusrasedus pani nii mõnegi teist mulle kirjutama, et teeb hommikul suure hirmuga IGAKS JUHUKS testi. Seega apteekides peaks täna visa testimüük käima. Ma nüüd ei teagi kohe, et kellele ja kuhu ma peaks selle turundusteenuse osutamise eest arve saatma? :D Nali-nali. Igatahes on Loe edasi..

Ma ei ole päris kindel, kuskohast alustada. Eilset postitust alustasin ma mõttega, et lõpetan postituse pildiga, mis õhtul ilmus Instagramis ja Facebookis. Aga siis ma ikkagi ei suutnud. Õhtul sain aru, et vahet pole, kas ma ütlen täna või viie nädala pärast või alles sügise lõpus - seda otsust, seda avalikustamist, saadab nii või naa ärevus. Nii ma panin pildi üles ja hingasin Loe edasi..

Oleks keegi mulle kümme aastat tagasi öelnud, et Britt, kümne aasta pärast on sul kolm last, siis ma oleksin vast valju häälega naernud. Ka kahe lapse jutu peale ilmselt. Mu suhtumine endasse kui tulevasse lapsevanemasse oli rohkem selline, et pigem võtaks mõne muu rolli ja kui tõesti tekib tunne, et võiks, siis maksimaalselt üks. Ma ju kasvasin üksinda. Ja mul oli niiviisi Loe edasi..

Laupäeval otsustasime kasutada ära seda, et olime viimast päeva kolmekesi ja võtsime suuna Ikea poole. Kodulehel neil allahindlusi pole, poodides see-eest küll. Kuna ideaalis tahaks me ka vannitubade jaoks mööblid-peeglid leida just nüüd, siis tundus, et võiks ju nende pakutava üle vaadata. Vaatasime. Ei läinud kergelt. Mööbel, mis meeldis mulle, ei meeldinud Brunole. Ja Loe edasi..