Ma arvan, et me teeme nüüd kollektiivselt näo, et ega ma tegelikult ei unustanud ära, et täna blogimata on. Et ma tegelikult polnud juba ühe jalaga voodis, pea peaaegu padjale asetatud. Et ma tegelikult ei sajatanud just ennast, et krt, kui raske on inimesel ÜHTE asja meeles pidada. Tegelikult olen ikka natukene uhke ka. Vantsisin ikka tagasi arvuti taha. Pole siin midagi, et “jätan nüüd ühe päeva vahele, ega maailm otsa ei saa sellest”. Ega tõenäoliselt ei saagi (kuigi nii vahepeal tundub küll). Aga kui jätad ühe korra vahele, siis jätad ka teise. Ja kolmanda. Ma tean küll, kuidas see asi käib.
Ühesõnaga kujutage nüüd siis ette, et ma olen just tulnud puhkusereisilt ja te olete kahjuks surutud tugitooli, et vaadata fotoalbumit täis üsna identseid pilte, mille üle pildistaja ise on väga elevil ja rõõmus. Tema ju käis ja tegi ja nägi, temal on emotsioonid ka nende piltide taga. Teil on läikiva kile taga fotod. Hetkel isegi mitte seda. Ainult mõned telefonifotod täiesti argistest hetkedest. Aga las ma jagan! Ja sellest virtuaalsest tugitoolist on õnneks päris lihtne plehku ka pista. 
Lendasin. Väga ei fänna endiselt, aga teatud kellaaegadel on ilus. Asi seegi.
Enda lapsi oluliselt edukalt selles vanuses magama ei saanud. Tagantjärgi tarkusena mõistan, et tõenäoliselt oli klaas puudu (nali-nali).
Armas Piret Valdna jälle torkis mind natukene. Olin päris kindel, et kui ma seniseid tätoveeringuid tehes pole suurt midagi tundnud, siis seal vast ikka annab tunda. Ei andnud. Hakkan mõtlema, et võib-olla olen…tundetu?
Sõbrad hääletasid. Titemasina tiitel on vast seltskonnast ainsana lapsi omades paratamatu. Ma sealt mõne üle küll vaidleks (pigem kõige ebaaktiivsem netikommija), aga kõige suurem solvuja ja pehmo olen ma küll a-la-ti olnud. 😀
Olin rõõmus kubujuss ja ootasin sõbrannat
Veetsin pühapäeva niiviisi. Ütleks, et päris mõnus. Täna oleks ka niiviisi tahtnud, aga polnud selline pühapäev.
Sain ühelt jälgijalt pahandada, et näen välja nagu 12, sest naised (täiskasvanud siis, ma eeldan) ometigi selliseid peavõrusid ei kanna. Ilutööstus kukkus selle teadmise peale muidugi kokku, sest kellele nüüd siis igasuguseid siluvaid kreeme või botoxit vaja – peavõru pähe ja kohe kamaluga aastaid turjalt läinud. 😀
Mõtlesin, et sügis ja Tallinna vanalinn on kaks asja, mille jaoks mul südames eraldi toakene leidub
Jäätise jaoks ka. Pilt on küll umbes väga ebaapetiitne, sest siinkirjutaja pole võimeline toitu muul moel pildistama, AGA kuramus, kui head kraami Gelato Ladies nimelisest kohast saab!
Ja kummalisel kombel mahtus minusse veel magusat ehk siis ka päris hea tassikook toreda kolleegi seltsis
Sõber/sugulane (no peaaegu) käis külas ja üritas purustada kõiki mu lapsepõlvemälestusi. Kui mina mäletan (ja tuginen oma vanemate sõnadele), et olin vagur raamatukoi, kes kuskil ei turninud ja nina raamatus passis, siis tema mälestustes olin ma…no igasuguseid kauneid sõnu, mida siia ei passi ritta panna. Otsustasime siiski sõbrad edasi olla. 😛
Ja siis olin veel hästi rõõmus värviliste lehtede üle
Ja saitegi oma kujuteldavast tugitoolist tõusmiseks loa. Mina ja minu igati tavapärane sügis.
Minu jaoks on parim kuu sest iga päev saab siit midagi eest leida. Aitäh selle eest! Sinu blogi meeldib just selle pärast et olgu pildis või sõnadega aga kuidagi tekitab sellist segu nostalgiast, samas hetkede märkamist ja nüansside välja toomist, mis oleks nagu lihtne ja igapäevane aga samas just kuidagi nii eriline. Ei oskagi sõnadesse panna seda aga ilumeel minus saab nautida täiega.
Muidu selle sügise üle kurvastan ja rõõmustan korraga. Tore et palav pole enam. Aga nüüd on ikkagi liiga külm. Ja mingi kurbus et loodus läheb talveunne ja ritsikad ei sirista. Aga Sinu postitused on alati väga oodatud! =)
Aga see talveuni on tegelikult ju ka ilus. Saab mõelda, et kõik meie ümber puhkab, võtab aega maha, et siis taas kaunilt tärgata.
Nii hea,et meelde tuli sul kirjutada . Su kirjutised on kuld .
Aitäh!
Gelato ladies oreo jäätis on to die for! Ja ühtlasi aitäh, et kirjutad
Rõõmuga!
Ei saa minagi ütlemata jätte, et rõõmustan iga Su postituse üle! Nii tore on igal päeval siit midagi leida! Aitäh, et Sa olemas oled ja kirjutad!
Eks paistab kauaks seda lusti siin jagub. 😀
Aitäh!